lõike 1 alusel menetlussätte rikkumise osas kuna kohus on jätnud hageja 07.02.2025 hagi tagamise abinõu kaasomandi lõpetamise nõudes
Hageja taotleb esitatud vastuväite rahuldamist ja hagi tagamise abinõu kohaldamist. Juhul kui kohus leiab, et taotlus on esitatud veel mingite puudustega, määrata
lõikest 2 kohtu poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille jooksul saab hageja puudused kõrvaldada. Kohtumääruse põhjendus
) § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).
lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Hagi esemest ehk selgelt väljendatud nõudest peab selguma mida hageja kohtuotsusega soovib saavutada ja millises ulatuses – kas ta soovib kostjalt mingi soorituse tegemist, õigussuhte või selle puudumise tuvastamist või ümberkujundamist. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 02.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9109, p 15). Kui näiteks hagi on suunatud rahalise nõude rahuldamisele, siis tuleb nõudes väljendada kellelt ja kelle kasuks nõuab hageja konkreetse raha suuruse väljamõistmist.
lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seetõttu ei saa kohus omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hagi resolutsiooni. Nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus, mille kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (
lg 1 p 9).
lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). See tähendab, et hageja esitatud faktiväited peavad olema selgelt jälgitavad ning täitma kõiki nõude rahuldamise eeldusi. Juhul kui hageja nõue on esitatud näiteks lepingu rikkumisest tuleneval alusel, siis tuleb esitada mh kõik asjas tähtsust omavad kokkuleppe tingimused, 2 2-24-8640 tingimuste rikkumise asjaolud ja võlgnevuse kujunemise ja sissenõutavaks muutumise detailid. Tsiviilasjas 2-XX-xxxx on kohus hagejale selgitanud muuhulgas seda, et kaasomanike kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja kasutamisõiguse rikkumise korral on kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised või kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel või alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037-1039 alusel, mille ese võib olla alusetult saadud kasutuseelised. Kohus on selgitanud, et AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist, muuhulgas on kaasomanikul õigus esitada nõue kasutuseelise hüvitamiseks teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa. Kohus on selgitanud, et kasutuseelise puhul tuleb nõude eeldusena teha kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, sh takistanud kaasomandis oleva asja kasutamist. Kohus on selgitanud, et kasutuseelise hüvitamise nõudmiseks tuleb välja tuua asjaolud, millele tuginedes hageja leiab, et kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud hagejal kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Kohus on hagejale selgitanud, et hagi aluse ja eseme ebaselgus, samuti õiguskaitsevajaduse puudumine või nõuete perspektiivitus on hagiavalduse olulised puudused ja selliste puudustega avalduse menetlusse võtmisest võib kohus keelduda. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kuidas on võlgnevus kujunenud. Kohus märgib, et kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest endast ja kohus ei otsi faktilisi asjaolusid hagi lisadest. Kaasomandi lõpetamise nõudesse puutuvalt märgib kohus, et selle nõude osas kohtu hinnangul ei esine põhimõttelist asja olemusest tulenevat menetlusse võtmise välistust. Kohus märgib, et esitatud kujul on nõue jätkuvalt ebaselge.
lg 1 p 3 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. See tähendab, et faktilise asjaolu esitamisel tuleb asjaolu kinnitamiseks viidata konkreetsele hagi lisale (tõendile), mille hindamisel saaks kohus faktilist asjaolu kontrollida.
sätestatu sisu ja vorminõuete järgimata jätmine on
10.
lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.