← Eesti

1-13-3523/4

Obsah (4)§ 199§ 200§ 64§ 68

Kriminaalasi 1-13-3523 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-3523 Kohtukoosseis

§ 199

lg.2p.8,9;§ 200 lg.2p.4,8 järgi Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav R.B , isikukood XXX, EV kodanik, 8 klassi haridusega; emakeel vene keel, elukoht XXX, viibib Vanglas, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Kaitsja Paavo Paal Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.B

§ 199

lg.2p.8,9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud Süüdi tunnistada R.B

§ 200

lg.2p.4,8 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 aastat ja 9 kuud.

§ 64

lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 9 kuud.

§ 68lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 08.11.2012.a.

Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse R.B-lt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot ja kaitsjatasu79,20 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-3523, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: R.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema, varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna 02.10.2012 ajavahemikul 06.00 – 17.00 Tallinnas, XXX asuvas korteris varguse eesmärgil murdis lahti lukustatud ukse ning varastas VR’ile kuuluva sülearvuti Compaq maksumusega 329 eurot. Sel moel R.B võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, varem röövimise toime pannud isikuna, 04.10.2012 kella 14.55 paiku Tallinnas, Muhu 10 asuva maja juures paikneval laste mänguväljakul jooksis selja tagant alaealise KK’i juurde, surus tema selja vastu noasarnase eseme ja nõudis mobiiltelefoni üleandmist. Kui kannatanu üritas lahkuda haaras R.B tal varrukast ja võttis pükste taskust ära kannatanu kasutuses oleva LK’le kuuluva mobiiltelefoni Huawei U8650 Sonic koos mälukaardiga kogumaksumusega 153 eurot. Kannatanu lõi R.B ’i jalaga ning hoides teda kinni hakkas appi hüüdma, R.B vehkis noaga ning tal õnnestus kannatanu haardest vabaneda. Rüseluse käigus sai kannatanu mobiiltelefoni enda kätte. R.B lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku, paiskas ta selili, istus talle peale ja pani noa vastu kannatanu kaela kriimustades seda ja ähvardades, et kui kannatanu telefoni ära ei anna, tekitab ta talle vigastusi. KK andiski oma telefoni vägivalla mõjul R.B-le , millega viimane lahkus. R.B tekitas kannatanule füüsilist valu ning paistetuse ja marrastuse parema käe randmel, marrastuse kaelal, paistetuse parema kulmu piirkonnas. Sel moel R.B , varem röövimise toimepannud isikuna ning kasutades relvana kasutatavat eset võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise -2- eesmärgil kasutades vägivalda s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: LK’le varastatud telefoni maksumuses summas 153 eurot, tsiviilhagi esitada ei soovi Vjatseslav R.B-le varastatud sülearvuti maksumuses summas 329 eurot, tsiviilhagi esitada ei soovi kuivõrd kahju on hüvitatud /I kd t.l 47 – 50/. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav R.B , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus R.B karistamist alljärgnevalt:

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 9 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga liitkaristuseks vangistus 3 aastat 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks 08.11.

  1. Kohtuistungil jäi süüdistatav R.B sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ning kaitsja selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel R.B tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg.2p.8,9;§ 200 lg.2p.4,8 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. R.B-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 800 eurot ning kaitsjatasu. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -3-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.