Obsah (5)

§ 42§ 101§ 162§ 13§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9672 AS TREF Nord hagi Tallinn

§ 42lg 1 ja lg 3 p 5, samuti VÕS §-le 44.

Kui kostja ei tõenda, et leppetrahvikokkulepe on mõistlik ja põhjendatud, tuleb eeldada, et mõne dokumendi esitamisega hilinemine kahjustab hagejat ebamõistlikult ning sel põhjusel on leppetrahvikokkulepe tühine. Leppetrahv on ebamõistlik, sest selle kokkuleppega nähakse ette töövõtja kohustus maksta tellijale ligi 18 000 eurot päevas mõne dokumendi esitamata jätmise eest.

1. Poolte vahel ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et TLPA väljastas kostja soovitud kasutusload ehituse II – VI etappidele
2. septembril
3. Kostjale pole seoses kasutuslubade hilisema väljastamisega kahju tekkinud. Kostja ei ole selgitanud, milles tema ligi nelja miljoni euro suurune kahju võiks seisneda. Trammiliin oli ametlikult avatud alates
4. augustist 2017 ja käigus, depoohoone samuti. Kostja
5. a majandusaasta aruande kohaselt on Kopli trammiliin valmis ehitatud ja kasutuses. See tõendab, et kostja on pidanud tööd nõuetekohaseks avalikkusele suunatud majandusaasta aruandes. Kostja pole
6. a majandusaasta olulise sündmusena välja toonud kahju tekkimist. Kostja avas ise trammiliini.
7. Leppetrahvinõue oleks põhjendatud, kui kasutuslubade väljastamata jätmine oleks takistanud kostjal objekti kasutusse võtmast. Kostja avas liini
8. augustist 2017 ja kasutuslubade puudumine ei takistanud trammiliini ja Kopli depoo kasutamist. Järelikult puudub põhjuslik seos väidetava kahju ning rikutud kohustuse vahel. Hageja taotles VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist nullini, sest hageja pole kunagi keeldunud enda kohustuste täitmisest ehk teda polnud vaja survestada. Hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kostjal puudus huvi kasutuslubade kiiremaks väljastamiseks. Kostjale pole kahju tekkinud ning kasutuslubade väljastamine oli välistatud kostja poolt isiklike kasutusõiguse lepingute sõlmimata jätmise tõttu.
9. Kostja heidab hagejale ette lepingurikkumist läbi kasutuslubade hankimisega hilinemise. Kostja tingis sellise olukorra ise, sest jättis sõlmimata kasutuslubade väljastamiseks nõutavad isikliku kasutusõiguse lepingud. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et Kopli trammiliin on rajatud osaliselt kolmandate isikute maale. Seega pidi kostja hankima trammiliini rajamiseks ja kasutamiseks vastavad õigused. Kostja asus selle küsimusega tegelema alles
10. aastal. Näiteks ei võtnud kostja ühendust Maa-ametiga isikliku kasutusõiguse seadmiseks veel
11. juuli 2018 seisuga. Kostjal puudus huvi kasutuslubade menetluse kiiremaks läbiviimiseks. Kostja palgatud insener ei suutnud talle esitatud dokumentatsiooni piisava kiirusega läbi töötada. 30.

§ 101lõikele 3.

TLPA-l võimalik enne kasutuslube väljastada, kuna kostja ei esitanud TLPA nõutud lepinguid. Seega tuleb kogu kasutuslubade väljastamisega seotud viivitust pidada kostja enda kohustuse rikkumise tulemuseks. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, sest kostja rikkus temal lasuvat kohustust, mille tulemusel sattus ka hageja lepingurikkumisse.

1. Hageja
2. juuli 2018 teabenõudele esitatud TLPA
3. juuli 2018 vastus tõendab, et TLPA ei olnud
4. juuli 2018 seisuga väljastanud teises trammitee ehitushankes rajatud rajatistele kasutusluba. 6 Kostja
5. juuli 2018 vastus hageja teabenõudele seoses Lennujaama trammiliini töövõtulepingu alusel töövõtjatele tasu maksmisega tõendab, et kostja ei pidanud teise samaväärse trammitee ehitushanke puhul oluliseks kasutuslubade väljastamata jätmist. Muuhulgas valetas kostja hagejale selle kohta, et talle anti kasutusload üle. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et kostja pole teises hankes pidanud oluliseks kasutuslubade puudumist töövõtjatele tasu välja maksmisel ning maksis tasu välja hoolimata kasutuslubade puudumisest.
6. Kostja vastuväite kohaselt ei saa hageja nõuda kostjalt viivist seetõttu, et ta pole kajastanud enda viivisenõudeid insenerile esitatud aktides. Hageja hinnangul töövõtulepingust sellist kokkulepet ei tulene. Töövõtulepingu p 14.f viitab küll kõigile summadele, mida töövõtjal on õigus tellijalt saada, kuid antud lepingupunkt ei hõlma endas tellija lepingurikkumisest tulenevaid kõrvalnõudeid. Järelikult polnud töövõtjal võimalik esitada neid nõudeid vahemaksetõendis. Samuti ei välista hageja viivisenõuet kostja viidatud p 20.1, mille reguleerimisesemeks on hoopis töö sisuga seotud asjaoludest teatamine. Seega ei välista ükski kostja otsitud formaalsest vastuväidetest hageja õigust kostjalt viivist nõuda.
7. Kui kohus leiab, et kostja osundatud lepingusätted reguleerivad viivisenõude esitamist, on sätted VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p-de 6 ja 9 ja § 44 alusel tühised, sest esiteks pole inseneri kinnitatud vormil kõrvalnõuete lahtrit ning teiseks on viivisenõudest teatamise aeg ebamõistlikult lühike, sest see on lühendatud kolmelt aastalt 28 päevale. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.
8. Kostja vastutab inseneri tegevuse eest. Lisaks viitab kostja enda vastuse alguses sellele, et hageja oleks pidanud saatma enda 16.04.2018 ja 09.05.2018 kirjad hoopis insenerile. Kostja positsioon on vastuoluline. Töövõtulepingu p 1.1.2.4 avab inseneri pädevuse ja mõiste. Hageja viitas TsÜS § 118 lõikele 1 ja § 121 lõikele 2, § 132 lõikele 1 ja § 133 lõikele 1 alusel. Inseneri teadmine omistatakse kostjale ning kostja vastutab inseneri tegevuse ja tegevusetuse eest.
9. Kostja väidete kohaselt ehitas hageja ilma inseneri kooskõlastatud projektita. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, millal insener oleks üldse hageja esitatud tööetappide projektid kooskõlastanud. Insener pole läbivalt suutnud ühtegi hageja esitatud projektiosa kooskõlastada. Hageja juhtis sellele tähelepanu
10. märtsi 2017 kirjas nr
11. Hageja pidi ilma kooskõlastatud projektita ehitama, sest insener ei suutnud end piisavalt kokku võtta, et vastavad kooskõlastused anda.
12. 10.01.2019 seisukohtades loobus hageja põhinõudest summas 23 037,20 eurot ja viivisenõudest summas 38 471,03 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 410 473,78 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87 574,47 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest määras 0,1% päevas.
13. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu töövõtulepingu p 14 alusel. Hageja ning Xxx edastasid
14. jaanuari 2017 e-kirjaga kostjale avalduse, milles teatati hageja ainuõigusest saada töövõtulepingu alusel tehtavaid väljamakseid.

§-le

2. Hageja leidis, et tema ning kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu lähteülesanne oli üldsõnaline ning sisendandmed ebapiisavad ehk puudulikud. Pooled sõlmisid
3. märtsil 2016 projekteerimisehitustöövõtulepingu riigihanke nr 169254 „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ alusel. Riigihanke alusel lepingu sõlmimine tähendas, et töövõtulepingu lisaks olid kõik riigihanke hankedokumendid. Hankedokumentide osa „Tehniline kirjeldus“ nägi ette täpsemad hankemahtu puudutavad tingimused ehk töövõtulepingu lähteülesand.
4. Tehnilise kirjelduse p-s 3 nimetatud lisa III-1 andis üldise kirjelduse töövõtulepingu mahu kohta. 7 Lisa III-1 punkt 4.1 nägi ette trammitee üldise iseloomustuse ning kostja taotletava tulemuse. Trammitee tuli projekteerida kinnisena, betoonalusel. Kõik trammitee elemendid pidid oma tugevuselt, püsivuselt ja tehniliselt seisukorralt vastama ohutu ning sujuva trammiliikluse nõuetele. Tehniline kirjeldus nägi ette nõuded, millest tuli lähtuda trammitee betoonalusele projekteerimisel. Töövõtja pidi hindama olemasolevate betoonaluste sobivust ning seisukorda. Hoolimata töövõtja hinnangust oli tellijal õigus nõuda uue nõutele vastava betoonaluse (sh aluskonstruktsioonid) ehitamist. Kostja ei andnud tellijana hagejale täpsemat informatsiooni trammiteealuse pinnase kohta.
5. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võimaldas ettenägematute tööde eest tasu maksta ning tellija võis tellida töövõtjalt väheolulisi lisatöid. Hageja leidis, et pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu. Lepingu eelarve reserv lubas teha vähemalt 224 429,97 euro suuruse väljamakse. Lepingu kogumaksumus oli 17 979 287 eurot ilma käibemaksuta. Leping nägi ette ettenägematuteks töödeks 10% lepingumahust ehk 1 797 928,70 eurot. Insener andis
6. juulil 2017 juhise nr 2, millega otsustas kooskõlastada täiendavate tööde tellimise summas 1 555 696,25 eurot (muudatus 1) + 17 802,48 eurot (muudatus 2) = 1 573 498,73 eurot (lisa 5). Pärast nimetatud muudatuse allkirjastamist jäi kostja kui tellija reservi veel 224 429,97 eurot ilma käibemaksuta. Seega võimaldas hagejale tasu maksmist isegi kostja ette nähtud eelarve. Lepingus ette nähtud reserv ei võta hagejalt õigust nõuda tasu kõigi hageja käest tellitud tööde eest. Kui kostja soovis tellijana tellida täiendavaid töid väljaspool lepingu eelarvet, tuleb kostjal nende eest tasuda.
7. Trammitee aluse pinnase väljakaevamine oli ettenägematu töö. Hageja viitas AK arvamusele, mille kohaselt ei olnud võimalik näha suletud konstruktsiooni sisse. Suletud konstruktsiooni sees toimuvate tööde puhul saab tööde täpse mahu teada alles pärast tööde alustamist ja konstruktsiooni avamist. Kui projekt puudub, saab töövõtja tugineda üksnes olemasoleva olukorra eeldustele ja visuaalsele vaatlusele. Käesoleval juhul puudus projekt, sest projekt koostati pärast suletud konstruktsioonide avamist. Kuna tegu oli projekteerimis-ehitushankega, ei andnud tellija töövõtjale projekti, milles oleks ette nähtud olemasoleva pinnase asendamine.
8. Olemasoleva trammitee alusega seonduv töömaht sõltub sellest, missuguse normdokumendi alusel on see trammitee rajatud. Kui tegemist on kasutuses oleva trammiteega, mille puhul saab mõistlikult eeldada, et olemasolev pinnas vastab vähemalt selle ehitamise aegsetele nõuetele, saab töövõtja ehitusmahu (rekonstrueerimisel välja kaevatava pinnase koguse määramisel) prognoosimisel lähtuda vastavatest normdokumentidest.
9. Suletud konstruktsiooni puhul selgub ehitustööde täpne sisu, maht ja hind tegelikult alles konstruktsiooni avamise järgselt, sest enne konstruktsiooni avamist pole võimalik selle sisse näha. Isegi geoloogiliste uuringute täpsus ei ole alati ammendav, sest puurimised tehakse teatud vahemaade tagant ning kahe puurkeha vahele jääva ala kohta puuduvad täpsed andmed. Enne materjali omaduste lõplikku selgumist pole võimalik tuvastada, kas see materjal kuulub väljavahetamisele või mitte.
10. Hageja teavitas kostjat läbi inseneri ettenägematutest asjaoludest
11. jaanuaril 2018 tellijale ja insenerile saadetud e-kirjas,
12. septembri 2017 kirjas nr 123,
13. veebruari 2017 kirjas nr 042,
14. veebruari 2017 kirjas nr 047 ja
15. mai 2017 kirjas nr
16. Lisaks teavitas hageja kostjat pidevalt ettenägematute tööde mahust ehitusnõupidamistel, insener viibis objektil väljakaeve juures ning esitas sellest tulenevalt nõudmisi. Tegu oli lisatööga, mida kostja peab eraldi tasustama.
17. Hagejal on õigus saada täiendavat tasu ka Kopli ja Volta peatuste ümberehitamise ning vana depoohoone ümberehituse eest. Lisatöödeks saab pidada algse lepinguga hõlmamata töid. Hagejal ei olnud kohustust vastavaid töid teha. Ühestki lepingudokumendist ei tulene hageja kohustust ehitada juba valmis rajatisi ringi, kuna kostja unustas projektiga tutvuda või kaevata sadade tuhandete eurode 8 eest pinnast välja, sest kõik lähtusid ebaõigest eeldusest, et trammitee alus vastab nõuetele. Volta ja Kopli peatuste puhul kostja kooskõlastas projekti, mille järgi hageja peatused valmis ehitas ning seejärel nõudis kostja nende ümbertegemist. Ümbertegemine ei kuulu lepinguliste tööde hulka. Depoohoone nr 5 puhul ei kuulunud sadevete lahenduse rajamine hageja töövõtu hulka, sest vastavat lähteülesannet kostja ega kolmandad isikud hagejale kordagi ei esitanud.
18. Volta, Kopli ja depoohoone osas andis kostja tellijana hagejale esialgu ebaõige juhise. Geoloogiat puudutavate andmete osas pole kostja teinud ühtegi rõhutust või välistust. Betoonaluste kohta osundas kostja eraldi, et nende vastavust kehtivatele nõuetele tuleb eraldi kontrollida, kuid trammitee aluse kohta vastavaid viiteid ei olnud.
19. Hageja hoidis kostjat pidevalt kursis tööde käiguga, sest pooled pidasid regulaarselt ehitusnõupidamisi. Ettenägematute asjaoludega seotud regulatsiooni eemaldamine FIDICtüüptingimuste lepinguprojektist ei tähenda, et kogu ettenägematute tööde risk kanduks sellega automaatselt üle hagejale. Tüüptingimusi tuleb tõlgendada hageja kasuks. Kostja ega insener pole kordagi keelanud hagejal kostja nõutud lisatööde tegemist. Järelikult soovis kostja tellijana vastava töö tegemist. Seega on tegemist kokkuleppega, mille juures on VÕS § 26 tähenduses jätnud lahtiseks üksnes tasu suuruse tingimuse, mistõttu peab hageja tõendama vastavate tööde maksumuse.
20. Hageja peab tõendama ettenägematu töö maksumuse ning töömahu. Hageja tõendab eeltoodut alltöövõtja Xxx OÜ hinnapakkumisega ning tehtud tööde aktiga ja teostatud tööde mahutabeliga. Xxx OÜ
21. veebruari 2017 hinnapakkumise read 7 ja 8 tõendavad ühikhinna vastavust turutingimustele (vastavalt siis 24,40 eurot ja 11 eurot kuupmeetri kohta). I etapi puhul oli ühikhindadeks 22,81 eurot ja 10,88 eurot kuupmeetri kohta. Kuna täiendava väljakaeve vajadus selgus
22. veebruaril 2017 ning täiendava väljakaevega alustati samal perioodil, on tõendatud ühikhinna vastavus turutingimustele. Tööde tegemist tõendavad kaetud tööde aktid, mille on allkirjastanud kostja esindaja M K. Muudatustööde maksumus on kokku 257 385,82 eurot, millele lisandus käibemaks 51 477,16 eurot. Ettenägematute muudatustööde maksumus koos käibemaksuga on 308 862,98 eurot.
24. veebruaril 2017 edastas hageja kostjale ehk insenerile kirja nr 42, milles esitas kostjale tutvumiseks xxx AS tööprojekti Kopli trammiteede IV etapi lõigule PK 42+00 kuni PK 49+00 kohta ja leidis, et tegu on ettenägematute asjaoludega. Hageja kinnitas, et kui insener annab heakskiidu, alustab ta töödega.
25. veebruaril 2017 insener vastas ja teatas, et ta ei oma trammitee aluskonstruktsiooni osas täiendavaid kommentaare.
27. veebruari 2017 koosolekul, mille kutsus kokku kostja juhatuse liige A U, lepiti täiendavalt kokku, et hageja teostab kostja nõudmisel täiendava väljakaeve eraldi lisatööna ning kostja tasub selle eest vastavalt tegeliku töö mahule. Eeltooduga on tõendatud, et kostja tellis täiendava väljakaeve lisatööna. Kuivõrd insener nõudis hagejalt objektil täiendava väljakaeve teostamist, kinnitavad vastavad asjaolud kogumis, et hageja nõustus teostama täiendava väljakaeve, kuivõrd pooled saavutasid kokkuleppe täiendava väljakaeve tasustamise osas.
28. Töövõtulepingu punkt 1.1.6.8 pidas ettenägematuks asjaolu, mida kogenud ja professionaalne töövõtja ei saanud mõistlikult ette näha. Trammitee aluste väljakaevega seotud asjaolud ei olnud töövõtjale mõistlikult ettenähtavad, sest hankedokumentides puudus informatsioon sellises mahus väljakaevetööde vajaduse kohta. Töövõtja ei pidanud eeldama, et objekti olukord nõuab niivõrd suures ulatuses muudatustööde tegemist. Trammitee pidi vastama kehtivatele nõuetele. Kostja pole hankedokumentides osundanud riskile, et tema hallatav trammitee ei pruugi vastata kehtivatele nõuetele. Töövõtja ei saanud ega pidanud eeldama, et tal tuleb eelduslikust väljakaeve ulatusest oluliselt enam pinnast asendada. 9
29. Töövõtja sai pakkumise esitamise etapis mõistlikult eeldada, et olemasolev trammitee on rajatud kandvatele pinnasekihtidele ja piisab 250 mm paksusest paekivikillustikust (fraktsioon 32/64) kihist 210 mm paksuse kiudbetoonist plaadi alla, saavutamaks tellija tingimustega seatud nõudeid uuele trammiteele. Kui olemasolev trammitee polnud rajatud eelpool viidatud alusele, oleks tulnud sellest kõiki pakkujaid riigihankemenetluses teavitada.
30. Töövõtjalt ei saanud eeldada geoloogiliste uuringute teostamist mahus, mis vastasid juba hankelepingu täitmise mahus tehtavatele töödele. Tegemist oli ebamõistlikult suure riski ning kohustusega. Puudus ka aeg ja võimalus pakkumisperioodil selliste tööde läbiviimiseks. Kui mingid surfid oleks tehtud, ei oleks see andnud olukorrast täit selgust. Objekt oli 7 km pikk, Hankelepingus ei ole tehtud seoses ehitusobjekti pinnase geoloogiaga ühtegi välistust.
31. Kostja tasustas täiendavat väljakaevet tööde esimeses etapis. Kostja nõustus ehitustööde esimese etapi täiendava väljakaevega ning tasustas seda teise töövõtja Xxx hinnamuudatuse alusel. Hageja tõendab I etapi väljakaevet kaetud tööde aktidega. Kaetud tööde aktidest nähtub selgelt, et hageja kaevas I etapis välja kõigis kohtades, kus ebasobivat pinnast suletud konstruktsiooni avamise järgselt leiti. Kaetud tööde aktid on allkirjastanud kostja esindaja M K. Insener nõudis ka ehitustööde I etapi puhul suuliselt objektil täiendava väljakaeve tegemist ning oli nõus seda tasustama. Kostja pole selgitanud, miks peaks ehitustööde I etapp erinema II – VI etapist.
32. Hageja pole üheski kostjale või insenerile edastatud kirjas loobunud täiendava väljakaeve eest tasu nõudmisest. Vastupidiselt on hageja igas tema saadetud kirjas osundanud kostja kohustusele tasuda täiendava väljakaeve eest. Hageja
33. juuni 2017 kirja lõpus on paksus kirjas välistus, millega hageja välistas ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate kulude enda kanda jätmise. Hageja tellis alltöövõtjalt AS-lt xxx vastava töölõigu projekti koostamise. AS Kxxx projekteeris antud töölõigu ning hageja andis projekti üle kostjale.
34. Hageja andis
35. aprilli 2017 kirjaga nr 072 üle III etapi projektdokumentatsiooni, millele insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener projektdokumentatsioonis esitatud lahendusega töövõtulepingu p 5.2 alusel, sest insener on korduvalt rõhutanud, et töö tuleb teostada vastavalt insenerile üle antud projektile. 19.06.2017 toimus projektidokumentatsiooni üleandmine insenerile. Projekti viidi sisse inseneri ning tellija parandused. Seejärel teostas hageja tööd vastavalt insenerile üle antud projektdokumentatsioonile.
36. Hageja oleks pidanud töölõigu omal kulul kostja soovide järgi ümber ehitama vaid juhul, kui hageja oleks vastavas osas lepingut rikkunud. Lepingurikkumine on välistatud, sest projekt oli vastava töölõigu osas kooskõlastatud. Kuna kostja oli järjepidevalt nõudnud hagejalt trepi asemel panduse ehitamist, nõustus hageja täiendava tasu eest pandused rajama. Seega korraldas hageja peatuse projekti muutmise ning ehitas panduse valmis. Hageja esitas insenerile
37. detsembril 2017 taotluse muudatustööde eest tasu saamiseks. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest. Tööde maksumust tõendab kolmanda isiku hinnapakkumine. Hinnapakkumine tõendab, et töölõigu ümberehitustööde maksumus on vähemalt 11 200 eurot.
38. Tööde teostamist tõendab inseneri
39. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend. Hageja andis insenerile üle kõigepealt AS xxx projekteeritud vastava töölõigu projekti. Kostja nõudis hagejalt töö ümbertegemist pärast seda, kui hageja oli töö kostja kooskõlastatud projekti järgi töö valmis ehitanud. Hageja teostas tööd vastavalt kostja muutunud nõudmistele. Kostja insener vaatas tööd üle ning luges need teostatuks vastavalt töövõtulepingule, kui väljastas tööde lõpetamise tõendi. See tähendab, et 10 kostja luges tööd tehtuks vastavalt tema soovil muudetud projektile. Hageja tasunõue on ilma käibemaksuta 11 200 eurot ja koos käibemaksuga 13 440 eurot.
40. Kopli peatuse töö pidi hageja projekteerima ning inseneri heaks kiidetud projekti alusel töö teostama. Hageja tellis alltöövõtjalt AS-lt xxx vastava töölõigu projekti koostamise. AS xxx projekteeris töölõigu ning hageja andis projekti üle kostjale. Hageja andis
41. aprilli 2017 kirjaga nr 067 üle III etapi projektdokumentatsiooni, millele insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener projektdokumentatsioonis esitatud lahendusega. Projekti viidi sisse inseneri ja kostja soovitud parandused.
42. Hagejale oli üllatav inseneri kiri nr 48, kus nõuti trepi asemel panduse ehitamist. Hageja oleks pidanud vastava töölõigu omal kulul kostja soovide järgi ümber ehitama vaid juhul, kui hageja oleks vastavas osas lepingut rikkunud. Lepingurikkumine on välistatud, sest projekt oli vastava töölõigu osas kooskõlastatud. Kuna kostja oli järjepidevalt nõudnud hagejalt trepi asemel panduse ehitamist, nõustus hageja täiendava tasu eest pandused rajama. Seega korraldas hageja peatuse projekti muutmise ning ehitas panduse valmis. Hageja esitas insenerile
43. detsembril 2017 taotluse muudatustööde eest tasu saamiseks. Tööde maksumust tõendab kolmanda isiku hinnapakkumine ja maksumus oli vähemalt 13 450 eurot. Kostja soovide järgi muudeti projekti.
44. Tööde teostamist tõendab inseneri
45. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend, mis tõendab hageja andis insenerile üle kõigepealt AS xxx projekteeritud töölõigu projekti. Hageja teostas tööd vastavalt kostja muutunud nõudmistele. Kostja insener vaatas tööd üle ning luges need teostatuks vastavalt töövõtulepingule kui väljastas tööde lõpetamise tõendi. Seega peab kostja tasuma hagejale koos käibemaksuga 16 140 eurot ning lisanduva viivise.
46. Vana depoohoone sadevete lahenduse projekteeris hageja. Hageja tellis alltöövõtjalt AS-lt xxx vastava töölõigu projekti. AS xxx projekteeris antud töölõigu ning hageja andis projekti üle kostjale. Hageja andis
47. juuli 2017 kirjaga nr 115 üle vana depoohoone ala projektdokumentatsiooni, millele insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener projektdokumentatsioonis esitatud lahendusega töövõtulepingu p 5.2 alusel. Hageja teostas depooala tööd vastavalt projektijoonisele. Hageja oleks pidanud vastava töölõigu omal kulul kostja soovide järgi ümber ehitama vaid juhul, kui hageja oleks vastavas osas lepingut rikkunud.
49. oktoobril 2017 toimunud nõupidamisel (protokoll nr 79) väitis insener, et töövõtulepingu mahtu kuuluvas projektis on lahendamata olemasoleva depoohoone nr 5 katuselt tulevate sadevete ärajuhtimine. Töövõtja asus samal koosolekul seisukohale, et olemasoleva depoo-hoonega seonduv ei kuulu käesoleva töövõtulepingu mahtu, kuid töövõtja oli valmis muudatustööna teostama sadevete ärajuhtimiseks projekteerimis- ja ehitustööd. Muudatustöö maksumuse hindamise aluseks on xxx AS töö nr 16025, joonis VK-1/18M1 „Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan. Depoo“.
50. Hageja nõustus projekteerima ning välja ehitama depoohoone nr 5 sadevete allaviigud, sest kostja nõudis nende ehitamist. Hageja teostas tööd ja esitas insenerile
51. detsembril 2017 taotluse muudatustööde eest tasu saamiseks, kus tõi välja konkreetse vastava töölõigu teostamise eest tasumisele kuuluva summa. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest. Tööde maksumust tõendab kolmanda isiku hinnapakkumine, mille järgi oli maksumus vähemalt 29 404,80 eurot. Hageja otsustas töö iseseisvalt ära teha ning hageja nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt 28 392 euro hüvitamist. Tööde teostamist tõendab inseneri
52. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend.
53. Hageja tasunõue ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate tööde ning Volta, Kopli 11 ja depoohoone nr 5 ümberehitustööde eest muutub sissenõutavaks
54. aprillil 2018, kuna hageja esitatud arve nr M00045 tasumise tähtaeg on
55. aprillil
56. Hageja edastas kostjale vahemaksetõendi
57. jaanuaril 2018 ning seega pidi tasunõue muutuma sissenõutavaks pärast insenerile vahemaksetõendi tõendamiseks ja arve tasumiseks antud tähtaja möödumist.
58. Kopli depoohoone ala projekteerimisel ei ole hageja rikkunud lepingut läbi projekteerimisvea põhjustamise. Tegu ei ole projekteerimisveaga, sest töövõtulepingu maht ei näinud ette olemasoleva depoohoone sademevee ärajuhtimise ülesannet (sh ei viidanud projekteerimise faasis vastavale ülesandele insener ega kostja). Insener ega tellija pole osundanud ühelgi lepingudokumendile, millest tulenevalt kuulus töövõtja kohustuste hulka olemasoleva depoohoonega seotud tööd. Depoohoone rekonstrueerimistööd toimusid teise töövõtulepingu raames, mistõttu sai hageja mõistlikult eeldada, et sadevete äravool lahendatakse hoone rekonstrueerimise käigus.
59. Kui depoohoone nr 5 ehitustööd käisid, pidi ehitustööde teostaja lahendama sademevee ärajuhtimise ise. Kuna ta seda ei teinud ning insener nõudis vastava lahenduse tegemist ning hageja oli valmis selle muudatustööna ära tegema, on hagejal õigus saada selle eest täiendavalt tasu. Kuivõrd sadevete ärajuhtimise lahenduse edastamise info eest vastutas kostja ning infot hagejale ei laekunud, siis ei saa kostja hagejale etteheiteid teha. Hagejale pole võimalik ette heita projekteerimisviga olukorras, kus kostja edastatud andmed olid puudulikud.
60. Hageja ei loobunud 30.06.2017 kirjaga Volta ja Kopli peatuste ning vana depoohoone sadevete allaviikudega seotud tööde tasunõuetest. Hageja pidas
61. juuni 2017 kirjas muudatustööde vajaduse all silmas kõiki kostja poolt projektdokumentatsiooni suhtes projekteerimisfaasis tehtavaid muudatusi. Antud juhul oli kostjale nõusoleku andmiseks esitatud dokumentidega, mille suhtes kostja muudatusettepanekuid ei teinud ning mille alusel ehitas hageja ehitised valmis.
62. Hageja
63. juuni 2017 kiri puudutas reaalselt tegemata, kuid projekteeritud või projekteerimisel olevaid töid, mille suhtes kostja tellijana enda muudatusettepanekud esitas. Nimelt oli kostjal tellijana õigus teha enda muudatusettepanekuid projekteerimisfaasis, et hageja saaks tagada kostjale sobiva projekti koostamise ning vastavalt ka soovitud töö tegemise. Volta ja Kopli peatuste ning vana depoohoone ümbrus ehitati aga valmis kostjale üle antud projektdokumentatsiooni alusel. Seega oli tegemist muudatustööga, mis ei olnud esialgse lepingumahuga hõlmatud.
64. Kostja ei ole selgitanud, kuidas tuleneb seadusest kohustus rajada peatuste mõlemasse otsa pandus. Hageja viitas EhS § 11 lõikele 4 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kehtestatud
65. mai 2018 määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Määruses on seatud nõue rajada pandus ning ühe panduse rajas hageja iga peatuse juurde. Kuivõrd insener kooskõlastas töövõtja esitatud projekti läbi vaikimise, oli tema nõusolek vastava projektlahenduse realiseerimiseks olemas.
66. Töövõtja saatis
67. jaanuaril 2018 tellijale ja insenerile kirjaga tellitud muudatustööde hinnad ja täpsustused. Insener ei ole töövõtja kirjale vastanud.
68. veebruaril 2018 edastas töövõtja insenerile vahemaksetõendi muudatustööde kohta. Insener pidi väljastama vahemaksetõendi hiljemalt
69. märtsil 2018 või keelduma sellest. Insener ei ole töövõtja kirjale vastanud.
70. märtsil 2018 edastas töövõtja täiendused varasemalt saadetud muudatustööde ettepanekute kohta. Insener ei ole ka sellele kirjale vastanud. Järelikult kuuluvad vastavad muudatustööd, mille kohta esitas töövõtja
71. veebruaril 2018 arve nr M00045, tasumisele täies mahus. Arve maksmise tähtaeg on
72. aprill
74. Kostja on tasunud eraldi aktide ja arvete alusel hagejale nõutud summast 23 037,20 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt 101 610,8 euro tasumist. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt hagi esitamise seisuga 12 viivise tasumist summas 9099,30 eurot (124 648 * 0,1% * 73 päeva). Kostja on kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest viivist summas 124,65 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist töövõtulepingu p-s 14.8 sätestatud määras, sest vastasel korral saaks kostja õigusvastase eelise. Töövõtulepingu p 14.8 näeb ette seadusjärgsest kõrgema viivisemäära tõendatud vahemaksetõendi alusel väljamaksega hilinemise korral, tuleb tõlgendada sätet nii, et seadusjärgsest kõrgem viivisemäär kehtib ükskõik missugusel juhul, kui kostja on jätnud tähtaegselt mõne rahalise kohustuse täitmata. Kui kohus leiab, et lepingujärgne viivise määr ei kohaldu, nõuab hageja viivist seadusjärgses määras.
75. Tööde teostamist tõendab inseneri
76. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend. Kuivõrd tegemist oli FIDIC-tüüptingimustele tugineva lepinguga, edastas töövõtja insenerile iga aruandeperioodi kohta vahemaksetõendi, milles märkis tehtud tööd ning taotletava summa. Inseneri vastuväited tööde kohta on paljasõnalised ja ebaolulised.
77. Kostja leppetrahvinõudele vaidles hageja vastu. Hageja on algusest peale kostja leppetrahvinõudele vastu vaielnud. Kostja leppetrahvinõue on elukauge ning pahatahtlik. Leppetrahv summas 17 979,29 eurot päevas mõne dokumendi tähtaegselt esitamata jätmise eest olukorras, kus tööd on valmis, puudusteta ja faktiliselt vastu võetud, on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostjale kahju ei tekkinud. Kostja pole esitanud hagejale ühtegi põhjendatud pretensiooni tehtud tööde osas. Tähtaja ületamine toimus kostja kohustuste rikkumise tõttu, sest kostja ei sõlminud aegsasti vajalikke isikliku kasutusõiguse kokkuleppeid ning insener ei väljastanud pädeva isiku poolt allkirjastatud dokumente, mistõttu ei väljastanud TLPA kasutuslube.
78. Töövõtulepingu punkt 8.7, mis näeb ette hageja kohustuse tasuda kostjale mõne dokumendi (kasutusloa) esitamata jätmise eest leppetrahvi summas 17 979,29 eurot päevas, on tühine. TLPA väljastas kostja soovitud kasutusload
79. septembril
80. Kostjale pole seoses kasutuslubade hilisema väljastamisega kahju tekkinud. Leppetrahvi nõudmine oleks põhjendatud, kui kasutuslubade väljastamata jätmine oleks takistanud kostjal objekti kasutusse võtmast. Järelikult puudub põhjuslik seos väidetava kahju ning rikutud kohustuse vahel.
81. Kostja teadis, et ta peab kasutuslubade väljastamiseks sõlmima isikliku kasutusõiguse lepingud. TPLA väljastatud ehituslubadel oli märkus, et linna omandis olevatele kinnistutele projekteeritud sidekaablikanalisatsiooni ehitamiseks tuli tehnovõrgu valdajal sõlmida linnaga isikliku kasutusõiguse leping hiljemalt enne kasutusloa taotlemist. Kasutuslubade väljastamist takistasid mitmed kostjast tulenevad asjaolud, näiteks polnud inseneri (omanikujärelevalve) esindajal pädevust dokumentidele alla kirjutada ning kostja jättis sõlmimata isikliku kasutusõiguse lepingud.
82. Paljassaare põik 8 kinnisasjale on sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping 27.08.
83. Tallinna Linnavara Amet tegi 11.04.2018 märkused isikliku kasutusõigusega lepingute sõlmimise kohta. Alles pärast märkuse tegemist sõlmis kostja Tallinna linnaga 23.08.2018 lepingu nr 1619 ja 11.07.2018 lepingu nr 2152, 23.08.2018 lepingu nr 1619 ja 11.07.2018 lepingu nr
85. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimisega. R Ei 28.02.2018 e-kiri M Sile tõendab, et kostja poole on pöördutud kasutusloa taotlemisel vajalikule dokumendile pädeva isiku allkirjade saamiseks. Sama tõendavad järgmised R Ei e-kirjad. TLPA poleks väljastanud kasutuslube ilma isikliku kasutusõiguse lepinguteta. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et Kopli trammiliin on rajatud osaliselt kolmandate isikute maale. Seega pidi kostja hankima trammiliini rajamiseks ja kasutamiseks vastavad õigused. Kostja asus selle küsimusega tegelema alles
86. aastal.
87. Kostja kohtleb ebavõrdselt erinevates hangetes osalenud töövõtjaid. Kostja ehitas ja rekonstrueeris 13 ka trammitee Lennujaama. Ka eeltoodud hanke puhul võeti trammitee kasutusele enne kasutuslubade väljastamist, kuid kostja pole kordagi töövõtjatelt leppetrahvi nõudnud ega väidetavale kahjule tuginenud. Lennujaama trammitee hankes leppetrahvi esitamata jätmine on kaudne tõend selle kohta, et kostjale ei saa tekkida kahju tekkida ning puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Hageja esitas TLPAle teabenõude kasutuslubade väljastamise kohta seoses selle hankega ning vastus tõendab, et kasutuslube ei väljastatud.
88. Puudub alus hageja viivisenõude vähendamiseks. Töövõtulepingust ei tulenenud hagejale kohustust esitada viivisenõuded insenerile saadetud aktides. Töövõtulepingu p 14.f viitab justkui kõigile summadele, mida töövõtjal on õigus tellijalt saada, kuid antud lepingupunkt ei hõlma endas tellija lepingurikkumisest tulenevaid kõrvalnõudeid. Vahemaksetõend tuleb esitada inseneri kinnitatud vormil ning insener pole vormil ette näinud kõrvalnõuete jaoks ühtegi lahtrit. Järelikult polnud töövõtjal võimalik esitada neid nõudeid vahemaksetõendis. Samuti ei välista hageja viivisenõuet kostja viidatud p 20.1, mille reguleerimisesemeks on hoopis töö sisuga seotud asjaoludest teatamine. Kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kostja pole esile toonud faktilisi ega õiguslikke aluseid viivise vähendamiseks.
89. Kostja vastutab inseneri tegevuse eest ega saa viidata sellele, et ta ei olnud insenerile saadetud kirjadest teadlik. Tegu on ebapädeva väitega, sest kostja määras inseneri enda esindajaks ning andis sellest hagejale teada. Samas väidab kostja, et hageja oleks pidanud saatma oma 16.04.2018 ja 09.05.2018 kirjad hoopis insenerile. Kostja positsioon on vastuoluline. Töövõtulepingu p 1.1.2.4 avas inseneri pädevuse ja mõiste. Hageja viitas uuest TsÜS §-dele 118, 121, 132 ja
91. Kostja väidete kohaselt ehitas hageja ilma inseneri poolt kooskõlastatud projektita. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, millal insener on üldse hageja esitatud tööetappide projektid kooskõlastanud. Insener pole suutnud sisuliselt ühtegi hageja esitatud projektiosa kooskõlastada. Sellele juhtis hageja tähelepanu
92. märtsi 2017 kirjas nr
93. Märkuste või juhiste tagantjärele esitamine töövõtulepingu tingimuste kohaselt võimalik pole.
94. 22.03.2019 seisukohades võttis hageja tagasi põhinõude summas 43 538,80 eurot ja viivisenõude summas 83 342,51 eurot. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 366 834,98 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena esimese alternatiivina 4231,96 eurot ning teise alternatiivina 927,55 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest esimese alternatiivina lepingus sätestatud määras 0,1% päevas ja teise alternatiivina seadusjärgses määras.
95. Hageja nõuab kostjalt kokku põhinõudena 366 834,98 eurot, millest Kopli peatuse muudatustööd koos käibemaksuga on 16 140 eurot, Volta peatuse muudatustööd koos käibemaksuga 13 440 eurot, depoohoone nr 5 sajuvete allaviikude rajamise muudatustöö koos käibemaksuga 28 392 eurot ja täiendav väljakaeve koos käibemaksuga 308 862,98 eurot. Hageja nõuab viivist alljärgnevalt summalt 57 972 eurot (Kopli, Volta, depoo) alates
96. aprillist 2018 kuni hagi esitamiseni ja sealt edasiulatuvalt. Viivis hagi kujuneb järgnevalt: lepingujärgses määras 4231,96 eurot (11.04.2018 22.06.2018; 57 972 eurot * 0,1% * 73 päeva) ning seadusjärgses määras 927,55 eurot (11.04.2018 22.06.2018; 57 972 eurot * 0,1% * 73 päeva). Põhinõude summalt 308 862,98 eurot nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest. Hageja võttis hagi tagasi vahemaksetõendite viivitamisest tekkinud viivise nõude osas 83 342,51 eurot ning põhinõude osas summas 43 638,80 eurot.
97. Kostja väide, et hageja ei projekteerinud õigesti depoohoone sademevee ärajuhtimist, on tõendamata. Hageja pöördus läbi AS xxx töötaja E Bi
98. septembril 2016 kostja soovitusel AS xxx töötaja A Ki poole ning küsis depooala projekteerimiseks vajalikke andmeid. Kuna AS xxx vastutas depoohoone nr 5 projekteerimise eest, sai vaid AS xxx väljastada hagejale andmed. A. K edastas 14 depooala projekteerimiseks vajalikud andmed, kuid nende hulgas ei olnud nõutud sademevee allaviikude rajamist. Tellija ei toonud hanketingimuste tehnilises kirjelduses välja, et depoohoone nr 5 läheduses on sademeveega probleemid ning sellest tulenevalt on vajalik projekteerida allaviigud.
99. Hageja andis
100. juuli 2017 kirjaga nr 115 üle vana depoohoone ala projektdokumentatsiooni, millele insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener projekt-dokumentatsioonis esitatud lahendusega töövõtulepingu p 5.2 alusel. Depoohoone nr 5 sademevesi voolas aastaid depooalale ning see sobis kostjale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks projekteerimisel mõne projekteerimisnormi vastu eksinud. Kostja peab tõendama, et ta andis hagejale vastava lähteülesande või allaviikude lahendus oli kohustuslik lahendus mõne normdokumendi kohaselt.
101. Hageja pöördus ekspertiiside tegemise õigusega ja Eestis tuntud projekteerimisbüroo xxx OÜ poole. xxx OÜ arvamuse kohaselt on hageja teinud kõik õigesti. Hageja ei ole eksinud ühegi projekteerimisnormi vastu, sest tellija ülesanne on anda projekteerijale (töövõtjale) edasi enda soovid.
102. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei rajanud Kopli ja Volta peatustesse üldse panduseid. Hageja projekteeris ja rajas liikumispuudega inimestele juurdepääsu. Hageja projekteeris ja rajas panduse peatuse ühte otsa. Sellega oli tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele. Kõik ehitamist käsitlevad avalik-õiguslikud aktid kõnelevad erivajadustega inimeste juurdepääsust, mitte kahest pandusest. Projekteerimistingimuste p 13 üldsõnaline lause ei sätesta panduste arvu või paiknemist. TLPA kohustas hagejat juurdepääsu rajama ning erivajadustega inimeste vajadustega arvestama. Hageja arvestas eeltoodud nõudega.
103. Vastupidiselt kostja väidetele arvestas hageja uute CAF trammide tehniliste tingimustega. Hankedokumentide tehnilises kirjelduses puudub nõue, et pandus tuleb rajada iga peatuse mõlemasse otsa. Seega pidas kostja piisavaks, kui CAF trammide pikkuse ning erivajadustega inimeste vahel sünnib kompromiss nii, et pandus rajatakse peatuse ühte otsa. Ükski projekteerimist puudutav õigusakt või muu kohustuslik normdokument ei näe ette kahe panduse rajamist. Piisab ühest pandusest. Kuna insener ja kostja jätsid hageja esitatud projekti suhtes arvamuse andmata, oli hagejal selle järgi õigus ehitada. Kui kostja soovib tugineda lepingupunktile 5.8, mis kõneleb veast või rikkumisest, tuleb rikkumine sisustada. Kostja pole välja toonud ühtegi õigusnormi või normdokumenti, mis näeks ette kahe panduse rajamise.
104. Täiendav väljakaeve maksumusega 308 862,98 eurot oli insenertehnilises mõttes ettenägematu lisatöö riiklikult tunnustatud ehitusekspert H K ning volitatud teede inseneri AK arvamuse järgi. Kostja ei ole suutnud põhjendada läbi vastavate arvutuste esitamise, missugustel insenertehnilistel alustel oli vajalik täiendav väljakaeve teostada. Seega oli insenertehnilises mõistes tegemist ettenägematu tööga töövõtulepingu tähenduses, sest esiteks ei olnud a töö tegemine kohustuslikest normidest tulenevalt kohustuslik ning teiseks polnud antud tööd võimalik ette näha.
105. Ebaõige on kostja väide, et hageja 09.06.2017 esimese etapi hinnamuudatuse taotlus jäi tagajärjetuks. Insener väljastas
106. juulil 2017 hinnamuudatuse nr 1, mille tabeli esimesel real on töövõtja I etapi muudatustööde väljamaksmise taotlus. Antud summa ühtib töövõtja
107. juuni
108. a I etapi koondhinnamuudatuse taotluse käibemaksuta summaga.
109. Trammiliiklus taastus pärast I etapi ehitustööde lõppemist
110. septembril
111. See tähendab, et I etapi ehitustööd olid
112. septembriks 2016 igal juhul lõppenud. Kuivõrd tööd olid äärmiselt pingelises ajagraafikus, toimis poolte praktika nii, et muudatustööde tasu küsimused lahendati oluliselt hiljem. I etapi puhul esitas töövõtja koondhinnamuudatuse taotluse pärast tööde lõppemist 282 päeva hiljem. See sobis kostjale ja insenerile, sest nad olid nõus lisatööde tasustamisega. 15
113. Insener pidas esimese etapi tööde hindu turutingimustele vastavaks. Hageja teostas järgnevate etappide lisatööd samade ühikhindade alusel. Täiendavalt tõendab hageja tööde maksumuse kohalikku keskmist hinda AS xxx
114. veebruari 2017, xxx AS
115. veebruari 2017 ning xxx. OÜ
116. veebruari 2017 pakkumistega.
117. 28.06.2019 seisukohas leidis hageja, et ta tugineb tasunõude esitamisel esimese alternatiivina töövõtulepingule ja teise alternatiivina käsundita asjaajamise sätetele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu ka käsundite asjaajamise sätete kohaselt, sest kostja andis muudatustööde ja lisatöö tegemiseks nõusoleku ning nõudis nende tööde tegemist. Tööde tegemine vastab täielikult kostja tahtele, sest kostja soovis selliste tööde tegemist. Kuna kostja nõudis tööde tegemist, kiitis ta asjaajamise heaks.
118. Tasu nõudmiseks ei pea hageja esitama kostjale arvet, sest kostja ei ole kunagi hagejat teavitanud, et arve puudumine takistab tasu maksmist. Hageja tõi kõik tasumisele kuuluvad summad välja kostjale edastatud kirjades. xxx AS koostatud projektdokumentatsioon Kopli ja Volta peatuste ning depoohoone nr 5 lahenduste osas oli algusest peale korrektne. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks ebakohase projektdokumentatsiooniga. KOV väljastas antud projektdokumentatsiooni alusel ehitusload ning KOV väljastatud projekteerimistingimustes ei ole nt peatuste perroonide lahenduste osas erinõudeid seatud.
119. Depoohoone juurde sajuvee allaviikude rajamine või peatuste mõlemasse otsa panduste rajamine on toreduslik muudatus (TsÜS 63 p 3), sest selle tulemusel muutub nende kasutamine mugavamaks ja paremaks. Erivajadustega inimesed oleksid trammile saanud ka siis, kui peatuste ühe poole otsas oleks olnud trepp ning sademevesi oleks ikka ära voolanud ka trammitee restkaevude kaudu, kui sademevee allaviike poleks rajatud. Kui projektdokumentatsioon oli algusest peale kooskõlas kehtiva õigusega ning insener andis sellele heakskiidu, oli tellija nõudmine lammutada juba välja ehitatud lahendused ning rajada tellijale meelepärasemad lahendused käsitletav muudatustööna.
120. Hageja juhtis tähelepanu projekti heakskiitmise vajadusele. Hageja rõhutas
121. märtsi 2017 kirjas nr 059, et kui insener ei esita 4 kooskõlastust ega muudatusettepanekuid talle üle antud projektdokumentatsiooni suhtes, pole hagejal töövõtjana hiljem vaja muudatusi teha. Kui insener soovib pärast projektdokumentatsiooni suhtes juhiste esitamise tähtaega muudatusi teha, on tegemist lisa- või muudatustööga, mis kuulub eraldi tasustamisele.
122. Insener ei edastanud hagejale ühegi üle antud projektidokumentatsiooni osa kohta kirjalikku heakskiitu. Hageja ehitas projektdokumentatsiooni järgi vastavad töölõigud valmis. Kui inseneril või kostjal oli projektdokumentatsiooni suhtes ettepanekuid, kajastas hageja need kohe projektdokumentatsioonis. Hageja sai seega põhjendatult järeldada, et ka depoohoone nr 5, Kopli ja Volta peatuste puhul lähtub insener poolte praktikast. Projektis vea tuvastamine tähendab, et töövõtja koostatud projektdokumentatsioon peab olema vastuolus mõne kehtiva õiguse sätte, standardi või hea ehitustavaga ning sellest tuleb töövõtjale viivitamata teatada.
123. Olgugi et insener viibis pidevalt ehitusobjektil ning kontrollis hageja tööd, teatas kostja hagejale väidetavast mittevastavusest hilinemisega. Hageja viitas enda kirjadele projektdokumentatsiooni üleandmise kohta. Kostja peab tõendama projekteerimisvea esinemise. Hageja tõendas projekti kohasuse. TLPA väljastas depoohoone, Kopli ja Volta peatuste lahenduste rajamiseks ehitusload. TLPA pidas lahendusi kohasteks ning Tallinna linnas kehtivatele nõuetele vastavaks. Kostjal ei ole pädevust asuda TLPA ülesandeid täitma.
124. Kopli nn vana trammidepoohoone sademeveed olid juhitud lihtsalt teekattele: vihmaveetoru 16 juures ei ole mingeid allaviike ega muid erilahendusi. Kuna kostja ei teavitanud, et ta soovib antud lahendust muuta või et antud lahendus pole piisav, sai hageja põhjendatult lähtuda sellest, et selline lahendus on piisav. Hageja tööde teostamist tõendab foto, millelt on näha, et drenaaži rajamiseks kaevati lahti depoohoone ümbrus. Kopli depoo kanalisatsiooni puudutavate ehitustööde tegemist tõendavad ehitustööde päevikud, millest nähtub Kopli depoos vastavate tööde tegemine. Ehitustööde päevikud perioodil
125. –
126. ja
127. oktoober 2017 tõendavad V etapis Kopli depoohoone sademevee ärajuhtimiseks kostja tellitud sademevee allaviikude rajamisega seonduvaid töid. Teiseks tõendavad muudatustööde tegemist kaetud tööde aktid ja fotod. Kõigis kohtule esitatud kaetud tööde aktides on ehitusprojektina nimetatud xxx AS töö nr 16025, joonis VK 1/18M1, 07.06.
129. Kostja inseneri (omanikujärelevalve esindaja) allkiri kaetud tööde aktidel tõendab tööde teostamist ja vastavust töövõtulepingule. Samuti tõendab tööde teostamist
130. oktoobril 2017 koostatud teostusjoonis, millelt on näha kõik hageja rajatud vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrassid. Kuna kostja vaidlustas muudatustööde maksumuse, tõendab hageja maksumust AS xxx
131. oktoobri 2017 hinnapakkumisega summas 29 000 eurot ning xxx OÜ
132. septembri 2017 hinnapakkumisega summas 31
133. Samuti esitas hageja tõendina hinnapakkumise summas 29 404,80 eurot.
134. Hageja esitas insenerile
135. detsembril 2017 taotluse muudatustööde eest tasu saamiseks, kus tõi välja konkreetse vastava töölõigu teostamise eest tasumisele kuuluva summa. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest.
136. Kostja vaidlustas Volta peatuses ehitustööde tegemise. Hageja andis insenerile
137. aprilli 2017 kirjaga nr 072 projektdokumentatsiooni täies mahus üle, insener ei teatanud hagejale viivitamata avastatud veast ega tellija soovidele mittevastavusest ning hageja ehitas üle antud projekti alusel asja valmis. 18.04.2017 aktiga anti üle joonis. Kuivõrd uued CAF trammid on pikemad kui inimeste väljumiseks mõeldud ala, pidi hageja sobitama omavahel kokku CAF trammide pikkuse ning erivajadustega inimeste juurdepääsuvõimalused. Hageja leidis sellise kompromissi, kus peatuse ühe perrooni ühte otsa rajatakse trepp ning ülejäänud perroonide otsad on pandustega. See lisab umbes 5060 meetrit. Hageja fotod tõendavad, et peatuse perroonid on erineva pikkusega.
139. augusti 2017 ehituspäevik tõendab Volta peatuse ooteplatvormi sillutamist ning asfalteerimistööde tegemist. Inseneri
140. aprilli 2018 kiri tõendab, et insener pidas trepi ehitust ebakohaseks ning nõudis panduse rajamist. Trepi lammutamine ja panduse ehitamine algas
141. novembril 2017 ning lõppes
142. detsembril
143. Ehituspäevikutes on selle kohta sissekanded. Insener väljastas tööde lõpetamise tõendi. Hageja tõendab muudatustööde maksumust xxx OÜ
144. novembri 2017 hinnapakkumisega summas 12 500 eurot. Hageja esitas insenerile
145. detsembril 2017 taotluse (kiri nr 137) muudatustööde eest tasu saamiseks. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest.
146. Hageja andis insenerile
147. aprilli 2017 kirjaga nr 067 (III kd tl 154) projektdokumentatsiooni täies mahus üle (sh Kopli peatuse osas), insener ei teatanud hagejale viivitamata veast ega tellija soovidele mittevastavusest ning hageja ehitas üle antud projekti alusel asja valmis.
148. aprilli 2017 kirjaga nr 067 anti üle ka joonis. Fotod tõendavad, et peatuse ühes otsas oli pandus. Kopli algpeatuse valmisehitamist tõendavad IV etapi ehituspäevikud. Tööde tegemist tõendavad IV etapi kaetud tööde 09.08.2017 ja 08.08.2017 aktid.
149. Inseneri
150. aprilli 2018 kiri tõendab, et insener pidas trepi ehitust ebakohaseks ning nõudis panduse rajamist. Muudatustööde tegemist tõendab foto, millelt nähtub, et Kopli peatuse linnapoolse perrooni otsa on rajatud pandus. Insener väljastas tööde lõpetamise tõendi. Hageja tõendab 17 muudatustööde maksumust xxx OÜ
151. novembri 2017 hinnapakkumisega summas 14 550 eurot. Hageja esitas insenerile
152. detsembril 2017 taotluse (kiri nr 137) muudatustööde eest tasu saamiseks. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest.
153. Hageja tõendab täiendava väljakaeve mahu teostamist xxx OÜ asjatundja arvamusega. Täiendava väljakaeve maksumuseks kujuneb esimese I etapi ühikhindade alusel kokku 245 330,58 eurot. Kõik III ja IV etapi ehituspäevikud on allkirjastatud kostja esindaja (inseneri) poolt. Allkiri ehituspäevikutel tõendab, et kostja on nõustunud nendes märgitud ehitustöid teostanud isiku(te), ehitustööde sisu ja nimetusega, teostamise kuupäevade ning ehitustööde valmimisega. Tööde teostamist tõendavad III ja IV etapi ehituspäevikud. Kõigis III ja IV etapi ehituspäevikutes on geodeetiliste tööde tegijana märgitud xxx OÜ. Mullatööde, väljakaeve ja aluste ehitamise alltöövõtjana on märgitud xxx OÜ. Täiendava väljakaeve teostamist tõendavad ka III ja IV etapi kaetud tööde aktid.
154. Kõik III ja IV etapi kaetud tööde aktid on allkirjastatud inseneri poolt. Allkiri kaetud tööde aktidel tõendab, et kostja on nõustunud nendes märgituga. Kaetud tööde aktid tõendavad tööde teostamist ehk ehituseks sobimatu pinnase väljakaevamist. Igas kaetud tööde aktis tõendab tööde tegemist, sisu ja ulatust (pikettide tähistus ehitusobjektil) punktis 9 tehtud sissekanne.
155. Ebaõige on kostja väide, et esimeses etapis kõrvaldati betoonküna. Tegelikult tehti täiendavat pinnase väljakaevet. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. I etapi ehituspäevikutest, mille on allkirjastanud kostja esindajana M K, nähtub, kus täiendavat väljakaevet tehti. Ehituspäevikud tõendavad, et I etapis tehti täiendavat väljakaevet 60 cm ulatuses
156. juuni –
157. juulini
159. Pooled muutsid kokkuleppel lepingu punktis 20.1 ette nähtud muudatustööde tegemise protseduuri. Eeltoodu põhineb praktikal, kus kostja tellis muudatused suuliselt, insener ei vormistanud muudatustöö tegemise kohta kirjalikku juhist enne vastava töö tegemist ning muudatus vormistati tagantjärele kirjalikus vormis. I etapis pinnase väljakaevamise kohta puuduvad inseneri kirjalikud dokumendid töö tellimiseks. Hiljem edastas hageja insenerile tööde mahu ja hinna, insener koostas kirjaliku juhise ning hageja sai tehtud töö eest raha mitmeid kuid hiljem. Seega kujunes uus praktika.
160. Kopli ja Volta peatuste panduste ümberehituse osas puuduvad inseneri kirjalikud dokumendid töö tellimiseks. Kostja nõudis tööde tegemist suuliselt ning hiljem edastas hageja insenerile tööde mahu ja hinna. Insener keeldus juhise koostamisest. Insener hakkas üllatuslikult väitma, et tegemist on projekteerimisveaga. Depoohoone nr 5 sademevee allaviikude rajamisel puuduvad inseneri kirjalikud dokumendid töö tellimiseks. Kostja nõudis tööde tegemist suuliselt ning hiljem edastas hageja insenerile tööde mahu ja hinna, kuid insener keeldus juhise koostamisest. Insener hakkas üllatuslikult väitma, et tegemist on projekteerimisveaga.
161. Kostja avaldas kõigi vaidlusaluste tööde puhul tahet tööde tegemiseks ehk kostja tellis tööd. Kostja ei ole kordagi keelanud hagejal töid teha ega välistanud nende eest tasumise enne sügist
162. a, mil tööd olid faktiliselt tehtud. Kostja pole suutnud siiani esitada insenertehnilist põhjendust, miks olid nt Kopli-Volta peatused ja depoo hoone allaviigud ebaõigesti projekteeritud. Seega tegutses kostja selge teadmisega, et hageja teeb tema huvides muudatus- ja lisatöid, mille tegemise kohustust hagejal ei olnud. Kuna kostja esindaja insener nõudis tööde tegemist, ei saanud hagejal tekkida kahtlust, et hiljem keeldub kostja selle tasustamisest. Tegu on lisa- ja muudatustöö tellimisega. Kui kohus kokkuleppe sõlmimist ei tuvasta, on tegemist käsundita asjaajamisega. Kui tellija näitab enda käitumisega, et ta austab suulisi kokkuleppeid ning hiljem vormistab need kirjalikult ja tasustab tehtud töö, aktsepteerib ta lepingus muudatuste tegemist eeltoodud viisil. 18
163. Kostja tellis samamoodi Telliskivi peatusesse panduse rajamise pärast trepi ehitamist. xxx tegi pärast Telliskivi peatuse valmimist Tallinna linnale ja kostjale ettepaneku muuta Telliskivi peatuse turupoolset lahendust ning asendada juba valmis ehitatud trepp pandusega. MTÜ edastas
164. septembril 2017 kostjale e-kirja, mille manuses sisaldusid erinevad ettepanekud. Üks ettepanek oli rajada Telliskivi peatuse turupoolsesse otsa pandus. Tallinna Transpordiamet pidas antud lahendust kohaseks ning kooskõlastatud projektile vastavaks ning andis mõista, et nemad antud lisatööd ei telli. Kostja kaalus MTÜ ettepanekut ning otsustas töö tellida. Hageja ehitas Telliskivi peatuse ringi
165. –
166. oktoobril
167. Insener andis kirjaliku juhise alles
168. juulil 2018 ehk kümme kuud hiljem
169. Lisaks asus hageja väitma, et pooled sõlmisid kokkuleppe täiendava väljakaeve tasustamiseks. Kostja endine juhatuse liige E T lubas hagejale täiendava väljakaeve eest tasu maksmist, kui hageja suudab tagada trammiliikluse taastamise hiljemalt
170. septembril
171. Seda lubas kostja esindaja mitmel korral. Pooled pidasid juunis-juulis
172. a läbirääkimisi lepingu tähtaja pikendamise ning OÜ Xxx (pankrotis) antud garantii realiseerimise üle. Läbirääkimiste käigus kohtusid hageja ja kostja juhatuse liikmed M. P ja E. T ning nad sõlmisid suuliselt juulis
173. a kokkuleppe, et kui tramm sõidab uuesti hiljemalt
174. septembril 2017, makstakse täiendav väljakaeve välja. Kostja ei olnud nõus täiendava väljakaeve tingimust lepingu lisasse kandma, sest ta soovis selle vormistada läbi inseneri hiljem antud kirjaliku muudatuse.
175. augustil 2017 Skoone bastioni juures toimunud trammitee pidulikul avamisel E. T kinnitas üle, et täiendava väljakaeve kohta vormistatakse muudatus kirjalikus vormis.
176. Kostja väitis, et konstruktsioonide avamisel ilmnes, et pinnasevesi asub oluliselt kõrgemal ning esitas eeltoodu osas fotod. Fotod ei tõenda vee päritolu ega selgita vee kraavi tekkimise põhjuseid. Pinnareljeefi on pildistatud kohas, mis oli kõige madalama koht, kuhu sademevesi pidigi gravitatsiooni tõttu kogunema. Geoloogilise uuringu aruande (lisa 36) kohaselt ei esinenud antud piirkonnas kõrget pinnasevett. Kostja esitatud eksitavad fotod on tehtud Kopli tänaval enne trammitee ja raudtee ristumise kohta. III etapi geoloogilise uuringu aruande puuraukude kohtades ei esinenud kõrget pinnasevett.
177. Geoloogiliste uuringute järgi ei pidanud täiendavat väljakaevet tegema. Geoloogilise uuringu aruanded ütlesid, et seda tuleb teha vajadusel. Vajadus tuvastatakse ükskõik missuguse insenertehnilise küsimuse puhul asjakohaste arvutuste ja uuringutega. III – VI etapi geoloogilise uuringu aruande kohaselt ei olnud vaja pinnast täiendavalt välja vahetada. Insener nõudis kogu kihi välja vahetamist olukorras, kus eksperdid H. K ja A. K arvutused näitavad, et seda polnud vaja teha.
178. Täiendavast väljakaevest teavitamine toimus suuliselt tööde käigus ja ebaõige on kostja väide, et hageja sellest inseneri tähtaegselt ei teavitanud. Hageja tugines poolte praktikale I etapis. Kogu I etapi ehitamise käigus ei vahetanud töövõtja kostja või inseneriga ühtegi kirjalikku teadet seoses täiendava väljakaevega kuni
179. juunini
180. Depoohoone ning Kopli ja Volta peatuste lahenduste joonised anti insenerile üle.
181. Täiendava väljakaeve mainimine IV etapi projekti seletuskirjas ei muuda seda ettenähtavaks tööks, sest tuleb eristada pakkumuse esitamise ajahetke ning ehitustööde teostamise perioodi. Hageja ei saanud ega pidanudki teadma asjaolusid, mis selgusid alles ehitustööde käigus. Vaidlusalused tööd oleks eelarvega hõlmatud, kui lepingu sõlmimisel töövõtjale teadaolevate andmete põhjal oleks töövõtjal olnud alust kahelda, et tellija esitatud projektil on puudusi. Kõik asjaolud, mis said selgeks pärast lepingu sõlmimist ja tööde alustamist ning mida polnud võimalik lepingu sõlmimiseks pakkumuse esitamisel ette näha, kuuluvad tellija riisiko hulka.
182. Hageja on tõendanud H. K ja A. K arvamustega, et täiendava väljakaeve tegemine ei olnud 19 töövõtulepingu järgi vajalik. Sama töö oleks saanud kohaselt teha ilma täiendava väljakaeveta. Tegu oli kostjale lihtsalt kasuliku tööga, mille tegemist ei saanud hageja pakkumuse esitamisel ette näha. Täiendav väljakaeve suurendab töö kvaliteeti, kuid tegemist polnud töövõtulepingu seisukohalt vajaliku tööga.
183. Kuna inseneri nõudis ja kiitis hiljem heaks I etapis täiendava väljakaeve teostamise ning kostja tasus selle eest, viisid pooled antud lisatöö koheselt projekti projekteerimise käigus kohe sisse. Kuna täiendava väljakaeve projekti sisseviimine toimus ainult inseneri soovil, sest ehitusnormatiivid sellise töö tegemist ette ei näinud, nõustus kostja lisatöö tegemise ja selle eest maksmisega.
184. Hageja teavitas inseneri isikliku kasutusõiguse lepingute seadmise vajadusest enne kasutuslubade esitamise tähtaja saabumist. Kõigepealt edastas hageja kostjale KOV väljastatud ehitusload, milles oli kirjas, et isikliku kasutusõiguse lepingud on kasutuslubade väljastamise vältimatu eeldus. Seega oli kostjal teadmine kohustusest hankida isikliku kasutusõiguse lepingud. Ilma nendeta polnud kasutuslubade väljastamine võimalik. Kostja pidi ehitustöid telliva isikuna olema kindel juba riigihanke ettevalmistamise käigus, et tal on õigus kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele ehitada. Kuna töövõtuleping ei näinud ette, et hageja oleks pidanud antud küsimusega tegelema, oli see kostja kohustus. Kostja teavitamist tõendavad hageja esindaja e-kirjad.
185. Kostja teadis isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimisest alates
186. märtsist
187. Kostja oli tegevusetu
188. märtsist 2017 kuni viimase lepingu sõlmimiseni
189. augustis
190. Kostja sõlmis esimese lepingu 27.08.
191. Lepingud sõlmiti kolmes osas, sest kostja ei suutnud aru saada, mida on isikliku kasutusõiguse sõlmimiseks vaja ning missuguste kinnistute kohta see sõlmida tuleb. Lisaks ei osanud kostja trammitee ehituse eest vastutav isik M. S veel
192. juulil 2018 selgitada, mis põhjustel pole isikliku kasutusõiguse lepingu jaoks notari aega broneeritud. Kostjal oli kasutuslubade saamisest ükskõik.
193. Kostja ei ilmutanud ka pärast kasutuslubade esitamiseks kokku lepitud tähtaja möödumist huvi lepingute sõlmimiseks. Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletuskirju ning osundas tähelepanu kasutusloa väljastamise menetluse tähtaegadele. Muuhulgas tõi hageja välja, et kasutusloa menetlemise tähtaeg on 30 päeva. Hageja väiteid tõendavad tema esindaja e-kirjad. Kostja esitas alles
194. mail 2018 taotluse lepingu sõlmimiseks ning kinnitas alles
195. mail 2018 Maa-ametile, et on nõus isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise kulud enda kanda võtma. Notari aja broneerimiseni jõudis kostja alles
196. augustil
198. TLPA keeldus kasutuslubade väljastamisest enne isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimist ja edastamist. Linna maale ehitamise tingimuseks on, et ehitusloa saanud projekti alusel taotletakse isikliku kasutusõiguse seadmist ja sõlmitakse lepingud hiljemalt enne kasutusloa taotlemist. Maa-amet ei olnud nõus kooskõlastama kasutuslubade taotlust enne isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimist.
199. Hageja esitas kohe, kui ta oli saanud
200. juuli 2018 isikliku kasutusõiguse lepingu, TLPA-le taotluse menetluse jätkamiseks ning tõi välja, et üks leping trammitee trassile on ikka veel puudu. TLPA ei olnud ilma selleta, et ka trammitee trassile isikliku kasutusõiguse leping sõlmitakse, kasutusluba väljastama. TLPA keeldus igal juhul kasutuslubade väljastamisest enne isikliku kasutusõiguse lepingute esitamist. Hageja teavitas kostjat viivitamata TLPA märkustest, pooled pidasid mitmeid koosolekuid ning vahetasid korduvalt e-kirju.
201. Kostja lepingu rikkumine omab tähtsust väidetava leppetrahvinõude põhjendatuse juures. Kuna kostja oli lepingu rikkumises, ei ole tal VÕS § 101 lg 3 kohaselt õigus hageja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Järelikult on kostja leppetrahvinõue, kui leppetrahvikokkulepe üldse 20 kehtivaks osutub, faktiliselt põhjendamatu.
202. Lisaks sellele, et kostja suutis sõlmida viimase vajaliku isikliku kasutusõiguse lepingu alles
203. augustil 2018, ei olnud ka muud kostja üle antud dokumendid korrektsed. Hageja andis jooksvalt üle insenerile ehitusdokumentatsiooni eesmärgiga kiirendada dokumentide menetlemise protsessi. Dokumentide üleandmist tõendavad üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja selgitas, et kasutuslubade saamiseks peab insener tegema koostööd. Hageja palus inseneril üle vaadata talle enne
204. novembrit 2017 esitatud dokumendid, kuid insener hakkas dokumente vaatama alles jaanuaris – veebruaris
205. Ühtegi objektiivset põhjust, miks poleks saanud insener alustada kohe dokumentatsiooni läbivaatamisega, hagejale teada ei ole.
206. Kostja ja insener jätsid hageja pöördumised tähelepanuta, mistõttu allkirjastasid kasutusloa taotlemiseks vajalikke dokumente inseneri poolelt pädevuseta isikud. Depoohoonega seotud kaetud tööde aktidele kirjutas alla inseneri esindajana K T alles
207. septembril
208. Seega ei saanud hageja esitada TLPA-le nõutavaid dokumente insenerist tuleneva viivituse tõttu. Hageja palus
209. aprilli 2018, seejärel uuesti
210. aprilli 2018 e-kirjas insenerilt allkirju kaetud tööde aktidele. Kuna aktid kirjutas alla vastava pädevuseta M. K, tuli hagejal uuesti vastavatele aktidele allkirjad küsida. See tõi kaasa viivituse, mille eest hageja vastutada ei saa.
211. Inseneri töötaja M. K allkirjastas III etapi ehituspäevikud ja IV etapi ehituspäevikud alles
212. märtsil
213. Need ehituspäevikud esitati insenerile erinevate dokumentide koosseisus novembrist 2017 kuni jaanuarini
214. Hageja saatis korduvalt e-kirju, milles viitas dokumentide allkirjastamise vajadusele. Inseneri esindaja allkirjastas dokumendid kolm kuni neli kuud hiljem.
215. TLPA tegi kasutuslubade menetluste käigus märkusi, mis ei olnud põhjendatud või olid tingitud sellest, et TLPA ei mõistnud dokumentide sisu, see omakorda venitas menetlust. Alusetute viivituste eest hageja ei vastuta. Avaliku võimu viivitused põhjustasid kasutuslubade väljastamise kokku 24 päeva.
216. 27.09.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et kuna insener oli umbes aasta aega hiljem nõus ettenägematuid lisatöid tasustama, ei oma see tähendust järgmiste etappide samasuguste tööde tasustamise juures. Depooala dreenkiht ei oma seost sadevete ärajuhtimisega. Asfaldi aluseks olev fraktsioneeritud killustikukiht on ca 100 korda suurema dreenivusega materjal kui liiv. Asfaltkatte kulumiskiht on rajatud tihedast asfaltsegust. Loogika, mille järgi vesi juhitakse konstruktsiooni pinnalt ära läbi katte, on iseloomulik dreenasfaldist katenditele ehk spordirajatiste puhul. Ülejäänud juhtudel juhitakse sadevesi ära läbi veeviimarite.
217. Kostja on korduvalt tuginenud paljasõnalisele väitele, et hageja oleks pidanud juhtima depoohoone nr 5 sademevee drenaaži. Vältida tuleb sademevee sattumist drenaaži, mis tooks kaasa vee suunamise hoone vundamendi alla. Tegu on üldtuntud teabega. Sademevee- ja drenaažisüsteemid tuleb rajada eraldi. Drenaažisüsteem ning sademevee ärajuhtimise süsteem on erineva funktsiooniga süsteemid ning sademevett ei juhita drenaaži.
218. Kostja väidab ebaõigesti, et depooala tööprojekt nägi ette sademevee juhtimise torudesse. Hoone sademevesi oleks esialgse tööprojekti järgi valgunud hoonega paralleelselt kulgevate trammitee rööbastele. Vastavalt tööprojekti seletuskirja punktile 4.6.4 tuli hoonete sademevesi juhtida De110 mm torudesse. Tegelikult lisa 8 ei kajasta üldse olemasoleva depoohoone sademevee lahendust ning lisa 9 näol on tegemist uue depoohoone projekti seletuskirjaga, mitte olemasoleva depoohoone rekonstrueerimise projekti seletuskirjaga.
219. Olemasoleva hoonega seotud lahendused pidi välja töötama AS xxx, mitte hageja. AS xxx edastas 21 kõik nende hinnangul olulised andmed hageja alltöövõtjale vastava päringu peale
220. septembril
221. Uue hoone juures on sademevee lahendus rajatud, sest see kuulus hoone projekteerimise koosseisu. AS xxx projekteeris uuena ehitatud hoonele sademevee äravoolu lahenduse ning hageja teostas selle. Vaid hoone projekteerija teab, kui palju ning kuidas sademevett tekib ning kuidas peaks seda ära juhtima. Asfaldiplatsi rajaja ei tea ega pea eeldama, et hoone projekteerija lahendus pole piisav või hoone projekteerija on jätnud küsimuse kostjale sobival viisil lahendamata.
222. Vana depoohoone rekonstrueerimise hange nägi ette vihmaveesüsteemide korrastamise. Kostja sõlmis riigihanke nr 172553 raames töövõtulepingu, mille esemeks oli depoohoone nr 5 korrastamine. Lähteülesandes tuli teisel töövõtjal korrastada vihmavee ärajuhtimise süsteemid. Kostja pidi ise jälgima, kas tema teine töövõtja on selle osa hoone juures õigesti lahendanud. Seega pidi kostja vastutama kahe riigihanke n-ö kokku viimise eest. Kuna kostja täiendavaid juhiseid ei andnud, sai hageja lähtuda sellest, et ta ei pea ise hoonete sademevee ärajuhtimise lahendust välja mõtlema ja rajama. Kostjale sobis eelnevalt lahendus, kus sademevesi juhiti trammirööbastele.
223. Kostja korraldas samal perioodil ka kolmanda riigihanke seoses depoohoone nr 5 niiskusprobleemidega. Tegemist oli
224. septembril
225. a riigihankega nr
226. Selle tulemusena sõlmiti hankelepingus mittesisalduvate, kui hanke eesmärgi saavutamiseks hädavajalike lisatööde lepingud ehk pinnasevee dreenimine ja liitumine linna kanalisatsiooniga. Seega tellis kostja drenaaži ehituse eraldi. Hanke avaldamise aeg näitab, et kostja oli teadlik niiskusprobleemidest juba enne hanke korraldamist
227. septembril
228. Hageja andis kostjale üle depoohoone nr 5 projekti, kus ei olnud sademevee allaviike ette nähtud,
229. juulil 2017 aktiga. Kostja ülesandeks oli teavitada hagejat allaviikude rajamise vajadusest, sest depoohoone nr 5 niiskuse probleemid olid teada kostjale, mitte hagejale.
230. Inseneri episoodiline teavitamine ei oma tähtsust. Insener tegi tõepoolest episoodiliselt ettepanekuid ning märkusi esitatud projektdokumentatsiooni suhtes, aga ta ei esitanud märkusi ja ettepanekuid enne Volta ja Kopli perroonide ja depoohoone nr 5 töödega alustamist. Esialgse lahenduse järgi oli depooalal tagatud piisav sademevee äravool.
231. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et insener ei peatanud kaevetöid, ei sekkunud kaevetööde tegemisse ega nõudnud täiendava väljakaeve tegemist. OÜ W saatis
232. aprillil 2017 hagejale teatise, milles tõi välja töödega edasi liikumist mõjutanud tegurid. Tööde teostamise ajaks ei vastanud ükski saadud informatsioon tegelikkusele. Järelikult alltöövõtja töömaht muutus pärast töödega alustamist hagejast mitteolenevatel asjaoludel. Vahetult pärast W OÜ töödega alustamist
233. detsembris peatati järelevalve poolt objektil teostatavad tööd määramata ajaks. Järelikult insener peatas kaevetööd täiendava väljakaeve tegemise vajaduse tõttu ning keelas hagejal (sh hageja alltöövõtjatel) töödega jätkata.
234. Töövõtulepingu II kuni IV etapi projektdokumentatsioon koostati lõplikult pärast täiendava väljakaeve tegemist. Kostja väitis, et kuna IV etapi tööprojekti seletuskirjas mainiti täiendava väljakaeve tegemise vajadust, kuulus see lepingumahtu. Tegu on ebaõige väitega, sest projektdokumentatsiooni koostati paralleelselt ehitustöödega ning nõutavate tööde loetelu kanti projekti seletuskirja reaalselt tehtud töö järgi. Kostja ei ole tõendanud, et tööprojekti seletuskiri koostati enne töödega alustamist. Insener kirjutas
235. veebruari 2017 e-kirjas, et projektdokumentatsioonil olid puudused, kui see ei tähendanud, et selle järgi ehitada ei tohtinud.
236. Kostja väitis, et talle ei ole üle antud 14.06.2017 joonist, kus Kopli trammipeatus on trepiga. Kostja esitatud joonis tõendab, et talle anti see üle
237. juunil
238. Joonisel on peal trepp ning sademevee allaviike pole. Hageja esitas kohtule tõenditena joonised, kus on näha muudatuste tegemine 22 pärast
239. juunit
240. Kui kostjal oli joonis
241. juuni 2017 kuupäevaga, pidi see kostjal olemas olema enne muudatustega jooniste üleandmist. Lisaks esitas hageja kohtule tõendid enda kirjade edastamise kohta.
242. Lõigul enne Erika ristMu ei olnud kõrgemat põhjavett. Sõltumata sellest, kas selles lõigus oli kõrgem põhjavesi, nõudis kostja töö tegemist, sest töö tehti ära ning tegemist ei olnud lepingu tähenduses vajaliku tööga. Täiendavalt tõendab hageja kõrgema põhjavee taseme puudumist fotoga.
243. Kostja peab tööde eest tasuma sõltumata sellest, kas kohaldus uus või vana riigihangete seadus. Mõlema seaduse kohaldamisele viitab uue seaduse § 219 lg
244. Hankelepingus oli ette nähtud, et lepingus muudatuste tegemine on lubatud. Need lepingu tingimused olid teada kõigile pakkujatele juba pakkumuste esitamise faasis. Järelikult oli hankelepingu täitmisel ilmnevad vajaminevad muudatused õiguspärased ning kõigi pakkujate jaoks lõpuni läbipaistvad. See kehtib kõigi nende lisa- ja muudatustööde puhul, mis tehti enne uue seaduse jõustumist. Ka uus seadus ei välista vastupidiselt kostja arvamusele tasu maksmist. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võimaldab ettenägematute tööde eest tasu maksta ning tellija võis tellida töövõtjalt väheolulisi lisatöid.
245. Hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu võimalikud muudatused on sätestatud eelkõige üldtingimuste punktis 13.
246. Selle järgi on muudatused lubatavad, sest need kvalifitseerusid 77.
247. FIDIC üldtingimuste kohaselt kas rahaliselt väheväärtuslikeks või ebaolulisteks. Järelikult on nad lubatavad, kuna uue hanke peaks korraldama alles siis, kui muudatuste maht ületaks ilma käibemaksuta umbes 2,7 miljonit eurot. Kõigi lisa- ja muudatustööde tegemisega on endiselt muutumatuks jäänud lepingu olemus ja eesmärk.
248. 24.10.2019 täpsustas hageja nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 352 368,75 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 19 732,65 eurot. Kui kohus leiab, et töövõtulepingu p-s 14.8 toodud viivisemäär ei kohaldu, palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 4324,96 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtule hagi esitamisest järgnevast päevast kuni hagi rahuldamiseni määraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt 352 368,75 eurolt iga viivituses oldud kalendripäeva kohta, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse summa 352 368,75 eurot. Kui kohus leiab, et lepinguline viivisemäär ei kohaldu, palus hageja viivise välja mõista seadusjärgses määras.
249. Hageja põhinõue 352 368,75 eurot koosneb esmalt täiendava väljakaeve lisatöödest summas 294 396,75 eurot koos käibemaksuga, depoohoone nr 5 muudatustööde tasust 28 392 eurot koos käibemaksuga, Kopli peatuse muudatustööde tasust 16 140 eurot koos käibemaksuga ja Volta peatuse muudatustööde tasust 13 440 eurot koos käibemaksuga. Viivist arvestas hageja alates
250. aprillist
252. Vastuhagile vaidles hageja vastu. Kostja ei ole vastuhagis välja toonud, et hageja tegevuse tõttu oleks kostjale tekkinud kahju. Kostja ei ole väitnud, et hageja töö oleks olnud kehva kvaliteediga. Poolte vahel sõlmitud lepingu peamiseks eesmärgiks oli trammitee rekonstrueerimine ning tagamine, et kokkulepitud tähtajal on seda võimalik reisijate veoks kasutama asuda. Hagejale teadaolevalt ei ole vaidlust, et see eesmärk saavutati. Kostja ligi 8 miljoni euro suurune leppetrahvinõue on ilmselgelt ebamõistlik, arvestades et hageja on oma põhikohustuse täies ulatuses tähtaegselt täitnud ning kostjale ei ole kahju tekkinud.
253. Leppetrahvinõue on vastuolus kostja varasema käitumisega. Kostja on samu tüüptingimusi kasutades sõlminud varasemalt lepingu AS-ga xxx ja xxx AS-ga samasuguse töö tegemiseks ehk trammiliini ehitamiseks. Viidatud lepingu juures esitasid kolmandad töövõtjad samuti vähemalt osad 23 kasutusload pärast lepingu lõppemise kuupäeva saabumist. Sellest hoolimata ei ole kostja hagejale teadaolevalt nõudnud kolmandatelt töövõtjatelt leppetrahvi. Kostja võttis kolmandate töövõtjate tööd vastu 29.08.
254. Eelduslikult olid seega selleks kuupäevaks kõik töödega seotud kasutusload väljastatud ning üle antud. Hageja esitas kostjale 22.06.2018 teabenõude selgitamaks välja, kas viidatud hanke puhul olid kõik kasutusload õigeaegselt esitatud. Kostja vastas teabenõudele 02.07.2018 ning väitis, et kõik kasutusload on üle antud. Ehitisregistrist nähtub samas, et mitmetele viidatud riigihankega seotud rajatistele väljastati kasutusload alles
255. aasta jooksul ehk enam kui pool aastat pärast tööde vastuvõtmist. Osadel lennujaama riigihanke tulemusena ehitatud rajatistel ei ole siiamaani kasutusluba. On ilmne, et kostja on hagejat ja kolmandaid töövõtjaid kohelnud ebavõrdselt.
256. Kui kostja nõuab Eestis pretsedenditult suurt leppetrahvi sisuliselt mitte millegi eest, on kostja leppetrahvinõue alusetu. Tallinna linnapea on väitnud, et Tallinna linn määrab leppetrahve ainult siis, kui tegemist on avaliku huviga. Praegusel juhul ei ole leppetrahvi määramine kuidagi avalikes huvides ning sisuliselt põhjendatud. Kostja kui Tallinna linnale kuuluv äriühing eirab otseselt Tallinna linna juhi avalikult välja käidud suuniseid.
257. Pooled ei sõlminud leppetrahvikokkulepet eesmärgiga võimaldada kostjal esitada ligi 8 000 000 euro suurune nõue olukorras, kus kostjale ei ole kahju tekkinud. Leppetrahvikokkuleppe eesmärk oli tagada trammitee õigeaegne valmimine ning trammitee võeti kasutusse tähtaegselt. Kuna hageja ei ole rikkunud kohustust, mille tagamiseks leppetrahvikokkulepe sõlmiti, ei saa kostjal hageja vastu leppetrahvinõuet olla. VÕS §-st 158 tuleneb eeldus, et leppetrahvinõude esitajale peab olema tekkinud mingi kahju, mille hüvitamist saab ta teiselt osapoolelt leppetrahvi kaudu lihtsustatud korras nõuda. Kostja ei ole väitnud, et hageja tegevuse tulemusena oleks talle tekkinud kahju.
258. Kostja saaks tugineda ainult argumendile, et tegemist on survefunktsioonina mõeldud leppetrahviga, mille eesmärk oli võimaliku lepingurikkumise vältimine. Samas ei saa hageja hinnangul niivõrd suuremahulise lepingu juures niivõrd suures summas sõlmitud leppetrahvikokkuleppe eesmärgiks olla iga väikese ja formaalse kohustuse täitmise tagamine. Hankelepingu pakkumuslisas on sätestatud, et „Töö Täitmisajaga hilinemisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% Heakskiidetud Lepingusummast iga Täitmisajaga hilinetud päeva eest + muud Tellijale tekkivad otsesed ja kaudsed kulutused ulatuses, mida leppetrahv ei kata“. Heakskiidetud lepingusumma oli suuruses 17 979 287 eurot. Lepingusummast 0,1% on seega 17 979,87 eurot.
259. Kostja on leppetrahvi arvestanud alates 31.01.2018 kuni viimase kasutusloa väljastamiseni 12.10.2018 ehk kokku 254 päeva. Kostja on seega tõlgendanud lepingut viisil, kus hagejal oli kohustus tasuda leppetrahvi ligi 18 000 eurot iga „hilinetud“ päeva eest isegi juhul, kui lepingu täitmisega „hilinemine“ seisnes kasvõi ühe dokumendi hilisemas esitamises. Lepingu taoline tõlgendamine on selgelt põhjendamatu ning ebamõistlik. Trammitee avamisega hilinemine oleks kostjale tähendanud vajadust ümber korraldada nii töötajate graafikud, jätkata trammiliinide asendamine bussidega jne. Kostja kliendid ehk linnakodanikud oleksid pidanud taluma ebamugavusi enda elukorralduse muutumise perioodi pikenemisel. Trammitee valmimise viibimise korral oleks tekkinud kahju suurus olnud seega märkimisväärne, mistõttu oli taolise olukorra puhuks põhjendatud leppida kokku niivõrd suur leppetrahvimäär. Sama ei saa öelda olukorra kohta, kus osade dokumentide väljastamine toimus eeldatust mõnevõrra hiljem. Poolte tahe ei olnud leppida kokku miljonitesse eurodesse ulatuvas leppetrahvinõudes olukorra puhuks, milles ühelegi osapoolele ei ole tekkinud arvestatavat kahju või poleks kahjustada saanud kostja kaitsmist vääriv huvi.
260. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et kui trammitee valmib kokku lepitud ajaks, kostja leppetrahvi ei nõua. Pooled leppisid mitmel korral kevadel ja suvel
261. a kokku, et kui hageja 24 suudab tagada trammitee avamise hiljemalt 01.09.2017 ja Kopli depoohoone üleandmise hiljemalt detsembris 2017, ei nõua kostja hagejalt leppetrahvi. Nimelt sattus Kopli trammitee rekonstrueerimine ohtu olukorras, kus OÜ Xxx pankrotistus ja jättis üldehitusettevõtja kohustused täitmata. Hagejale teadaolevalt ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja täitis oma põhikohustuse õigeaegselt. Leppetrahvinõue ei kajastu kostja auditeeritud ja linna kinnitatud majandusaasta aruannetes. Kostja majandusaasta aruannetest nähtub, et kostja enda hinnangul ei ole tal hageja vastu leppetrahvinõuet kunagi olnudki. Tallinna Linnavalitsus on mõlemad viidatud majandusaasta aruanded oma korraldustega kinnitanud.
262. Kostja leppetrahvinõue tugineb tühisele tüüptingimusele. Tüüptingimus on hagejat ebamõistlikult kahjustav ning viib poolte vastutuse ulatused ebaproportsionaalselt tasakaalust välja. Pakkumuslisa oli osa riigihanke tingimustest, mis oli kostja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks. Samasugust pakkumuslisa on kostja kasutanud teistes riigihangetes teiste töövõtjate suhtes. Lepingupooled ei olnud pakkumuslisas sisalduvaid tingimusi eraldi läbi rääkinud. Kostja nõuab olukorras, kus talle ei ole kahju tekkinud, hagejalt 8 000 000 euro suuruse hüvitise tasumist tüüptingimuse alusel, mille kostja on ise ühepoolselt koostanud ning mida hageja ei olnud võimeline mõjutama. Hageja kordas oma väiteid selle kohta, et kasutuslubade väljastamine viibis kostjast tingitud põhjustel.
263. Kui kostjal on õigus leppetrahvi nõude, esineb alus leppetrahvi vähendamiseks.

§ 162lõikele 1 ja lõikele 2.

Hageja põhikohustuseks oli ehitada valmis trammitee ning tagada, et kostja saaks seda asuda tähtaegselt reisijateveoks kasutama. Kostja õigustatud huvi oli asuda trammiteed kokkulepitud kuupäeval reisijateveoks kasutama. Hageja on selle eesmärgi saavutanud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostjale ei ole kahju tekkinud ning kostja ei ole väitnud, et ta oleks hageja tegevuse tõttu kahju kannatanud. Hageja palus, et kohus vähendaks leppetrahvi summat mõistliku suuruseni. Kostja väiteil oli talle tekkinud kahju suurus 20 730,72 eurot, mis seisnes inseneri lepingu pikendamises. Seega ei saa olla hageja vastutav otsese kahju kui leppetrahvi aluse eest suuremas ulatuses kui 7000 eurot (1/3 otsesest kahjust, sest 2/3 eest vastutab kostja, kuna kostja ei täitnud enda kohustusi ja insener põhjustas samuti hilinemise).

1. Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole lisa- ja muudatustööde tasunõudest loobunud. Kostja tuginemine hageja 30.06.2017 kirjale on eksitav. Esiteks moodustab suurema osa hageja nõudest nõue täiendavate väljakaevetööde tasustamiseks. Hageja on selgelt osundanud, et ta ei nõustu seda kulu enda kanda võtma. Hageja ei ole kunagi loobunud täiendavate väljakaevetööde tasunõudest ning kostja vastupidised väited on eksitavad. Hageja kinnitas oma 30.06.2017 kirjas loobumist üksnes nendest lisatöödest, mis on vajalikud. Kostja on täiendavate lisa- ja muudatustööde (Kopli ja Volta peatuste muudatused ning depoohoone nr 5 muudatustööd) teostamist nõudnud pärast 30.06.2017 kirja edastamist ning tegemist ei olnud vajalike lisatöödega hankelepingu mõistes, vaid tegu oli muudatustöödega. Seega ei ole kostjal nende töödega seonduvalt võimalik tugineda hageja 30.06.2017 kirjas toodule.
2. Kostja on ettenägematute lisa- ja muudatustööde tegemisega nõustunud. Insener kui kostja esindaja oli nende lisa- ja muudatustööde teostamisega nõus. Kostja on väitnud, et inseneril puudus õigus nõuda ettenägematute asjaolude esinemisel lisatööde tegemist. Kostja väide on ebaõige. Hageja viitas töövõtulepingu punktidele 1.1.6.9 ja
3. M S kinnitas oma ütlustes, et kõik kokkulepped tuli vormistada inseneri poolt. Inseneril oli õigus nõuda ettenägematute asjaolude esinemisel lisa- ja muudatustööde tegemist. Kuna insener tegutses kostja esindajana, tuleb inseneri nõustumus lisa- ja muudatustööde tegemise kohta lugeda kostja nõustumuseks. Kostja oli kõikidest lisa- ja muudatustööde teadlik ning nõudis nende tegemist. 25
4. Asjaolu, et insener M K nõudis kostja esindajana täiendava väljakaeve tegemist, tõendavad M Ü ja R Ei vande all antud ütlused. Seega on tõendatud, et insener M K kostja esindajana nõudis täiendava väljakaeve tegemist. Kuna tegemist oli ettenägematu lisatööga, on kostjal kohustus selle eest tasuda. Peatuste osas asus kostja tööde ümbertegemist nõudma alles pärast seda, kui need olid juba projekti järgi valmis ehitatud. Tegemist on seega kostja tellitud muudatustööga, mille eest on kostjal kohustus tasuda.
5. Kuna kostja nõudis, et hageja teeks töid, mis ei sisaldunud hankelepingus, siis on kostjal kohustus nende eest tasuda.

§ 13lõigetele 1 ja 3.

Pooled on kokku leppinud lisa- ja muudatustööde tasustamises. M P ning E T leppisid nende lisa- ja muudatustööde tasustamises kokku. Seda tõendavad M P ja E T vande all antud ütlused. Kostja vaidlustas lisa- ja muudatustööde puhul vaid nende õigusliku põhjendatuse, kostja ei vaidlustanud tööde tegemise oferdi andmist, samuti asjaolu, et hageja teostas tööd. Kostja juhatus võttis kohtueelses suhtluses omaks fakti, et täiendava väljakaeve tööd ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtavad. Õiguslik järeldus on, et tööd, mida ei olnud võimalik mõistlikult ette näha, ei saa sisalduda lepingueseme mahus.

1. T R on oma 27.06.2022 ekspertiisis kohtumääruse küsimusele nr 16 vastates välja toonud, et trammitee aluspinnase täiendava väljakaeve ja keskliivast dreenikihi tegemine trammitee aluskonstruktsiooni püsimisele oli ehituslikult vajalik. Järelikult on kostjal kohustus töö eest tasuda, sest kostja lubas tasuda, kui tegu on vajaliku tööga ning tegu polnud lepingumahtu kuuluva tööga. Kummagi osapoole tolleaegne juhatuse esimees ei ole kokkuleppe olemasolule vastu vaielnud. Hageja juhatuse esimees kinnitas kokkuleppe toimumist. Kostja juhatuse esimees meenutas samuti fakti, et selline kokkulepe oli ja ta peab kokkuleppe sõlmimist võimalikuks. Kokkuvõtlikult on eluliselt usutav, et poolte vahel oli olemas hageja väidetud kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma lisatööde eest juhul, kui hageja tagab trammiliikluse avamise
2. septembril
4. Eelmainitud kokkulepe oli sõlmitud suuliselt. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei näinud ette lepingu muutmist suulises vormis.

§ 13lõikele 3.

Kostja käitumisest oli mõistlikult võimalik aru saada, et ta oli nõus suulise kokkuleppe alusel lisatööde eest tasuma.

1. T R on leidnud, et loodusliku aluspinnase kandevõime ebapiisavusest tingitud aluspinnase täiendav väljakaeve ei pidanud sisalduma töövõtja algses pakkumuses. Sama kinnitavad hageja esitatud asjatundjate arvamused. E T kinnitas, et hagejal ei olnud võimalik ette näha sellise sügavusega väljakaevet. Ekspertide arvamustest ning hageja ja kostja varasemast praktikast nähtub kogumis, et täiendava väljakaeve ja tagasitäite näol on tegemist ettenägematu lisatööga ning taolised lisatööd kuulusid poolte praktikas täiendavale tasustamisele. Hageja on seetõttu seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.
2. Hageja väidetud tööde mahtu tõendavad R OÜ arvamus, K S arvamus ja T Ra arvamus. Hageja avaldatud lisatööde maht ulatuses 7282 m 3 on tõene. Töö hind vastab hageja nõutavale summale. Pooled ei ole III-IV etapi täiendava väljakaeve tasustamise hinnas eraldi kokku leppinud. Asjas tuleb seetõttu lähtuda VÕS § 637 lg-st 1 ehk tasust, mida töövõtja on sellise töö eest varem nõudnud, kuna samad pooled ehk hageja ja kostja on varem kokku leppinud samasuguse töö tasustamise hinnas. Kuna pooled on varasemalt kokku leppinud ühikhindades, siis VÕS § 637 lg-st 1 lähtuvalt tuleks samu ühikhindu kohaldada hagis nõutavale tööle. Ühikhinnad on mõistliku suurusega ning vastavad keskmisele tasemele. Hageja tõendatud nõue III ja IV etapi täiendavate lisakaevetööde eest on seega 245 330,58 eurot, millele lisandub käibemaks summas 49 066,11 eurot ehk kokku 294 396,70 eurot.
3. T R on leidnud, et Kopli depoohoone sademevee allaviikude rajamisega seotud ehitustööd ei sisaldunud riigihanke projekteerimis-ehitustööde loendis ning Kopli depoohoone sademevee allaviigud 26 ei pidanud sisalduma ehitustehniliste lahendustena pakkuja koostatud ehitusprojektis. xxx OÜ arvamuse kohaselt vastab AS xxx töö kehtivatele nõuetele. Mõlemad kohtu määratud eksperdid on nõustunud, et tegemist oli muudatustöödega, mis ei pidanud sisalduma hageja algses pakkumises. Hagejal on õigus nende tööde eest kostjalt tasu nõuda. Töö maht vastab hageja avaldatule. T R kinnitas, et hageja teostatud tööd vastavad sellele mahule, mille hageja on kostjale 04.06.2017 kirjas nr 50_170 avaldanud.
4. Hageja on esitanud kostja vastu allaviikude rajamise töö eest tasunõude summas 28 392 eurot, mis koosneb põhisummast 23 660 eurost ja lisanduvast käibemaksust summas 4732 eurot. Kuna pooled ei ole tööde hinnas enne tööde teostamist kokku leppinud, kohaldub VÕS § 637 lg
5. Hageja tasunõude suurust tõendavad xxx OÜ hinnapakkumine ja T R arvamus. T R on sademevee allaviikude rajamise tööde kuluks hinnanud 27 924 eurot (sh käibemaks). Kuigi see summa on 468 euro võrra väiksem hageja nõutust, on erinevus üksnes 1,6%.
6. Peatuste osas on kohtu määratud ekspert tuvastanud, et peatuse ümberehitamine ei pidanud sisalduma hageja algses pakkumises ning asjas on tõendatud, et kostja on ise nõudnud hagejalt selle muudatustöö tegemist. Hagejal on seega õigus selle töö eest kostjalt tasu nõuda. Töö hind vastab hageja nõutavale summale. Hageja nõude suurust tõendavad Xxx OÜ 02.11.2017 hinnapakkumine ja OÜ xxx 06.11.2017 hinnapakkumine. Hageja nõutav tasu Kopli peatuse muudatustööde eest on kõrgem kui T R ekspertiisis on välja toodud. Samas omab tähtsust asjaolu, et tegu oli kiireloomuliste töödega, mida ekspert oma hinnangus ei arvestanud. Kostja tõi 20.10.2017 kirjas välja, et soovib tööde teostamist hiljemalt 31.10.2017 ehk 11 päeva jooksul alates kirja edastamisest. Seejuures palus kostja hagejal teada anda, kui sellise ajaperioodi jooksul ei peaks tööde teostamine saavutatav olema. See viitab, et tegemist oli väga lühikese ajaga selliste tööde teostamiseks. On ilmne, et peatuse ümberehituse tellimine kiirtööna maksab oluliselt rohkem kui n-ö tavatööna.
7. 27.06.2022 ekspertiisis ei ole Volta ja Kopli peatuste ümberehitustööde maksumust hinnates arvestatud kõigi asjas tähtsust omavate teguritega. Hageja on seetõttu seisukohal, et piirkonna tavalist tasu analoogse töö eest kajastavad kõige paremini Xxx OÜ ning OÜ xxx ehitus hinnapakkumised, kus on arvesse võetud kõiki tegureid. Sellest tulenevalt peab hageja eelviidatud hinnapakkumisi kõige usaldusväärsemateks tõenditeks peatuste ümberehituse maksumuse tõendamise osas.
8. Hageja nõuab kostjalt tasu Volta peatuse muudatustööde eest summas 13 440 eurot. Volta peatuse ümberehitamine kujutab endast muudatustööd, mis ei sisaldunud esialgses hankepakkumises ning mille tegemist asus kostja nõudma pärast seda, kui peatus oli juba esialgse projekti järgi valmis ehitatud, mida kinnitas T R. Kohtu määratud ekspert on tuvastanud, et peatuse ümberehitamine ei pidanud sisalduma hageja algses pakkumises ning asjas on tõendatud, et kostja on nõudnud hagejalt selle muudatustöö tegemist. Hagejal on seega õigus selle töö eest kostjalt tasu nõuda.
9. Töö hind vastab hageja nõutavale summale. Hageja on esitanud kostja vastu Volta peatuse muudatustööde eest tasunõude summas 11 200 eurot. Kuna pooled ei ole tööde hinnas enne tööde teostamist kokku leppinud, kohaldub asjas VÕS § 637 lg
10. Tasunõude suurust tõendavad Xxx OÜ hinnapakkumine ja OÜ Xxx ehitus pakkumine. Hageja nõutav tasu on kõrgem kui T R koostatud ekspertiisis on välja toodud. Tegu oli kiireloomuliste töödega, mida ekspert oma hinnangus ei arvestanud. Ekspert tõi vande all ütluseid andes välja, et ta ei arvestanud Volta ja Kopli peatuste ümberehitamise tööde juures tööde kiireloomulisusega, kuna seda ei olnud temalt küsitud.
11. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.7 kohaselt oli kostjal kohustus hagejale tehtud tööde eest tasuda 60 päeva jooksul alates arve saamisest. Hageja on kostjale arve esitanud 26.02.
12. Hageja tasunõue muutus seega sissenõutavaks 27.04.
13. Kostja ei ole tööde eest hagejale tasunud, mistõttu 27 on kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 28.04.
14. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.8 kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale viivitatud summalt viivist arvestusega 0,1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub põhinõudena, et kohus lähtuks viivist välja mõistes VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel poolte kokkulepitud viivisemäärast.
15. Vastuhagile vaidles hageja jätkuvalt vastu. Kostja väidab, et hageja pidi kasutusload üle andma hiljemalt 31.01.2018, kuid viimane kasutusluba väljastati 12.10.
16. Seetõttu on kostjal õigus nõuda iga päeva eest hagejalt leppetrahvi summas 17 979,87 eurot (0,1% lepingusummast, mis oli suuruses 17 979 287 eurot). Leppetrahvikokkulepe ei kata seda väidetavat rikkumist, mida kostja siinses menetluses hagejale ette heidab. Hageja kordas varasemaid väiteid. Kuna kostja leppetrahvinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue.
17. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja on töövõtulepingu sõlminud riigihanke tulemusel. Tüüptingimust tuleb tõlgendada hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe oli mõeldud juhuks, kui hageja peaks tööde teostamisega hilinema, st vältimaks olukorda, kus kostja ei saa töid tähtaegselt kasutama hakata.

§ 29lõikele 4.

Pooled ei sõlminud leppetrahvikokkulepet eesmärgiga võimaldada kostjal esitada enam kui 4,5 miljoni euro suurune nõue olukorras, kus kostjale ei ole kahju tekkinud. On eluliselt ebausutav, et pooled oleksid niivõrd suures summas sõlmitud leppetrahvikokkuleppega soovinud tagada iga töövõtulepinguga seonduva kohustuse täitmist.

1. Töövõtulepingu kogumaksumus ilma käibemaksuta oli 17 979 287 eurot ning lepingumaht sisaldas väga suurt töömahtu: kokku keevitati üle 26 km rööpaid, milleks tuli teha 1750 keevitust. Rööbastee alla valati 6500 m3 betooni ja paigaldati 275 kontaktliini masti, millest 86 on ajaloolise konsooliga. Ehitati kaks uut veoalajaama hoonet ja üks veoalajaama hoone sai täielikult rekonstrueeritud. Seega nõuab kostja praegu lepingumaksumusest 4 566 738,90 eurot / 17 979 287 eurot = 25,4% suurust leppetrahvi olukorras, kus objekt valmis tähtaegselt, kostja õigustatud huvid ei ole kahjustada saanud ning kasutuslubade hilisem esitamine oli tingitud kostja enda tegevusetusest.
2. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et pooled sõlmisid kokkuleppe leppetrahvi mittenõudmise kohta, mida tõendavad M P ütlused. Kostja tolleaegne juhatuse esimees Enno Tamm kinnitas, et leppetrahvi nõue oli ebaõiglane ning lepingu eesmärk oli tramm õigeaegselt sõitma panna. Kui kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, kuulub leppetrahvinõue vähendamisele. Arvestada tuleb lepingu täitmise ulatust.
3. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivud 5643,16 eurot ja kulud õigusabile summas 58 210 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema, hageja ja OÜ Xxx vahel oli sõlmitud riigihanke „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ tulemusena hankeleping, mille esemeks oli Tallinnas Kopli suunalise trammitaristu taristu projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde teostamine. Lepingu näol oli tegemist FIDIC lepinguga, millele kohalduvad FIDIC kollase raamatu üldtingimused koos eritingimustega, millega on üldtingimusi muudetud. Vastavalt FIDIC-u tingimustele võttis kostja omanikujärelevalve ja FIDIC inseneri, kelleks oli xxx OÜ. 28
5. 08.08.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, millega muudeti lepingu täitmise tähtaegu selliselt, et kõik ehitustööd kohustus hageja lõpetama hiljemalt 22.12.2017 ning kogu dokumentatsiooni kohustus hageja kostjale üle andma hiljemalt 31.01.
6. Eeltoodud kohustusi hageja täitnud ei ole. Kuna hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi, esitas kostja hagejale 26.06.2018 leppetrahvi nõude, mis oli seisuga 26.06.2018 summas 2 624 975,90 eurot. Nimetatud leppetrahvi nõue on ajas suurenev, sest hagile vastamise ajaks oli kostjale üle andmata kasutusload. Arvestades, et vastavalt lepingule on leppetrahvi summa 17 979,29 eurot päevas, on kostja leppetrahvi nõue hageja vastu vähemalt 3 811 609,48 eurot 212 viivitatud päeva eest.
7. Hageja väited ei ole tõendatud. FIDIC punkt 20.1 kohaselt tuli hagejal kõik kirjad, nõuded jms saata seisukoha kujundamiseks Insenerile. Seetõttu oleks hageja pidanud oma 16.04.2018 ja 09.05.2018 kirjad saatma insenerile, mitte kostjale. Kuna hageja on nimetatud korda rikkunud, siis FIDIC tingimuste kohaselt ei ole kostjal tekkinud vastamise kohustust. Kirjadele on vastanud Insener.
8. Hageja on 30.06.2017 kirjas avaldanud, et ta ei esita ühegi lisatöö ega kallinemise hüvitamise nõuet ning loobub lisatöö ja kallinemise hüvitamise nõudeõigusest hankelepingu alusel. Seega on hageja juba 30.06.2017 loobunud muudatus- ja täiendavate tööde tasu nõudest.
9. Lisatööde kooskõlastamine ja tellimine toimub vastavalt FIDIC üldtingimustel punktile 13, mida on muudetud lepingu lisaks olevate eritingimustega. Vastavalt FIDIC eritingimuste punktile 13.3 tuli mistahes muudatus enne muudatuse algatamist kooskõlastada tellijaga. Kuna hageja ei ole eeltoodud nõudeid järginud, on põhjendamatud ja alusetud hageja väiteid, et insener oleks mistahes hageja nõude aluseks olevate muudatustöödega nõustunud. Lisaks FIDIC punkti 13 süstemaatilisele eiramisele on hageja jätnud täielikult tähelepanuta FIDIC punktis 20.1 sätestatu, mille kohaselt tuli tal nõude aluseks olevatest asjaoludest inseneri teavitada hiljemalt 28 päeva pärast asjaolu ilmnemist. Muudatustööde vajadust ei ole hageja põhistanud ega tõendanud.
10. Hageja on muudatustööde 124 648 euro kooskõlastamisel rikkunud lepingus sätestatud muudatustööde kooskõlastamise korda, mistõttu ei ole kostja hagejalt muudatustöid tellinud ega vastu võtnud. Seetõttu on hageja nõue 124 648 euro osas tõendamata ning seetõttu alusetu. Kostja ei ole kunagi väidetavat muudatustööde arvet summas 124 648 saanud ega selle arve aluseks olevaid töid kooskõlastanud.
11. Pinnasetööde osas on ei ole tegu muudatustöödega ja seda on insener korduvalt selgitanud. Insener 26.04.2018 kirjas leidnud, et ta ei saa nõustuda töövõtja ettepanekuga tasuda täiendavalt trammitee aluskonstruktsioonide rajamise eest. Tööde mahtu kuulus kõikide tööks vajalike uuringute teostamine. Ühtlasi kuulus tööde mahtu trammitee rekonstrueerimine koos aluskonstruktsioonidega (muldkeha), et oleks tagatud eelkirjeldatud nõuded. Trammitee muldkeha kujutab endast muldrajatiste kompleksi, kuhu kuuluvad mulded, süvendid, muldkehalt põhja- ja pinnavete ärajuhtimist tagavad rajatised. Tellija oli hankedokumentides välja toonud, et temal puudus informatsioon olemasoleva geoloogia kohta. Geoloogiliste uuringute teostamine oli töövõtja kohustus ning aluskonstruktsiooni kihtide paksus ning muldkeha rajamisest tekkiv tööde maht pidi selguma projekteerimise käigus pärast geoloogiliste uuringute teostamist.
12. Tänased nõuded trammitee ehitustöödele erinevad oluliselt olemasoleva trammitee ehitamise aegsetest nõuetest, mistõttu ei saanud eeldada, et varem ehitatud trammitee muldkeha vastab tänapäevastele nõuetele. Seega ei saa nõustuda väitega, et tööde maht oli piiratud killustikaluse rajamisega. Geoloogiliste uuringute käigus selgus, et olemasolev pinnas trammitee muldes ei olnud piisavalt ohutu, ei toiminud dreeniva kihina ning tuli asendada nõuetele vastava dreenkihiga. Nõuded 5 tulenevad stardist EVS 843 ning vastavad nõuded kirjutati projekteerija poolt tööprojekti. 29
13. Lepingu eritingimuste punkt 4.12, mis üldjuhul kajastab aluspinnase erinevustest tekkinud tööde mahu arvestamise ettenägematu tööna, oli kustutatud ja seeläbi on tellija näidanud, et tal puudus olemasolevate geoloogiliste tingimuste kohta informatsioon ning need tööd ei ole vaadeldavad ettenägematu tööna. Samuti on eritingimuste punktis 1.1.5.
14. fikseeritud, et töö hulka kuuluvad kõik tööd, mida lepingus ei ole otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Insener oli arvamusel, et olemasoleva trammitee aluskihtide kasutamise võimalus või välja vahetamise vajadus oli töövõtja risk ning selle tööga tuli pakkumises arvestada.
15. Kostja viitas uuesti FIDIC üldtingimuste punktile 20.
16. Hageja on insenerile esitanud xxx OÜ töö nr 16-03-1266B “Kopli suunalise trammiliini taristu rekonstrueerimine III etapp Balti jaam kuni Kopli depoo GEOLOOGILISED UURINGUD“ 24.08.
17. Kuna hageja teavitas väidetavast muudatustööst summas 308 862,98 eurot inseneri oluliselt hiljem, kui 28 pärast väidetava muudatustöö teostamise aluseks olevate asjaolude selgumist, on hageja nimetatud õiguse minetanud ehk hageja tasunõue summas 308 862,98 eurot on alusetu. Hageja nõue on alusetu ka seetõttu, et geoloogiliste uuringute teostamise kohustus lasus vastavalt hankedokumentidele hagejal. Seetõttu kandis hageja nimetatud töödega seotud riski. Lisaks on hageja oma riigihanke pakkumuses lisaks oleval vormil nr 5 kinnitanud, et ta on teadlik hanke ja lepinguliste tööde mahtudest ning oma kohustustest.
18. Kostja ei tea, millest hageja pakkumuse tegemisel lähtus või, mida arvestas, mistõttu ei saa kostja vastutada hageja valede eelduste eest. Hageja oli kõikide hanke alusdokumentidega tutvunud ning hageja kohustuseks oli geoloogiliste uuringute teostamine. Lisaks on hageja enne hankelepingu sõlmimist vastanud kostja järelepärimisele, et hageja on pakkumises arvestanud kogu trammitee betoonaluste ümberehitust koos aluskonstruktsioonide rajamisega. Hageja käsitluse järgi ei vastuta hageja pakkumuse tegemisel millegi eest ja kogu tööde maht on kostja risk, mis kuulub alati hagejale täiendavalt tasustamisele. Kostja hinnangul ei ole selline hageja käsitlus mõistlik ega kooskõlas riigihanke aluseks olevate dokumentidega ning senise kohtupraktikaga.
19. Ebasobiva pinnase välja kaevamine ja täiendava liivast täitekihi rajamine trammitee muldkehas oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja töödele lepingus sätestatud garantii andmiseks. Seega ei saa olla tegemist muudatustööga, vaid tegemist on lepingu eesmärgi saavutamiseks vajaliku lepingulise tööga. Arusaamatuks jääb hageja esitatud väide, et insener andis muudatusega nr 1 korralduse teostada täiendav väljakaeve trammitee alt täpselt samasugustel asjaoludel. Järelikult pidas insener antud ettenägematuid töid põhjendatuks I etapi puhul ning puuduvad mõistlikud objektiivsed põhjendused, miks sama töö ei peaks olema ettenägematu iseloomuga teiste etappide puhul.
20. Hageja on nõustunud, et hankelepingus ei ole tehtud seoses ehitusobjekti pinnase geoloogiaga ühtegi välistust. Kui hankija soovib nimetatud asjaolud kui muudatustööde taotlemise aluseks olevad asjaolud välistada, saab hankija seda hankedokumentatsioonis ette näha. Kuivõrd praeguses hankelepingus selliseid välistusi ei ole ning tegemist on projekteerimise ja ehituse hankega, selgus geoloogiliste tööde täpne ulatus alles tööde teostamise käigus. Hageja kinnitas, et on pakkumises arvestanud kogu trammitee betoonluste ümberehitust koos aluskonstruktsioonide rajamisega Samuti oli hageja kohustuseks teostada geoloogilised uuringud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud oma tööde mahtude ega vastutuse piire.
21. Kostja vaidles vastu viivisenõudele ja pidas seda alusetuks. FIDICu punktis 20.1 on sätestatud, et kui töövõtja leiab, et tal on kas käesolevate tingimuste punktide alusel või muul moel lepingu lõpetamisega seotult õigus täiendavale tasule, peab töövõtja sellest teatama insenerile, kirjeldades sündmust või olusid, mis annavad aluse taotluse esitamiseks. Teade tuleb anda nii kiiresti kui otstarbekas ning mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtjale sai teada või ta oleks pidanud 30 saama teada sellest sündmusest või olukorrast. Kui töövõtja ei suuda teatada oma nõudmisest 28 päeva jooksul, siis töövõtjal ei teki õigust saada täiendavat tasu ja tellija vabastatakse kogu vastutusest seoses selle nõudega. FIDICu punktis 14.3 f on sätestatud, et akt peab vajadusel sisaldama kõiki muid lepingust tulenevad või muul moel lisanduvad või mahaarvatavad summad. Ükski hageja akt, vahemaksetõend vms ei sisalda mistahes viivise või muid nõudeid, mistõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et selliseid nõudeid hagejal ei ole ning hageja ei ole lepingu alusel õigust selliste nõuete esitamiseks.
22. Alternatiivselt palus kostja viivisenõuet vähendada ja esitas leppetrahvi alusel tasaarvestuse avalduse. Kuna hageja rikkus lepingulisi kohustusi, esitas kostja hagejale 26.06.2018 leppetrahvi nõude, mis oli seisuga 26.06.2018 summas 2 624 975,90 eurot ja seisuga 30.08.2018 summas 3 811 609,48 eurot.
23. 18.11.2018 seisukohas jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja muudatustööde tasunõue summas 308 862,98 eurot on põhjendamatu ja alusetu juba seetõttu, et geoloogiliste uuringute teostamise kohustus lasus vastavalt hankedokumentidele hagejal. Seetõttu kandis hageja nimetatud töödega seotud riski. 191.AK arvamusega kostja ei nõustunud. AK näol ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga ega kohtu määratud isikuga, mistõttu ei ole tegu ekspertarvamusega. Lisaks ei nähtu arvamusest, milliste konkreetsete dokumentide põhjal on arvamus tehtud. Samuti jääb selgusetuks arvamuse metoodika. Arvamuses toodud õiguslikud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta.
24. Hageja väited on vastuolulised. Hageja väidab algusest peale, et tegemist oli vajaliku tööga. Pooltel on erimeelsus selles, kas tegemist oli esialgses hinnapakkumises sisaldunud tööga või mitte. Hinnapakkumises sisaldumine ning töö vajalikkus on täiesti erinevad kategooriad. Kostja eeltoodud hageja seisukohaga ei nõustu ning jääb oma hagiavalduse vastuses esitatud seisukoha juurde. Hageja pidi saavutama lepinguga kindlaks määratud eesmärgi ning kandma nimetatud eesmärgiga seotud riske. Kui jaatada hageja õigust pinnasega seotud lisatasule, tuleks hinnata kõiki hageja teostatud töid ning teha kostja kasuks tagasiarvestus tööde kohta, kus hageja on rahalisi vahendeid säästnud. Näiteks ei olnud hagejal vaja Kopli depoohoone aluspinnase kihte välja vahetada.
25. Iga hanke puhul tuleb lähtuda konkreetse hanke asjaoludest ja tingimustest. Seetõttu ei ole hageja viited mistahes teistele hangetele asjakohased ning tuleks jätta tähelepanuta. Tõendamata on hageja väide, et kostja