KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.07.2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2158 (2302,25,006414) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu Pavel Bon kaebus Po

) § 224 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Pavel Bon; isikukood: 36704020277; kodakondsus: EV; elukoht: xxx; e-post: xxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas Triinu Riigor Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtuvälise menetleja 15.05.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,006414 sisuliselt muumata, kuid määrata, et Pavel Bon võib KarS § 66 lg 2 alusel otsusega mõistetud rahatrahvi 800 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 66 eurot. Viimase osamakse suuruseks on 74 eurot.
2. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 15.05.2025 otsuses näidatud arveldusarvele.
3. Jätta Pavel Bon kaebus osaliselt rahuldamata.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 15.05.2025 otsusega nr 2302,25,006414 karistati Pavel Boni

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Hyundai I30 r/n XXX 20.04.2025 kell 10.14 Harjumaal, Aruküla teel, Ehituse tänava ja Kasemäe tänava vahel (liikudes Kasemäe tänava suunas) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32 mg/l+-0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 sätestatud väärteo.

1. Pavel Bon esitas kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ning palub rahatrahvi vähendamist selliselt, et talle mõistetakse rahatrahv 40 trahviühikut. Arvestada palub asjaoluga, et sündmus leidis aset pühapäevasel hommikul, mil liiklus oli minimaalne ning tema käitumine ei ohustanud teisi liiklejaid. Ta ei takistanud politsei tegevust ning tegi koostööd. Samuti palub arvestada, et alkoholisisaldus tema organismis oli jääknähtude faasis. Väiksemat rahatrahvi palub majandusliku ja sotsiaalse olukorra tõttu. Tal on tuvastatud 100 protsenti töövõimetust. Nõustub, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Pavel Boni süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning menetlusalune isik pani käesoleva väärteo toime teadlikult, mis viitab isiku keskmisest suuremale süüle. Menetleja on väärteoasjas karistusotsust tehes arvestanud kergendava asjaoluna Pavel Boni poolt süü tunnistamist ning ka sellega, et tal puuduvad kehtivad karistused. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi, tähelepanuta ei ole jäetud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi käituma seaduskuulekalt. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtide süül juhtub aastas märkimisväärne arv liiklusõnnetusi, milles saavad kannatada ja hukkuvad süütud inimesed. Põhjuseks enda seisundi ja võimete alahindamine ning kaasliiklejatega mittearvestamine, need asjaolud näitavad selgelt, et Eesti Vabariigi teed ja tänavad on kohad, kus liiklusohutuse tagamiseks on vaja liiklusjärelevalvet teostada. Arvestades igapäevaselt meedias kajastuvat ei saa kuidagi nõustuda kaebaja poolt kaebuses avaldatud seisukohaga, et arvestada tuleb asjaoluga, et toime pandud õigusrikkumine ei olnud pahatahtlik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime õigusrikkumise, millega ta seadis ohtu kaalukad õigushüved ja õiguskaitseorganil tuleb rangelt reageerida ning leebe karistuspraktika ei vähenda, vaid kasvatab raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste arvu ja õiguskaitseorgan peab siinkohal andma selge signaali, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja sellega enamohtliku süüteo toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud. Rangema karistuse kohaldamisega reageerimise eesmärk on äratada mootorsõiduki juhtide tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, miks juhtuvad liiklusõnnetused, milles saavad 2 viga ja hukkuvad süütud inimesed. Kehtivaid liiklusreegleid teadlikult ja tahtlikult eirav juht ei hinda ilmselgelt oma suutlikkust kriitilise pilguga, Pavel Boi liiklusalane käitumine näitab, et ta on julge ja võtab hetkeemotsioonide ajel liikluses vastu ohtlikke otsuseid. Menetlusalune isik on maakohtule esitatud kaebuses avaldanud, et rahatrahvi tuleks vähendada 100-lt trahviühikult 40-le trahviühikule s.o 320 euroni. Kohtuväline menetleja kaebaja sellise taotlusega ei nõustu. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Siinkohal peab üldkogu vajalikuks rõhutada, et õigusrikkumisele vastava karistuse määramisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Karistus kaotaks oma eesmärgi, kui selle kohaldamist või kohaldamata jätmist saaksid liikluses ohtliku teo toime pannud isikud ise valida. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Eesti Vabariigi õiguskorrast tuleb igal liiklejal lugu pidada ja arvestada, et seadusandja poolt on põhjusega kehtestatud liiklusreeglid ja liiklusseadusega sätestatud piirmäärad ja kohustused, iga milligramm liitris väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületamine on määrava tähtsusega ega tohi jääda õiguskaitseorgani tähelepanuta. Õigus elule ja tervisele on iga liikleja põhiõigus ja iga õiguskuulekas liikleja peab tundma liikluses osaledes piisavat ohutust ja kindlust, et Eesti Vabariigis õiguskorda reguleerivad õigusaktid ka päriselt toimivad ja vajadusel pannakse õiguskaitseorgani poolt toimima. Õigusrikkumisele järgnev karistus peab olema parajalt range, et hoida ohutase liikluses madalal ja seda eriti olukorras, kus liiklusnormi rikutakse hoolsuskohustusnõudeid eirates. Kohtuväline menetleja, tuginedes eelpool toodule palub, jätta kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas karistuse suuruse osas muutmata. Rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja vastu ei vaidle. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 3
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust. 8.

§ 224

lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades rikkumist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. Väärteoprotokolli nr 2302,25,006414 kohaselt juhtis Pavel Bon 20.04.2025 kella 10.14 ajal mootorsõidukit Hyundai I30 r/n XXX Harjumaal, Aruküla teel, Ehituse tänava ja Kasemäe tänava vahel (liikudes Kasemäe tänava suunas) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32 mg/l+-0,05 mg/l.
2. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: - tunnistaja Aigar Arusaare ütlustega, mille kohaselt teostas ta 20.04.2025 Jüri alevikus Aruküla teel politsei operatsiooni „Kõik puhuvad“, kui kella 10.14 ajal peatas ta sõiduki r/n XXX, mis liikus Ehituse tänava ja Kasemäe tänava vahel, suunaga Kasemäe tänava poole. Kontrollides indikaatorvahendiga sõidukijuhti, selgus, et juht Pavel Bon (ik 36704020277) oli joobes. Indikaatorvahendi näiduks tuvastas 0,37 mg/l+/-0,05mg.l. Edasiseks toimetas ta isiku tõendusliku alkomeetri juurde, kus täiendavat kontrolli viis läbi politseinik M.V; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Pavel Bon juhtis 20.04.2025 kella 10.14 ajal mootorsõidukit Hyundai I30 r/n XXX ning ta kõrvaldati selle juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et Pavel Bonil mõõdeti 20.04.2025 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 9510EE (seeria nr ARSH-0002) alkoholijoobeks 0,32 mg/l +/- 0,05 mg/l, s.o 0,27 mg/l; - tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud (Dräger Alcotest, nr 9510EE, seeria nr ARSH-0002) ning taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus läbi viidud 10.10.2024 ning taatluskehtivuse lõppkuupäevaks oli 30.04.
3. Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist politseiametnik M.V, kes on läbinud mõõtja koolituse (vt. Politsei-ja Piirivalveameti tõendit). Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud

§ 224

lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,38 mg/l, millega menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu; 4 - menetlusalune isik Pavel Boni ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi eelmisel päeval ning jääknähud tuvastati tal seetõttu.

1. Kohtu hinnangul on Pavel Boni tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis kella 10 paiku päeval mootorsõidukit. Tegemist ei olnud alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma juba üksnes elukogemuse põhjal, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette sõidu asulas hilisel hommikul. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Pavel Bon on süüvõimeline ning KarS
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 13.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 14. Kohtuväline menetleja on määranud Pavel Bonile karistuseks

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

1. Kaebaja taotlust – mõista rahatrahviks 40 trahviühikut – kohus põhjendatuks ei pea.
2. Kohus nõustub menetleja 15.05.2025 otsuses toodud ja kirjalikus seisukohas toodud põhjendustega miks Pavel Bon suhtes tuleb käesoleval hetkel kohaldada rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, mis jääb alla keskmisemäära.
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. 18.

§ 224

lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25-0,74 milligrammi. Pavel Boni tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,27 milligrammi, mis on vahemiku keskpaigast madalam (keskmine on 0,495 mg/l). Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik joobes juhtimise toime kavatsetult, kuna tuvastatud joove ei olnud jääknähu lähedane, vaid tegemist oli juba

§ 224teise lõike raames oleva joobe suurusega.

Sellist joobe suurust arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks, et menetlusalune isik ei tundnud enne rooli asumist, et tal esineb alkoholijoove. Rikkumise kohta (asula sees) ning aega (pühapäeva hommik) arvestades, kus liiklustihedus ei ole suur, kuid samas ei saa öelda ka, et olematu, saab lugeda menetlusaluse isiku teosüüks alla keskmise määra.

1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et karistust kergendavaks asjaoluks on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus. 5 Kohus selgitab, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest menetlus alune isik peeti vahetult pärast väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo toimepanemine ja rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Kaebuse kohaselt saab aga jõuda järeldusele, et Pavel Bon kahetseb toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt Pavel Bonile mõistetud karistus tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et käesoleval hetkel piisab põhikaristusena rahatrahvi kohaldamisest, mis jääb alla keskmise määra. Varem karistamata Pavel Bonil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,32 mg/l ± 0,05 mg/l.
3. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele joobeseisundis mootorsõiduki juhid. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Eelnevat kogumis arvestades nõustub kohus Pavel Bonile määratud karistuse määraga, see on seaduslik ja põhjendatud.
4. Pavel Bon on taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist. Arvestades, et määratud rahatrahv 800 eurot on suur, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumist pikemale ajale, see on maksimaalsele 12 kuud. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 6