← Eesti

3-24-2715/14

Obsah (6)§ 152§ 121§ 151§ 43§ 150§ 108

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 4. September 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2715 Haldusasi X. X kaebus Politsei- j

§ 152

lg 1 punkt 4), kuna kaebaja saavutas eesmärgi kohtumenetluse väliselt ning seda tegelikult juba

  1. aasta oktoobris, kui Läti pikendas tema elamisluba, mille kaebaja sai juba
  2. aastal kinnisvarainvestori lapsena, kuni 30.10.
  3. Nimelt oli kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel uue elamisloa saamine Tartu Ülikooli õpingute lõpetamiseks, ent kuna tema kuni 30.10.2024 kehtinud Läti elamisluba pikendati kuni 30.10.2025, siis ei olnud kaebajal Tartu Ülikooli lõpetamiseks Eesti elamisloa pikendamine vajalik. Seega ei saanud PPA tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus kaebaja õigusi riivata ega ülikooliõpinguid takistada, kuna kaebajal oli võimalik viibida Eestis ja ülikooliõpinguid lõpetada ka Läti elamisloa alusel.
  4. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebaja Läti elamisloaga seotud asjaolusid kaebust esitades või ka kohtu käiguta jätmise määrusele vastates välja ei toonud ning kohut eksitas. Kohus palus kaebust käiguta jättes kaebajal selgitada elamisloa vajadust ning vaidlust ei saa olla, et kohtule vastamise ajal, st
  5. aasta novembris, oli kaebajale teada, et tal Eesti 2 elamisluba õpingute lõpetamiseks vaja ei ole. Vaatamata sellele pidas kaebaja vajalikuks kohtumenetlusega jätkata.
  6. Kuna kaebaja on õpingud lõpetanud, siis ei saa kohus kohustada PPA-d uuesti otsustama kaebaja elamisloa pikendamise üle, kuna kaebaja õpingud on lõppenud. Samuti tuleks PPA-l jätta kaebaja taotlus elamisloa pikendamiseks õpingute eesmärgil rahuldamata, kuna kaebaja õpingud on lõppenud. Seega ei oleks isegi kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121

lg 2 punkt 2) ning esineks aluseks ka kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (

§ 151lg 2 punkt 1).

10. Ehkki praegusel juhul võiks kohus jätta kaebuse ka läbi vaatamata, siis peab kohus põhjendatuks siiski lõpetada kaebuse menetluse

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

Sellisel juhul on kohtul võimalik tagastada kaebajale tasutud riigilõiv. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus selgitab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (

§ 43lg 1 punkt 2).

11. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (

§ 150

lg 5 punkt 4), kuid kaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad kaebaja kanda (

§ 108lg 6).

Kohtu hinnangul ei ole menetluse lõpetamine seotud kaebuse esitamisega, vaid asjaolude muutumisega. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.