Obsah (10)

§ 66§ 174§ 663§ 657§ 651§ 654§ 177§ 331§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-20-7210 Tsiviilasi T.B

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Seega minetas hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitamise õiguse ja ka maakohtus kantud menetluskulude nõudeõiguse. Menetlustähtaja möödalaskmisest tulenev vastutus lasub lepingulisel esindajal. Olukorras, kus esindaja ei esitanud määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja, on põhjendatud jätta hageja menetluskulud maakohtus hageja enda kanda. Maakohus on määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

§ 174

lg 1 lauset 1 ja mõistnud kostjalt välja hageja menetluskulud osaliselt ebavajalikus ja põhjendamata suuruses, mistõttu tuleb neid vähendada. Kohus vähendas hageja menetluskulusid maakohtus 10 tunni võrra analüüside, tutvumiste, selgituste ja Riigikohtu praktika analüüside arvelt. Hageja menetluskulusid on põhjendatud vähendada veelgi rohkem. Hageja esindaja maakohtu menetluses märgitud õigusabile kulunud aeg on ebavajalik, põhjendamata ja ülepaisutatud kokku 25 tunni 15 min ulatuses. Kuivõrd maakohus vähendas hageja menetluskulusid maakohtu menetluses 10 tunni võrra, on maakohus alusetult jätnud vähendamata hageja menetluskulude mahu maakohtus täiendava 15 tunni 15 minuti võrra. Hageja õigusabile ringkonnakohtu esimesel menetlusel kulutatud aeg on üle paisutatud 4 tunni osas. Kohus vähendas hageja õigusabikulu 3 tunni võrra, millest tulenevalt tuleb hageja põhjendatud õigusabikulu vähendada täiendavalt 1 tunni võrra. Hageja õigusabile ringkonnakohtu tesitkordses menetluses kulutatud aeg on üle paisutatud 5 tunni 45 min ulatuses. Kohus vähendas hageja õigusabikulu 3 tunni võrra, millest tulenevalt tuleb hageja põhjendatud õigusabikulu vähendada täiendavalt 2 tunni 45 min võrra. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus jäi määruse tegemisel diskretsiooniõiguse piiridesse. Tunnitasu suuruse hindamisel on arvestatud nii vaidluse keerukust, esindaja spetsialiseeritust kui ka õigusabiteenuse sisu ja mahtu. Eksitav on kostja väide, et kohtupraktikas ei ole kohtud mõistnud lepingulisest esindajast juristile välja menetluskulu suurema tunnihinnaga kui 100 eurot (+ km). Kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendid puudutasid oluliselt väiksema keerukuse ja mahuga vaidlusi ning ei ole käesoleva asjaga võrreldavad. Hageja praegusele lepingulisele esindajale on näiteks
2. augustil 2024 tsiviilasja nr 2-21-2167 otsuses kohus lugenud põhjendatuks tunnihinna 150 eurot + km. Käesolevas asjas oli tegemist mahuka ja keeruka kutsehaigusvaidlusega, mis nõudis eriteadmisi ning põhjalikku tööd kõigis kohtuastmetes. Tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse kohtuasja õiguslikust keerukusest ja mahust, mis antud juhul õigustavad hageja lepingulise esindaja tunnihinda.

§ 66

ja § 331 lg 1 võimaldavad kohtul menetleda hilinenult esitatud taotlust juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Arvestades, et hageja esitas menetluskulude nimekirja täienduse

1. a ja menetluskulude kindlaksmääramiseni jõudis menetlus
2. a ehk kolm aastat hiljem, võis maakohus viidatud sätetest tulenevalt hilinenult esitatud kulunimekirja arvestada. 4 Maakohtu menetluses jäi e-toimiku andmetel menetluskulude nimekiri e-toimikusse tähtaegselt üles laadimata. Hageja sai sellest teada maakohtu
3. juuli 2022 otsusest ning esitas otsuse kättesaamisest viivitamata menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja metaandmetest on selle koostamise kuupäev
4. juuni
5. Seega oli hagejal
6. juunil 2022 avaldus ja menetluskulude nimekiri tegelikult koostatud ning lepingulise esindaja teadmisel laeti see ka etoimikkuse üles, ent teadmata põhjusel jäi
7. juunil 2022 dokument e-toimikus registreerimata. See ei tohiks olla antud asjaoludel menetluskulude nimekirja täies ulatuses arvestamata jätmise aluseks. Maakohtu menetluses tekkinud menetluskuludega arvestamata jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne. Ükski menetluslik asjaolu ei kaalu üle hageja huvi saada hüvitust talle põhjustatud kohtumenetlusega kaasnenud kulude katteks. Maakohus ei vähendanud hagejal tekkinud menetluskulusid liiga vähe. Maakohus vähendas kulusid 1680 euro võrra. Tegemist on hageja jaoks suure summaga. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kogu menetluse kestel kokku 118 tundi. Arvestades, et menetlus kestis 5 aastat ja läbis kõik kolm kohtuastet, tsiviilasi oli õiguslikult keskmiselt keerukam, viidi läbi meditsiiniline ekspertiis ja toimus mitmeid kohtuistungeid, siis sellise menetlusaja peale on 118 tunnine esindaja ajakulu mõistlik ja ootuspärane. Kuivõrd maakohus on hüvitatavat ajakulu juba 10 tunni võrra vähendanud, siis täiendav vähendamine oleks hageja suhtes ebaproportsionaalne. Kohus on arvestanud nii õigusabiteenuse mahtu, vaidluse kestust, keerukust kui ka hageja olukorda, mistõttu on maakohus teinud vaidlustatud määruse lubatud kaalutlusõiguse piirides.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega määrati hageja menetluskulude (esindajakulud) rahaline suurus kindlaks ja mõisteti hagejalt välja. Kostja palub väljamõistetud menetluskulude suurust vähendada. 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 16. Tulenevalt

§ 177

lg 1 p-st 2 on kohtul õigus määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mh määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt eeltoodust oli kohtul õigus määrata menetluskulud kindlaks hoolimata asjaolust, et hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja oma eksimusest teada saades esimesel võimalusel ning ligi 3 aastat enne tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, võib kohus menetleda menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet mh

§ 331

lg-s 1 sätestatud juhul (

§ 66

I lause).

§ 331

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on selge, et hilinenult 5 esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestamine ei saanud põhjustada menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu oli maakohtul õigus hageja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestada. 17.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei saa hageja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

1. Kostja on palunud vähendada kostja esindaja tunnitasu suurust 140 eurolt (+ km) 100 euroni. Kostja väitel on mitteadvokaadist esindaja tunnitasu määraks kohtupraktika kohaselt 60 eurot – 90 eurot. Avaldaja viitas kohtupraktikale aastast 2020, milles juristist esindaja tunnitasu määra vähendati ringkonnakohtus 90 ja 100 euroni. Hageja esindaja viitas teda ennast puudutava kohtupraktika põhjal, et 2024 luges kohus tema põhjendatud tunnitasu määraks 150 eurot (+ km). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tunnitasu 140 eurot + käibemaks võib olla keerulisemas ja mahukas asjas mitteadvokaadist esindajale mõistlik. Tegemist oli mahuka ja keeruka kutsehaigusvaidlusega, mis jõudis ka Riigikohtusse. Seetõttu ei ole maakohus hageja esindaja tunnitasu põhjendatust hinnates oma diskretsiooni ületanud.
2. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 32-1-88-11, p 12). Maakohus on hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks väljunud diskretsioonipiiridest, vaid kostja hindab hageja esindajakulude põhjendatust maakohtust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
3. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6