Obsah (6)

§ 209§ 73§ 68§ 65§ 64§ 121

1-17-4798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Osuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019 Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4798 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liik

§ 209lg 2 p-de 1 ja 2 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 3) järgi; Andrus Korbi süüdistus

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4) järgi; F.A süüdistus

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi; KK süüdistus

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning L.B süüdistus

§ 209lg 2 p 3 järgi, üldmenetlus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3.

septembri

1. a otsus, üldmenetlus Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad Prokurör Kaitsjad Prokurör, T.X kaitsja, F.A kaitsja, KK kaitsja ja L.B kaitsja T.X (ik XXX); elukoht XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; F.A (ik XXX ); elukoht XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; KK (ik XXXXXXXXXXX); elukoht XXX ; kriminaalkaristused puuduvad, 1 kehtiv väärteokaristus; L.B (ik XXX ); elukoht XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 3 kehtivat väärteokaristust; Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin T.X kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt KK kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal L.B kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova 1-17-4798 F.A kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON
9. Tühistada Harju Maakohtu
10. septembri
11. a otsus osaliselt s.o: 1) T.X süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 2 p-de 1 ja 2 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 209

lg 2 p 1, 3) järgi, samuti temalt menetluskulude väljamõistmises; 2) KK süüditunnistamises ja karistamises

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi, samuti temalt menetluskulude väljamõistmises; 3) F.A-le mõistetud karistuse täies ulatuses

§ 73

sätete alusel täitmisele pööramata jätmises; 4) S AS-i tsiviilhagi rahuldamises ja selle väljamõistmises T.X-ilt ; 5) OÜ U tsiviilhagi rahuldamises ja selle väljamõistmises KK-lt. Uue otsusega: 1) tunnistada T.X süüdi

§ 209

lg 1 järgi ja karistada teda selle kuriteo eest kuue kuu vangistusega, mis jätta

§ 73

sätete alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata;

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7.

jaanuaril 2015, s.o üks päev, lugedes kandmisele jäävaks viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust; 2) mõista KK õigeks; 3) F.A-le

§ 209

lg 2 p- de 3 ja 4 järgi mõistetud karistusest kolmest aastast ja kuuest kuust vangistusest määrata

§ 73

sätete alusel kohesele ärakandmisele kolm kuud vangistust, jättes ülejäänud vangistuse, s.o kolm aastat ja kolm kuud neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 4) jätta läbi vaatamata S AS tsiviilhagi T.X vastu; Selgitada, et kannatanul S AS-l on õigus esitada tsiviilhagi T.X vastu varalise ju nõudes kah uues ti tsiviilkohtumenetluse korras; 5) jätta läbi vaatamata OÜ U tsiviilhagi KK vastu; Selgitada, et kannatanul OÜ-l U on õigus esitada tsiviilhagi KK vastu varalise kahju nõudes uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Muus osas jätta Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsus muutmata. Rahuldada osaliselt T.X kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi apellatsioon. Rahuldada KK kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali apellatsioon. Rahuldada osaliselt ringkonnaprokurör Andrei Voronini apellatsioon. Jätta rahuldamata L.B ja F.A kaitsjate vandeadvokaatide Natalia Suvorova ja Lembit Nirgi apellatsioonid. Määrata Advokaadibüroole LMP makstava riigi õigusabi tasu ja õigusteenuse osutamiseks tehtud kulude suuruseks T.X kaitsmisel apellatsioonimenetluses 622,8 eurot, sealhulgas käibemaks 103,8 eurot, jättes selle menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 1-17-4798 Määrata Rüütli Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu ja õigusteenuse osutamiseks tehtud kulude suuruseks KK kaitsmisel apellatsioonimenetluses 242,16 eurot, sealhulgas käibemaks 40,36 eurot, jättes selle menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
3. Määrata Rakvere Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu ja õigusteenuse osutamiseks tehtud kulude suuruseks F.A kaitsmisel apellatsioonimenetluses 306 eurot, sealhulgas käibemaks 51 eurot, jättes selle menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 11.
4. Määrata Advokaadibüroole Legalia makstava riigi õigusabi tasu ja õigusteenuse osutamiseks tehtud kulude suuruseks L.B kaitsmisel apellatsioonimenetluses 335,76 eurot, sealhulgas käibemaks 55,96 eurot. 11.
5. Välja mõista L.B Mä gilt talle apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 335,76 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse L.B-le eraldi dokumendina.
6. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1.
7. T.X-ile (end. Gorelov) on

§ 209lg 2 p de 1 -ja 2 järgi esitatud süüdistus selles, et ta pani V.

Zagurski kihutamisel toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse (alates 1. jaanuarist 2015 on T.X süüdistuses kirjeldatud tegevus karistatav

§ 209

lg 2 p -de 1 ja 3 järgi kui teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse). Süüdistuse kohaselt seisnes T.X-ile etteheidetav tegu alljärgnevas. Tegutsedes V. Zagurski juhtnööride kohaselt, sai R. T.X

1. märtsil 2014 T OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks. Osa eest tasus ta järelmaksuga ostetud mobiiltelefoni ja sülearvutiga. Seejärel avas T.X T OÜ nimel pangakonto Nordea bank AB Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is ning sõlmis osaühingule neis pankades internetipanga kasutamise lepingud. Saadud pangakaardid ja internetipanga paroolid edastas ta V. Zagurskile. V. Zagurski edasiste juhtnööride kohaselt sõlmis T.X
2. aprillil 2014 T OÜ nimelt S AS-ga liisinglepingud sadulauto väärtusega 42 360 eurot ja külmpoolhaagise väärtusega 41 400 eurot liisimiseks osaühingule, kohustudes kahe aasta jooksul liisingettevõttele tasuma nimetatud esemete liisingmakseid kokku 92 112,63 eurot. Loomaks liisinguandjale ebaõiget ettekujutust sellest, et ta on tõepoolest T OÜ tegevjuht ja et tema poolt juhitav osaühing soovib tõepoolest nimetatud sõidukeid liisida ning kavatseb 1-17-4798 lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täita, tasus T.X V. Zagurski korraldusel sadulauto liisingmakseid kokku 14 547,1 eurot ja haagise liisingmakseid 14 849,17 eurot. Eksimusse sattunud S AS and is sõidukid 2.–
3. aprilli
4. a ajavahemikus T.X-ile üle. Tegelikult ei olnud T.X-il algusest peale kavatsust liisinglepinguga võetud kohustusi täita ning edasised liisingmaksed jättis ta tasumata ega tagastanud vaatamata korduvatele nõudmistele ka liisinglepingute esemeid. Kindlaks tegemata ajal ja kohas, kuid mitte varem kui
5. aprillil 2014, andis T.X sõidukite valduse ja kontrolli nende üle V. Zagurskile, tekitades S AS-le 83 760 eurot varalist kahju. 1.1.
6. Tegutsedes V. Zagurski juhiste kohaselt, sõlmis T.X varem kelmuse toime pannud isikuna
7. märtsil 2014 T OÜ nimelt B AS-iga krediiditingimustega müügilepingu nr 6835 ja said osaühingu nimele B AS-i Laagri kauplusest ehitusmaterjale koguväärtuses 3 407,99 eurot. T.X kohustus T OÜ nimelt tasuma
8. maiks 2014 B AS-i poolt väljastatud arved. Sellega lõi T.X-ileB AS- teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et tema poolt juhitav osaühing soovib tõepoolest arved tasuda. Tegelikult ei olnud T.X-il algusest peale kavatsust neid kohustusi täita ja ta jättis arved tasumata, tekitades B AS-le 3 407,99 eurot varalist kahju. 1.
9. F.A-le on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p de 3 ja- 4 järgi grupiviisiliselt teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuse kohaselt oli F.A ajavahemikul

1. veebruarist kuni
2. juulini 2015 N OÜ juhatuse liige. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult V. Zagurskiga, sõlmis F.A
3. märtsil 2015 N OÜ nimelt N AS-ga liisingulepingud 70 200 euro väärtusega sadulauto ja 48 000 euro väärtusega roomikekskavaatori liisimiseks. N OÜ kohustus tasuma N AS-le nelja aasta jooksul mõlema eseme eest liisingumakseid kogusummas 123 786,19 eurot. Loomaks liisinguandjale ebaõiget ettekujutust sellest, et tema poolt juhitav N OÜ soovib tõepoolest nimetatud sõidukeid liisida ning kavatseb lepingutest tulenevaid kohustusi täita, tasus F.A V. Zagurskiga kooskõlastatult roomikekskavaatoriga seotud esimese liisingumakse 9 907,2 eurot. Eksimusse sattunud N AS andis sõidukid
4. märtsil 2015 V. Zagurskile ja F.A-le üle. Tegelikult ei olnud F.A-l ega V. Zagurskil algusest peale kavatsust N OÜ-le võetud liisingulepingust tulenevaid kohustusi täita ja järgnevad maksed jättis F.A tasumata.
5. mail 2015 sõitsid V. Zagurski ja F.A liisitud autoga Läti Vabariiki. Andmed sõiduki naasmisest Eesti Vabariiki puuduvad. Samuti puuduvad andmed liisitud ekskavaatori asukoha kohta. F.A ega V. Zagurski ei ole nimetatud sõidukeid N AS-le üle andnud ega liisingmakseid tasunud. Sellise tegevusega tekitas id F.A ja V. Zagurski N AS-le 118 200 eurot varalist kahju. 1.
6. KK- le on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi grupiviisiliselt varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Süüdistuse kohaselt värbas V. Zagurski

1. märtsil 2015 KK V OÜ variisikust juhatuse liikmeks. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult V. Zagurskiga, sõlmis KK
2. aprillil 2015 V OÜ nimelt OÜ-ga U rendilepingud kahe külmpoolhaagise rentimiseks, millest kummagi jääkväärtus oli
3. aprilli 2015 seisuga 42 000 eurot. Loomaks rendileandjale ebaõiget ettekujutust sellest, et tema on tõepoolest V OÜ 1-17-4798 tegevjuht ja et tema poolt juhitav osaühing soovib tõepoolest nimetatud sõidukeid rentida ning kavatseb rendilepingutest tulenevaid kohustusi täita, tasus KK V. Zagurskiga kooskõlastatult külmikpoolhaagiste eest
4. aprilli
5. a arvete alusel kokku 2 810,42 eurot. Eksimusse sattunud OÜ U andis külmikpoolhaagised
6. aprillil 2015 üle V. Zagurskile, keda KK esitles kui V OÜ autojuhti. Tegelikult ei olnud KK-l ega V. Zagurskil algusest peale kavatsust V OÜ le võetud kohustusi täita ega haagiseid OÜ-le U tagastada. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult V. Zagurskiga, jättis KK järgnevad lepingutest tulenevad maksed tasumata.
7. mail ja
8. mail 2015 toimetati haagised Läti Vabariiki. Andmed nende Eesti Vabariiki saabumise ja asukoha kohta puuduvad ning haagiseid ei ole OÜ-le U üle antud ega lepingujärgseid makseid tasutud. Sellise tegevusega tekitas KK koos V. Zagurskiga OÜ-le U 84 000 eurot varalist kahju. 1.
9. L.B-le esitati süüdistus

§ 209lg 2 p 3 järgi V.

Zagurski kihutamisel varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Süüdistuse kohaselt sai L.B V. Zagurski juhtnööride kohaselt tegutsedes

1. aprillil 2015 V OÜ juhatuse liikmeks. Seejärel sõlmis ta
2. juulil 2015 V OÜ nimelt OÜ-ga I rendilepingu, mille kohaselt rentis OÜ V OÜ-lt I AS-le S kuuluva sõiduauto jääkväärtusega000 36 eurot. Sellega lõi L.B OÜ-le I teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, et ta on tõepoolest OÜ V tegevjuht ja tema juhitav osaühing soovib rendilepingust tulenevaid kohustusi tõepoolest täita. Eksimusse sattunud OÜ I väljastas V OÜ-le ettemaksuarve 431,4 eurot ja andis sõiduki
3. juulil 2015 L.B-le üle. Tegelikult ei olnud L.B-l kavatsust lepingust tulenevaid kohustusi täita ega sõidukit OÜ-le I tagastada. Kindlaks tegemata ajal ja kohas, kuid mitte enne
4. juulit 2015 andis L.B sõiduki valduse üle V. Zagurskile ja jättis lepingujärgsed maksed tasumata.
5. juulil 2015 lahkus lepingu objektiks olev sõiduk Eestist Läti Vabariiki. Andmed sõiduki Eesti Vabariiki naasmise ja selle asukoha kohta puuduvad. Praeguse ajani ei ole L.B sõidukit tagatanud ega lepingujärgseid makseid tasunud. Sellega tekitas L.B AS -le S000 36 eurot varalist kahju ja OÜ -le I 4 482,92 eurot varalist kahju. 2.
6. Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati T.X süüdi

§ 209lg 2 p-de 1 ja 2 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 3) järgi ning teda karistati kolme aasta ja kuue kuu vangistusega. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg (üks päev).

§ 73

lg -te 1 ja 3 alusel jäeti karistust neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Maakohtu otsusega mõisteti T.X-ilt menetluskuludena ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 3840 eurot. 3913,2 eurot määratud kaitsjale makstud tasust jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 2.2. F.A tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p -dejärgi 3 ja 4 ning teda karistati kolme aasta ja kuue kuu vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg- tele 1 ja 3 tuginedes neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. F.A-lt mõisteti menetluskuludena ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 2958 eurot. 1584 eurot kaitsjale makstud tasust jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 2.3. KK tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p -de 3 ja 4 järgi ning teda karistati kolme aasta ja kahe kuu vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg-tele 1 ja 3 tuginedes neljaaastase katseajaga 1-17-4798 tingimisi täitmisele pööramata . KK-lt mõisteti menetluskuluna ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 3192 eurot. 1658,88 eurot määratud kaitsjale makstud tasust jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 2.4. L.B mõisteti süüdistuses

§ 209lg 2 p 3 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 209

lg 1 järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu vangistusega.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 2 alusel moodustati L.B-le liitkaristus Pärnu Maakohtu 16.

mai 2017. a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata rahalise karistusega 1140 eurot, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse üheks aastaks ja kuu eks kuuks ning rahalise karistuse 1140 eurot.

§ 64lg 2 kohaselt määrati rahaline karistus täideviimisele iseseisvalt.

Mõistetu vangistus jäeti

§ 73lg -te 1 ja 3 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

L.B-lt mõisteti menetluskuluna ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 3366 eurot. 610,56 eurot määratud kaitsjale makstud tasust jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 2.5. A. Korp mõisteti süüdistuses

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4) järgi õigeks.

1. Maakohus rahuldas S AS tsiviilhagi T.X vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista T.X-ilt kannatanu kasuks välja57 495,55 eurot (sama summa on välja mõistetud V. Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). Samuti rahuldas maakohus L AS tsiviilhagi F.A vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõistis F.A-lt kannatanu kasuks100 välja 558,64 eurot (sama summa on välja mõistetud V. Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). Maakohus rahuldas U OÜ tsiviilhagi KK vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõistis KK-l t kannatanu kasuks välja 88 944,80 eurot (sama summa on välja mõistetud V. Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). Maakohus rahuldas veel kannatanu I OÜ tsiviilhagi L.B vastu ja mõistis L.B-lt kannatanu kasuks välja tekitatud kahju katteks 9 482,92 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjusummalt 9 482,92 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni ja kannatanu valitud esindajale makstud tasu summas 4 485,75 eurot, millele lisandub viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kannatanu B tsiviilhagi A. Korbi vastu jättis maakohus läbi vaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Maako hus jättis KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata ka S OÜ tsiviilhagi 16 600 euro varalise kahju nõudes T.X vastu (sama summa on välja mõistetud V. Zagurskilt ja R.K-lt Harju Maakohtu otsusega nr 118-2929). 4.1.
2. Seoses F.A-le esitatud süüdistusega märkis maakohus esmalt, et puudub vaidlus asjaolus, et F.A oli süüdistuses märgitud rendilepingute sõlmimise ajal N OÜ seaduslik esindaja. Samuti puudub vaidlus selle üle, et F.A sõlmis N OÜ nimel liisingulepingud OÜ N AS-ga, võttes liisingusse sadulveoki väärtusega 70 200 eurot roomikekskavaatori väärtusega 48 000 eurot. Maakohus märkis sellega seoses, et süüdistatava kohtueelses 1-17-4798 menetluses antud ja kohtuistungil KrMS § 294 alusel avaldatud ütlustest, kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustest ja kirjalikest tõenditest nähtuvalt sõlmis liisinglepingud küll F.A , kuid tegi seda ühiselt ja kooskõlastatult koos V. Zagurskiga. 4.1.
3. Maakohus asus seisukohale, et F.A sõlmis liisinglepingud eesmärgiga saada varalist kasu. Seejuures ei olnud tal juba lepinguid sõlmides kavatsust lepingust tulenevaid kohustusi täita ning esimesed osamaksed tasuti üksnes selleks, et saada sõidukid enda valdusse ning viia liisinguandja eksimusse sellest, et süüdistatav tõepoolest soovib lepingust tulenevaid tingimusi täita. Seega viidi kannatanu eksitusse, mille tõttu ta tegi ka varakäsutuse. Maakohus luges kirjaliku tõendina uuritud kuriteokaebuse ja selle lisade, sh liisinglepingute ülesütlemise teadete, liisinguettevõtja esitatud arvete alusel tõendatuks, et pärast esimeste osamaksete tegemist ei ole süüdistatav liisingulepingutest tulenevat maksekohustust täitnud ning samuti ei ole kannatanu sõidukite valdust senini tagasi saanud. Seega on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil. F.A väljendas liisinglepinguid allkirjastades enda tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing, kuid ta valetas seejuures enda valmiduse kohta lepingut täita ja esitas seega valeandmeid. Kohtu hinnangul nähtub see nii asjaolust, et tegelikult F.A lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud ega ole ka liisitud esemeid tagastanud. Lepinguid ei ole täitnud ka V. Zagurski, kellele F.A liisitud sõidukite valduse üle andis. F.A , selle asemel, et teavitada liisinguandjat makseraskustest, sõlmis lühikest aega pärast liisingulepingu sõlmimist rendilepingu ja võõrandamislepingu kolmandate isikutega, mis näitab üheselt, et süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita. Tõendatud on ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita ning kohtu hinnangul süüdistatav teadis, et sõidukite liisimise eesmärk on sõidukite valduse saamine ning seejärel sõidukite välisriiki viimine. 4.1.
4. Maakohus leidis, et F.A tegutses kelmust toime pannes ühiselt ja kooskõlastatult koos V. Zagurskiga. Ei oma tähtsust, kas F.A sai süütegu toime pannes ise varalist kasu või ei saanud. F.A ja V. Zagurski teopanus on ühteviisi suur ja vajalik koosseisu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. Nimelt sõlmiti liisingulepingud N OÜ nimele, kelle seaduslik esindaja oli F.A . Liisingulepingud sõlmiti kooskõlastatult V. Zagurskiga, kellega koos käidi sõidukeid vaatamas ning kellele läks üle sõidukite tegelik valdus. Koos otsustati ka auto maha müüa ning käidi koos Riia ligidal sõidukit ostjatele näitamas. V. Zagurski initsiatiivil vormistati Caterpillar 312 CL osas rendileping, mille järgi läks sõiduk V OÜ kätte. Nii F.A kui ka V. Zagurski roll oli süüteo toimepanemiseks oluline, kuivõrd ilma F.A-ta ei oleks liisingulepingute sõlmimine võimalik olnud. Seega tegutsesid süüdistatavad vastavalt rollijaotusele ning täidetud on

§ 209

lg 2 p 4 märgitud kvalifitseeriv tunnus.

§ 121p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot.

Seega vastab süüdistatava tegevus

§ 209

lg 2 p 3 tunnustele, kuna F.A-le ette heidetud kuriteoga on kannatanule tekitatud kahju 118 200 eurot. 4.1.

1. Maakohus leidis, et F.A realiseeris kelmuse koosseisu tahtlikult. Tal oli eesmärk saada liisingu esemed enda valdusse ja seejuures ei kavatsenud ta nende eest pärast esimest 1-17-4798 sissemakset rohkem tasuda. Teo õigusvastasust või F.A süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 4.2.
2. T.X-ile esitatud süüdistuses kelmuse toimepanemises S AS suhtes märkis maakohus, et vaidlus puudub selles, et T.X oli süüdistuse sisuks olevate liisinglepingute sõlmimise ajal T OÜ seaduslik esindaja. 4.2.
3. Maakohus luges tõendatuks, et T OÜ, keda esindas juhatuse liikmena T.X , sõlmis S AS-iga liisinglepingud saulauto ja külmpoolhaagise liisimiseks. Samas oli T.X roll fiktiivne ja tegelikult juhtis ettevõtet V. Zagurski, kelle juhendamisel sõidukid liisiti ning kelle käes olid osaühingu pangadokumendid, kellel oli tegelik kontroll äriühingu üle. T.X Id-kaart ühes koodidega oli samuti V. Zagurski käes. Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus liisingut taotlevat OÜ T -d juhtis tegelikkuses Vassili Zagurski, mitte T.X , kes on ametlikult märgitud T OÜ seaduslikuks esindajaks. Seetõttu puudus tegelikkuses liisinguandjal reaalne võimalus kontrollida juriidilise isiku maksevalmidust. Antud asjaolu mõjutab oluliselt ka liisinguandja jaoks lepingu sõlmimisega kaasnevaid äririske. Seega lõi T.X kui ka V. Zagurski S AS-ile väärkujutuse asjaoludest, mis tingisid liisinguandja poolt liisingulepingute sõlmimise T OÜ-ga. Kohus on seisukohal, et varakäsutus kannatanu poolt on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks süüdistatava poolt oli varalise kasu saamine. Näitamaks kannatanule, et ta soovib lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täita, tasuti liisingulepingutest tulenevad esimesed osamaksed. Esimeste liisingute osamaksete tasumine võimaldas saada liisinguesemete valduse enda kätte ning viis liisinguandja eksimusse sellest, et süüdistatav tõepoolest soovib lepingust tulenevaid tingimusi täita. Pärast esimeste osamaksete tegemist ei ole süüdistatav liisingulepingutest tulenevat maksekohustust täitnud ning samuti ei ole kuni käesoleva ajani kannatanu sõidukite valdust tagasi saanud. Seega toimus kannatanupoolne varakäsutuse tegemine ehk sõidukite valduse üleandmine eksimuses olles. 4.2.
4. T OÜ esindajana l epingut allkirjastades väljendas T.X tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubas täita kokkulepitud viisil oma kohustusi, kuid tegelikult esitas ta selle asjaolu kohta valeandmeid, sest ei T.X ega V. Zagurski, kes oli T OÜ tegelik juht, ei täitnud liisinglepingu tingimusi. Lepingujärgseid makseid pole tasutud ja sõidukeid pole liisingfirmale tagastatud. 4.2.
5. Maakohtu hinnangul T.X selle asemel, et teavitada liisinguandjat, et tehinguga on tekkinud probleeme, on võimaldanud liisinguesemete võõrandamist kolmandatele isikutele, mis näitab üheselt, et tal puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita. Kohtu hinnangul on tõendatud ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et sõidukite liisimise eesmärk on sõidukite valduse saamine ning seejärel sõidukite võõrandamine ja välisriiki viimine. Subjektiivsest koosseisust käitus T.X eesmärgiga saada liisingusse auto ja haagis, kavatsemata nende eest pärast esimest sissemakset rohkem tasuda. 1-17-4798 4.2.
6. Teises T.X-ile ette heidetavas kelmuse episoodis märkis maakohus, et süüdistatav oli T OÜ seaduslik esindaja ka B AS-iga krediiditingimustega müügilepingu sõlmimise hetkel
7. märtsil 2014 ja selles ei ole vaidlust. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et just T.X allkirjastas digitaalselt ehitusmaterjalide ostmiseks krediiditingimustega müügilepingu ja käenduslepingu, millega T.X kohustus vastutama B AS-i ees kõigi krediiditingimustega müügilepingust tulenevate T OÜ kohustuste eest. Maakohus tõdes selleski episoodis, et T OÜ tegelik juht oli V. Zagurski, kelle käes olid äriühingu pangadokumendid ja ka tegelik kontroll äriühingu üle. T.X roll oli üksnes fiktiivne, mida kinnitab mh see, et ta andis oma ID-kaardi koos paroolidega V. Zagurskile. 4.2.
8. Maakohtu arvates ei ole usutav R. T.X ütlustes toodu, et tema ID -kaardi PIN-koodid olid kogu aeg V. Zagurski käes, kuid ta ei ole andnud õigust kasutada tema dokumente, sest ta on ise kinnitanud, et andis mh ID-kaardi koos paroolidega vabatahtlikult V. Zagurskile, et see saaks firma asju ajada. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et T.X annab korduvalt oma ID-kaarti koos paroolidega V. Zagurski kätte, kuid ei luba seda kasutada ning isegi siis on ta oma ID-kaardi andnud V. Zagurski kätte, kui on selgunud asjaolud, et tema isikut tõendavat dokumenti on väärkasutatud. Samuti oli ta teadlik, et V. Zagurski on seadusega pahandusi. Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaubakrediiti taotlevat T OÜ-d juhtis tegelikkuses V. Zagurski, mitte R. T.X, kes on ametlikult märgitud T OÜ seaduslikuks esindajaks. Seetõttu puudus tegelikkuses kannatanul reaalne võimalus kontrollida juriidilise isiku maksevalmidust. Antud asjaolu mõjutab oluliselt ka kaubakrediidiandja jaoks lepingu sõlmimisega kaasnevaid äririske. Mh märkis maakohus, et
9. märtsi
10. a kaubakrediidi taotluse on allkirjastanud T.X käsitsi ning ta ei ole enda allkirja ehtsust sellel dokumendi vaidlustanud. Seega lõi T.X kannatanule väärkujutuse asjaoludest, mis tingisid kannatanu poolt krediiditingimustega müügilepingu sõlmimise T OÜ-ga. Kannatanu tegi varakäsutuse eksimuses olles ning süüdistatava eesmärk oli varalise kasu saamine. S üüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita. Maakohus märgib veel, et
11. mail 2014 väljastatud arve - saatelehe on T.X allkirjastanud omakäeliselt ning allkirja ehtsust ei ole süüdistatav vaidlustanud. Kauba eest ei ole endiselt tasutud ega ole tagastatud ka väljastatud kaupa. Seega on kannatanule tekitatud varalist kahju. 4.2.
12. Maakohtu hinnangul tegutses T.X subjektiivsest koosseisust eesmärgiga saada enda valdusse ehitusmaterjali, kavatsemata selle eest tasuda. 4.2.
13. Alates
14. jaanuarist 2015 kehtima hakanud

redaktsiooni kohaselt vastab süüdistatava tegevus (kvalifitseeritud teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi)

§ 209

lg 2 p-dele 1 ja 3 mis näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ning suures ulatuses. 4.2.

1. Kuna T.Xsüü distatakse kahes kelmuses, siis on T.X puhul täidetud süüdistuses märgitud süüteokoosseisu raskendava tunnusena korduvus. Samuti on täidetud teine 1-17-4798 süüdistuses märgitud süüteokoosseisu raskendav tunnus – suur varaline kahju, sest T.X tekitas oma teoga kahju rohkem kui suure varalise kahju alammääras. 4.3.
2. L.B-le esitatud süüdistuse kohta märkis maakohus esmalt, et puudub vaidlus selles, et L.B oli süüdistuses märgitud rendilepingu sõlmimise ajal V OÜ seaduslik esindaja. Samas oli L.B roll juhatuse liikmena fiktiivne, mille eest talle lubati tasu ning ettevõtet juhib tegelikult V. Zagurski, kelle kätte andis L.B muuhulgas enda ID-kaardi koos paroolidega ja V OÜ pangakaardi. Maakohtu hinnangul pole vaidlust selleski, et L.B sõlmis sõiduauto rendilepingu I OÜ-ga. Süüdistatava ütlustega on tõendatud ka see, et ta andis auto võtmed üle V. Zagurskile, kes sõitis minema. 4.3.
3. Kuigi süüdistatav kartis, et kõik ei ole korras, sõlmis ta ikkagi rendilepingu ja andis auto V. Zagurskile. Kuivõrd L.B sõlmis isiklikult I OÜ-ga rendilepingu, oli ta teadlik kõigist rendilepingust tulenevatest tingimustest, sh sellest, et rendile võtja vastutab täielikult tekkinud kahjude eest. Kuna rendiautot ei pidanud algusest peale kasutama süüdistatav ning süüdistatav võttis auto rendile V. Zagurski jaoks, siis oli süüdistataval algusest peale ehk juba lepingu sõlmimise ajal tahtlus rendilepingust tulenevate tingimuste täitmata jätmiseks. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. 4.3.
4. Ta on oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Selliste asjaolude esitamisel, viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga rendilepingu ning andes sõiduki valduse üle süüdistatavale. Seega on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil . Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav teadis, et sõiduki rentimise eesmärk on sõiduki valduse saamine ning seejärel sõiduki välisriiki viimine. Kuni praeguse ajani ei ole kannatanu sõiduki valdust tagasi saanud. 4.3.
5. Muu hulgas märkis kohus, et kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema. Kuna L.B andis sõiduauto Lexuse üle V . Zagurskile, siis omandas viimane Lexuse valduse ja viis sõiduki riigist välja, millest tulenevalt on V. Zagurski saanud varalist kasu. 4.3.
6. Süüdistusaktis on L.B tegevus kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 3 järgi kui kelmus suures ulatuses.

Maakohtu hinnangul ei ole arutataval juhul see kvalifitseeriv tunnus täidetud, sest L.B ei põhjustanud kuriteoga kahju vähemalt suure ulatuse alampiiris. Seetõttu tuleb m. mägi tegu kvalifitseerida ümber

§ 209lg 1 järgi.

4.3.

1. Subjektiivsest küljest pani L.B kuriteo toime eesmärgiga saada rendile sõiduauto, kuid kavatsemata selle rendi eest tasuda. 1-17-4798 4.4.
2. KK -le esitatud süüdistust hinnates märkis maakohus, et puudub vaidlus selles, et KK oli rendilepingute sõlmimise ajal V OÜ seaduslik esindaja. Samas oli ta siiski vaid fiktiivne juhatuse liige, sest tegelikult oli tema ID-kaart koos paroolidega V. Zagurski käes, kes tegeles ka kogu V OÜ asjaajamisega. Samuti oli V. Zagurskil äriühingu pangakonto käsutamisõigus ja ta tegi mitmeid sularahatehinguid ajal, mil KK oli juhatuse liige. KK ise ei olnud äriühingu asjadega kursis ja viibis töö tõttu Soomes. 4.4.
3. Samas asus maakohus seisukohale, et KK oli teadlik ja nõustus sellega, et tema ID-kaarti hakatakse varalise kasu saamise eesmärgil kasutama ning ilma tema teopanuseta oleks selle kelmuse läbiviimine ka jäänud toimumata. ID -kaardi kasutamine toimus süüdistatava nõusolekul ja teadmisel, sest ID-kaardi koos paroolidega, samuti arvelduskontoga seotud kaardid andis ta ise V. Zagurskile firma asjade ajamiseks. 4.4.
4. Kaks poolhaagist võttis U OÜ-lt rendile KK, sest rendilepingud ja üleandmisvastuvõtmisaktid allkirjastas digitaalselt tema. 4.4.
5. Varakäsutuse tegi kannatanu eksimuses olles, sest kannatanu ei olnud teadlik sellest, et V OÜ-d ei juhtinud selle äriregistrijärgne juht, vaid V. Zagurski. Kannatanu viidi eksitusse ka V OÜ maksevaldmiduse koha pealt. Näitamaks kannatanule soovi lepingutest tulenevaid kohustusi täita, tasusid KK kui V. Zagurski OÜ U OÜ väljastatud arvete alusel kannatanule haagiste rendiga seotud esimesed maksed kokku 3 853 eurot. Tegelikult puudus neil aga soov lepingut täita. Selliste asjaolude esitamise ga viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga rendilepingud ning andes haagiste valduse üle V. Zagurskile . Kohtu hinnangul on tõendatud ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingu test tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et poolhaagiste rentimise eesmärk on haagiste valduse saamine ning seejärel sõiduki välisriiki viimine. Kuni praeguseni ei ole kannatanu haagiste valdust tagasi saanud. 4.4.
6. Kohtu hinnangul on nii süüdistuses käsitletud tõenditele tuginedes konkreetselt ära näidatud, kuidas OÜ -le U ebaõige ettekujutus loodi ning kuidas vastavasisuline kuriteoskeem toimis. Läbi KK tegevuse tekitati kannatanutele ka varalist kahju, seda suures ulatuses ning grupis. Muu hulgas märgib kohus, et kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema. Kuna KK andis poolhaagiste valduse üle V. Zagurskile, siis omandas viimane poolhaagiste valduse ja viis haagised riigist välja, millest tulenevalt on saadud varalist kasu. 4.4.
7. Maakohtu hinnangul on KK oma teoga täitnud kelmuse koosseisu raskendavad asjaolud

§ 209

lg 2 p 3 tähenduses, sest kannatanule tekitati suur varaline kahju; samuti lg 2 p 4 tähenduses, sest kuritegu pandi toime grupis – ühiselt ja kooskõlastatult V. Zagurskiga. 4.4.

1. Subjektiivsest küljest pani KK kelmuse toime kavatsetult, sest tema eesmärk oli saada rendile haagised, kavatsemata nende eest hiljem tasuda. 1-17-4798 4.
2. Maakohtu hinnangul on arutataval juhul tõendamist leidnud, et kannatanutele tekitatud kahjud on põhjustanud süüdistatavad oma õigusvastase tegevusega, s.o kannatanutel tekkinud kahjud on põhjuslikus seoses ja kui kannatanud ei oleks pettuse tõttu tehinguid teinud, ei oleks neil varalist kahju tekkinud. Samuti on süüdistatavad kahjustanud kannatanuid tahtlikult, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4.
3. Kuivõrd kannatanutele tekitatud varaline kahju on tekkinud süüdimõistetud V. Zagurski kihutamisel või ühise ja kooskõlastatud ning eesmärgipärase kuritegeliku käitumisega isikute grupis, siis vastavalt varalise kahju tekitamise asjaoludele kohalduvad ka VÕS § 137 lg 1 sätestatud solidaarse vastutuse põhimõtted, mille kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seejuures saab hüvitamist nõuda vaid süüdistatavalt, kes on konkreetses kriminaalasjas kohtu alla antud . Juhul, kui varalise kahju on tekitanud mitu isikut ja mõni neist isikutest ei ole kohtu alla antud, mõistetakse varaline kahju välja kohtu alla antud süüdistatavalt, ning isikutelt, kes ei ole konkreetsel juhul süüdistatavad, mõistetakse varaline kahju välja nende suhtes tehtava kohtulahendiga, kohaldades VÕS § 137 lg 1 sätteid, viidates juba teise kohtulahendiga välja mõistetud tsiviilhagidele ja kohustatud isikutele. Kuna selles kriminaalasjas on süüdi tunnistatud T.X, F.A , KK ja L.B , siis mõistetakse tsiviilhagid välja eelnimetatud süüdistatavatelt. V. Zagurskilt on samad tsiviilhagid juba välja mõistetud Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929 ning vastav viide tehakse kohtuotsuse resolutiivossa. 4.
4. T.X vastutab kelmusega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning lg 3 alusel. Sellest tulenevalt on kannatanult õigus VÕS § 1043 alusel nõuda tekitatud kahju hüvitamist. S AS-i hagis märgitud kahjusumma koosneb kelmusega välja petetud veokite jääkmaksumusest, debitoorsest võlgnevusest ja liikluskindlustusmaksete võlgnevusest. Maakohus luges hagi täies ulatuses põhjendatuks, leides, et T.X on kannatanule enda õigusvastase ja süülise käitumisega kahju tekitanud ja seetõttu tuleb tekitatud kahju arutatavas asjas süüditunnistatud isikult T.X-ilt kannatanu kasuks välja mõista. 4.
5. F.A vastutab kelmusega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p -de 7 ja 8 ning lg 3 alusel. Sellest tulenevalt on kannatanult õigus VÕS § 1043 alusel nõuda tekitatud kahju hüvitamist. L AS -i (endise ärinimega N AS) hagis märgitud kahjusumma koosneb kelmusega välja petetud veokite jääkmaksumusest ja tasumata arvetest ning on kokku 100 558,64 eurot. Maakohus luges hagi täies ulatuses põhjendatuks, leides, et T. F.A on kannatanule enda õigusvastase ja süülise käitumisega kahju tekitanud ja seetõttu tuleb tekitatud kahju arutatavas asjas süüditunnistatud isikult F.A-lt kannatanu kasuks välja mõista. 4.
6. KK vastutab kelmusega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning lg 3 alusel. Sellest tulenevalt on kannatanult õigus VÕS § 1043 alusel nõuda tekitatud kahju hüvitamist. U OÜ hagis märgitud kahjusumma koosneb kelmusega välja petetud haagiste maksumusest ja tasumata arvetest ning on kokku 88 944,8 eurot. Maakohus luges hagi täies ulatuses põhjendatuks, leides, et KK on kannatanule enda õigusvastase ja süülise käitumisega kahju 1-17-4798 tekitanud ja seetõttu tuleb tekitatud kahju arutatavas asjas süüditunnistatud isikult KK-lt kannatanu kasuks välja mõista. Kahju koosneb omavastutusest ja saamata jäänud üüritulust. Samuti palub hageja välja mõista kannatanu menetluskulud ja viivised 4.
7. Kannatanu I OÜ on esitanud süüdistatava L.B vastu tsiviilhagi varalise 9 482,92 euro kahju nõudes, taotledes sellelt kahjusummalt ka viiviste väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Samuti taotleb kannatanu välja mõista kannatanu menetluskulud ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kannatanu õigusabikulud 4 485,75 eurot 33,5 tunni õigusabi eest. Maakohus luges õigusabikulud mõistlikeks. Kuna süüdistatav L.B tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ega saa selle suurust või põhjendatust hinnata. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub OÜ I poolt esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatava L.B poolt kannatanu kasuks välja mõistmisele. 4.
8. B. tsiviilhagi A. Korbi vastu jättis maakohus KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna mõistis A. Korbi talle esitatud süüdistuses õigeks. Kooskõlas KrMS § 310 lg 3 on B-l õigus esitada tsiviilhagi A . Korbi vastu varalise kahju nõudes uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 4.
9. Läbi vaatamata jättis maakohus ka S OÜ tsiviilhagi 16 600 euro varalise kahju nõudes T.X vastu, sest S puudutavas episoodis ei ole T.X-ile süüdistust esitatud . Samas on nimetatud kahjusumma aga välja mõistetud teise kohtuotsusega V. Zagurskilt ja R. Tomingalt. 4.
10. Sama otsusega tunnistati Andrus Korp talle

§ 209lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Tema suhtes ei ole apellatsiooni esitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav F.A kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, süüdistatav T.X kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, süüdistatav L.B kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, süüdistatav KK kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal ja prokurör. 5.
2. F.A kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotleb maakohtu otsuse tühistamist F.A süüditunnistamise osas ja F.A õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et maakohus ei pööranud tema argumentidele vajalikku tähelepanu. Samuti märgib ta, et jääb maakohtule esitatud seisukohtade juurde ega pea nende kordamist apellatsioonis vajalikuks. 1-17-4798 Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu puudunuks F.A-l juba liisinglepinguid sõlmides eesmärk lepinguid täita. Sellele viitab mh asjaolu, et F.A oli OÜ N juhatuse liige kuni juulini 2015 ning jäi osanikuks ka pärast seda. Just varasem lahkumine viidanuks aga kelmusele. Arutataval juhul võis küsimus olla vaid maksmisvõimes ja -valmiduses, mille kohta on kohtulik uurimine olnud puudulik. Kohus ei ole õigesti hinnanud tunnistajate ütlusi. F.A ei ole enda päritolu ega dokumente varjanud. Kaitsja arvates ei saa V. Zagurskit ja F.A käsitada kaastäideviijatena, sest just F.A tegi suuri kulutusi, kuid kaotas hiljem kontrolli vara üle ja see läks V. Zagurski kätte. Kui ka V. Zagurski kandis F.A-le 3000 eurot üle, siis see oli auto ostmiseks. Pelgalt F.A ja V. Zagurski sõbralikud suhted ei saa kinnitada nende kuritegelikke kavatsusi. Kaitsja arvates on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. 5.
3. T.X kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt taotleb maakohtu otsuse tühistamist T.X süüditunnistamise ja temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas, T.X õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja arvates ei nähtu maakohtu otsusest, millistele tõenditele see rajaneb ning millised hinnangud on maakohus vastuolulistele tõenditele andnud. Nii nt lahknevad T.X ja V. Zagurski ütlused olulises osas, kuid maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millistele ütlustele ja miks kohus tugineb. Kohus ei ole andnud oma hinnangut tõendite vahelisele vastuolule ega ole hinnanud ütluste usaldusväärsust. Kohtuotsusest ei nähtu maakohtu hinnangut T.X politseile esitatud avaldustele (mis on käsitatavad kuriteoteatena), mille prokurör kohtuistungil tõendina esitas. Mitmed kohtu järeldused on omavahel vastuolus. Nii nt on maakohus tuvastanud, et OÜ-d T juhtis tegelikult V. Zagurski. Samas on kohus korduvalt asunud seisukohale, justkui oleks T.X iseseisvalt ja tahtlikult tegutsenud liisingfirma eksitusse viimise eesmärgil, sooviga saada varalist kasu. Puuduvad tõendid, et R. T.X oleks saanud või soovinud saada varalist kasu kelmuse teel. Vastupidised kohtu ja prokuröri väited tuginevad oletustele. Tema hinnangul viidi ellu äriplaani, millega pidi kindlasti kaasnema liisingumaksete teostamine ja teiste kohustuste täitmine. Sellist seisukohta toetavad ka T.X isikut iseloomustavad tõendid. Ta ei ole varasemalt kokku puutunud varavastasteega majandusalaste süütegudega, samuti puuduvad tal kogemused äritegevuses. V. Zagurski tegi T.X-ile ettepaneku omandada T OÜ. Ta esitles T.X-ile konkreetset äriplaani (betoonelementide vedu Norrasse, tagasi tuuakse kala), mis tol hetkel tundus igati teostatav plaan. Kuna T.X ei jaganud nö ärist midagi, samal ajal kui V. Zagurskil oli kogemusi, siis lepiti kokku, et firma tegevjuhina tegutseb V. Zagurski. Seetõttu andis T.X V. Zagurski kätte enda ID-kaardi ja pangakaardi koos koodidega. Kogu edasine tegevus (sh lepingute sõlmimine) toimus V. Zagurski poolt ja tema plaanide järgi ning T.X teadmata. Ei ole leidnud tõendamist, et T.X isiklikult sõlmis lepingudS uga ning võttis kaupa Bauhofist. T.X ei valitsenud toimepandavaid tegusid, tal puudus ülevaade V. Zagurski tegevusest. Kohe, kui T.X mõistis V. Zagurski tegelikke kavatsusi pöördus ta politseisse kus andis põhjalikud ütlused toimunu kohta. Samuti püüdis ta takistada tehinguid liisingvaraga. Pole loogiline ega eluliselt mõistetav, et selliseid samme astub isik, kes soovib ise saada varalist kasu. T.X-ile inkrimineeritavate kuritegude ajal eeldas kelmuse koosseis varalise kasu saamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
4. jaanuarist 2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt eeldab

§ 209

teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. R. T.X süüdistuses 1-17-4798 esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, millist varalist kasu sai isik nimetatud tegevusest. Süüdistusest ei nähtu, et T.X oleks saanud varalist kasu V. Zagurski valduses olevate sõidukite müügist või Bauhofist saadud itusmaterjalist. eh Seega ei saa T.X puhul rääkida lõpuleviidud kelmusest isegi siis, kui jätta kõrvale subjektiivne külg. Küll aga on kohtus uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et V. Zagurski tegutses vahendliku täideviijana T.X selja taga ning viis ellu enda plaane, kasutades selleks T.X isikuandmeid ja usaldust. Kohtuotsuses on üle libisetud käesoleva kriminaalasja tõenduslikust küljest kõige olulisematest küsimustest ja probleemidest. Kohtuotsuse väited on paljasõnalised ning tuginevad suuresti asjaolule, et dokumentides on valdavalt kasutatud T.X digiallkirja. Samas on kohtus leidnud kinnitust (ja seda mitte ainult T.X-iga seotud episoodides), et kõik T.X dokumendid, sh ID kaardi koodid, olid V. Zagurski käsutuses ajani, mil T.X mõistis, et tema andmeid kuritarvitatakse. Millega on tõendatud, et T.X-il puudus kavatsus lepingulisi kohustusi täita? Millega on tõendatud, et T.X andis sõidukite valduse üle V. Zagurskile, kuigi sõidukid pole hetkegi T.X valduses olnudki? Miks pöördus T.X ise politseisse kui tema eesmärk oli varalist kasu saada? Maakohus on rahuldanud S AS tsiviilhagi, mõistes T.X-ilt . täies ulatuses välja summa, mille osas on olemas jõustunud kohtulahend kriminaalasjas 1-18-2929, millega mõisteti tsiviilhagi samas summas välja V. Zagurskilt. Selline lahendus ei ole seaduslik. 5.

1. L.B kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova taotleb maakohtu otsuse tühistamist L.B süüditunnistamises ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Kaitsja arvates on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. L.B sai V OÜ juhatuse liikmeks V. Zagurski palvel, sest juhatusse oli 1,5 kuuks vaja puhta taustaga inimest. V. Zagurski pidi talle selle eest tasu maksma. Tasu ei ole ta siiani saanud. Sõlmides I OÜ -ga sõiduauto rendilepingut, oli L.B veendunud, et rendikulud tasub V. Zagurski ning seda kinnitas ka esimene rendimakse, mis tasuti ettevõtte pangakaardiga. L.B ei teadnud ega saanudki teada, et V. Zagurski sulgeb pangakaardi. L.B-l puudus igasugune teadmine sellest, et V. Zagurskil puudus kavatsus renditud autot tagastada. Hilisemad V. Zagurski ja L.B vestlused auto ärandamisest ei saa tõendada M. L.B tahtlust rendilepingu sõlmimise ajal. Seega ei saa teha järeldust, et kuna auto renditi V. Zagurski jaoks, siis oli süüdistataval algusest peale tahtlus rendilepingust tulenevate tingimuste täitmata jätmiseks. M. L.B ei teadnud ega võinud teada V. Zagurski plaanist viia sõiduk Eestist välja. Ühegi tõendiga ei ole tuvastatud, et L.B eesmärk oli sõlmida rendileping, et saada rendile sõiduauto Lexus, kavatsemata selle rendi eest tasuda. 5.
2. KK kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal taotleb maakohtu otsuse tühistamist KK süüditunnistamises ja tema õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei pannud KK V OÜ juhatuse liikmena tegutsedes toime kelmust, vaid tegelikkuses tegutses tema ja OÜ V nimel hoopis V. Zagurski, kelle käes oli KK ID -kaart, mida ta kasutas KK teadmata petmiste ja kasu saamise eesmärgil. Ka maakohus on oma otsuse kirjeldavas osas korduvalt samale järeldusele jõudnud, nentides fakti, et reaalselt tegi korduvalt digitaalseid allkirjastamisi Viljavaru OÜ kasutatavalt IP-aadressilt V. Zagurski, kelle kasutuses oli KK IDkaart. Mingit ühist teoplaani ei ole olnud, V. Zagurski tegutses üksi, kasutades KK ID-kaarti kuritahtlikult. KK oli ettevõtte juht ainult paberil. Tegelikkuses ei teadnud ta ettevõttest igapäevaselt sisuliselt midagi. Maakohus on õigesti järeldanud, et KK ei ole tegelikkuses 1-17-4798 kuritegusid toime pannud, ent ometi on kohus teinud tema kohta arusaamatutel põhjustel süüdimõistva otsuse. 5.
3. Prokurör taotleb oma apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist T.X-ile ja F.A-le mõistetud karistuste täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätmises ning taotleb uue otsusega kummagi süüdistatava puhul karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist ning selle kohest täitmisele pööramist kuue kuu vangistuse ulatuses. Prokuröri arvates puuduvad arutataval juhul erandlikud asjaolud, mis õigustaks mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata jätmist. Konkreetselt F.A puutuvalt märgib prokurör, et talle mõistetud karistuse juba üksnes osaliseltki täitmisele pööramine on suur järeleandmine. Ühtlasi suhtub prokuratuur kriitiliselt ning peab kunstlikuks ja seaduse mõtte ja eesmärgiga vastuolus olevaks kohtupraktikas laialt levinud tendentsi, kus tavapärastele ja igale isikule omastele asjaoludele omistatakse ilmtingimata „erandlike asjaolude“ kvaliteeti.
4. Tallinna Ringkonnakohtu istungil
5. veebruaril 2019 jäid apellandid oma apellatsioonide juurde, paludes need rahuldada. Istungil viibinud süüdistatavad F.A ja T.X toetasid oma kaitsjate apellatsioone. T.X ja F.A kaitsjad vaidlesid vastu prokuröri apellatsioonile, paludes jätta selle rahuldamata. Prokurör omakorda vaidles vastu kaitsjate apellatsioonidele ja palus jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kohtukolleegium, olles läbi vaadanud apellatsioonis esitatud seisukohad ja nende põhjendused, kuulanud
7. veebruaril 2019 toimunud avalikul kohtuistungil ära süüdistatavad, nende kaitsjad ja prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et T.X ja KK kaitsjate apellatsioonides ning prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu ning tingivad maakohtu otsuse osalise tühistamise. L.B ja F.A kaitsjate apellatsioonides esitatud seisukohad maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Enda seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt. I 8.
8. Seoses KK-le esitatud süüdistusega peab kolleegium vajalikuks kõigepealt meenutada, et kelmuse süüteokoosseis

§ 209

mõttes nõuab varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Seega on nõutavad kelmuse koosseisu elemendid 1) teisele isikule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine (teadvalt); 2) teise isiku varakäsutus; ja 3) teisele isikule kahju tekkimine (vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks peab eeltooduga kaasas käima toimepanija eesmärk saada varalist kasu. 1-17-4798 8.2. Selleks, et isikut oleks võimalik

§ 209

alusel süüdi tunnistada, peab talle olema esitatud süüdistus, et tema kas üksiktäideviija või kaastäideviijana on eeltoodud koosseisuasjaolud realiseerinud. Üksiktäideviija puhul peab isik olema need asjaolud tingimata realiseerinud just oma käitumisega. Kaastäideviimise korral on põhimõtteliselt võimalik, et kaastäideviija teopanus seisneb ka milleski muus kui vahetult ise (kõigi) süüteokoosseisu asjaolude realiseerimises. 8.

1. Välistada ei saa ka seda, et kelmus on toime pandud tegevusetusega. Sellisel juhul peab aga ka süüdistusest nähtuma, milles seisnes koosseisu realiseerimist väitev tegu tegevusetuse vormis ja milline oleks olnud toimepanijalt nõutav aktiivne käitumine, samuti millest tulenes toimepanija kohustus aktiivseks käitumiseks. 8.
2. KK-le on arutataval juhul esitatud süüdistus

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4 järgi selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos V.

Zagurskiga, sõlmis ta V OÜ nimelt rendilepingud kahe külmpoolhaagise rentimiseks. Selleks lõi ta OÜ -le U ebaõige ettekujutuse, et ta on V OÜ tegelik juht ja kavatseb rendilepingu tingimusi täita, mh tasudes ühe haagise eest esimese arve. Seepeale andis kannatanu haagised V. Zagurskile üle. Tegelikult puudus KK-l kavatsus lepingu tingimusi täita ja ühiselt ning kooskõlastatult koos V. Zagurskiga jäetigi edasised maksed tasumata. Haagised liikusid Eesti Vabariigist välja ja neid ei ole tänaseni kannatanule tagastatud. 8.

1. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tuvastanud järgmist. Esiteks on tõendamist leidnud see, et KK st sai
2. a märtsi lõpus OÜ V ainuosanik ja juhatuse liige. Selle eest lubas V. Zagurski talle tasu. KK roll OÜ V juhatuse liikmena oli fiktiivne. Tegelikult oli äriühingu dokumendid ja ka KK enda ID-kaart V. Zagurski käes, kes ka reaalselt tegeles osaühingu juhtimisega ja käsutas osaühingu pangakontosid. KK oli teadlik sellest, et V OÜ soovib rendile võtta haagiseid. Edasiselt on maakohus tuvastanud, et KK ID-kaardiga (mis oli koos paroolidega V. Zagurski käes) on V. Zagurski kasutuses olnud arvutis tehtud korduvaid digiallkirjastamisi. Samuti on V. Zagurski maakohtu tuvastatu kohaselt KKna esinedes teinud telefonikõne Tele2 AS -i, uurimaks järelmaksu kohta (maakohtu otsuse lk-d 39-41). Maakohus on järeldanud, et KK oli teadlik ja nõustus sellega, et tema ID-kaarti hakatakse varalise kasu saamise eesmärgil kasutama ning ilma tema teopanuseta oleks selle kelmuse läbiviimine ka jäänud toimumata. ID -kaardi kasutamine toimus seega süüdistatava nõusolekul ja teadmisel, sest ID-kaardi koos paroolidega, samuti arvelduskontoga seotud kaardid, andis ta V. Zagurskile firma asjade ajamiseks (maakohtu otsuse lk 42). 8.
3. Eelnevast nähtub, et kuigi KK-le on süüdistus esitatud aktiivse käitumisega kelmuse süüteokoosseisu kaastäideviimises, on asja arutamise käigus tuvastamist leidnud hoopis see, et seoses süüdistuses märgitud kelmustega ei ole KK teinud mitte ühtki aktiivset käitumisakti. KK roll kelmuste toimepanemise juures seisnes selles, et tema ID-kaardiga, mille ta oli varem koos paroolidega V. Zagurski kätte usaldanud, allkirjastati rendilepingud, vara üleandmis-vastuvõtu aktid ja maksegraafikud. Pelgalt maakohtu märgitud asjaolu, et KK olevat olnud teadlik ja nõustunud nende tehingutega, mida V. Zagurski tema ID-kaarti ja paroole kasutades tegi (mh, selle kohta pole maakohus analüüsinud ainsatki tõendit), ei ole hinnatav kelmuse koosseisu 1-17-4798 asjaolude realiseerimisena ega ka muu aktiivses käitumises seisneva rolli realiseerimisega, mille kaudu oleks võimalik rääkida KKst kui kelmuse kaastäideviijast teovalitsemise teooria tähenduses. 8.
4. KK käitumine kujutab endast olemuslikult kelmuse koosseisule kaasaaitamist, ent kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik selles osas süüdistuse piiridest väljuda ja KK käitumist ümber kvalifitseerida kelmusele kaasaaitamisena. KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Seevastu sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (vt nt RKKKo asjas 3-1-1-70-15, p 11.1.). Varasemas kohtupraktikas on rõhutatud sedagi, et kohus ei saa isikut tegevusetusdeliktis süüdi tunnistada, kui süüdistusest ei nähtu, et isik pani talle etteheidetava teo toime tegevusetusega (vt RKKKo asjas 3-1-1-83-10, p 41). Arutataval juhul on aga maakohus just sellisel viisil toiminud – omistades KK-le vastutuse eeldusi, mida esitatud süüdistusest ei nähtu. Kuna KK-le etteheidetava käitumise puhul tuleks hinnang anda sellistele faktilistele asjaoludele, mida süüdistuses ei sisaldu, siis tähendaks see lubamatut süüdistuse piiridest väljumist. Eeltoodud põhjusel tuleb KK talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 8.
5. Kuna KK tuleb õigeks mõista, siis tuleb KrMS § 310 lg 2 alusel kannatanu OÜ U tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. II
6. T.X leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et T.X oleks toime pannud kelmused ja maakohus on oma sellekohased järeldused rajanud pelgalt oletustele. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja sellekohased etteheited osaliselt õigustatud, kuid neid väiteid tuleb käsitada eraldi puutuvalt S AS-ilt veoauto ja haagise väljapetmisse ning AS- lt B ehitusmaterjalide väljapetmisse. 10.
7. Maakohtu otsus on S AS suhtes toime pandud kelmust puudutavas osas vastuoluline. Ühelt poolt nõustub maakohus süüdistuses T.X-ile tehtud etteheitega, et tema sõlmis T OÜ juhatuse liikmena liisinglepingud ja sellega seonduvad dokumendid, olles eelnevalt tehingu teise poole viinud eksitusse tegelikest asjaoludest (et ta on reaalselt osaühingu juhatuse liige, et osaühing kavatseb lepingu tingimusi täita); samuti et ta võttis liisingvara isiklikult vastu. Teisalt on maakohus leidnud, et tegelikult tegutses OÜ T nimel hoopis V. Zagurski. Seejuures olid V. Zagurski käes ka T.X ID-kaart koos paroolidega ning V. Zagurski suhtles T.X nimel liisingettevõtetega, potentsiaalsetele tehingupartneritele, suheldi T OÜ raamatupidajaga ja 1-17-4798 Andrus Korbiga seoses sadulauto ja haagise müügiga B-le. Maakohus on vastuolu küll tõdenud, kuid teinud täiesti ebaloogilise järelduse, nagu oleks T.X siiski ise (üksnes V. Zagurski kihutamisel) talle süüks arvatud kuriteo toime pannud. 10.
8. Olemasolevate tõendite põhjal ei saa niisugust järeldust kuidagi teha. Veelgi enam, maakohus on uurinud mh R. Gorelovi e- kirja OÜ T uuele juhatuse liikmele R. Tomingale, milles ta keelab osanikuna juhatuse liikmele kõik tehingud osaühingu liisingvaraga (vt tl 59, kd VI). Samuti on uuritud T.X ja V. Zagurski kirjavahetust Skype’is, milles T.X avaldab pahameelt selle üle, et V. Zagurski on teda ära kasutanud ja annab teada, et ta kavatseb takistada R. Tomingal liisingvaraga tehingute tegemist (vt tl-d 95-98, kd XI). Kohus pole andnud hinnangut, mis põhjusel pidanuks kelmust toime panev T.X enda väidetavate kaasosalistega kurjas toonis ja solvunult suhtlema, püüdes takistada kelmuslike plaanide lõplikku realiseerumist. Maakohus ei ole vaevunud selgitama ka seda, milliste tõendite põhjal saab rääkida, et T.X teadis sellest, millised plaanid olid V. Zagurskil liisitud veoki ja haagisega tegelikult. Kolleegiumi hinnangul selliseid tõendeid asjas uuritud ei ole ja millegagi pole ümber lükatavad T.X väited selle kohta, et tema arvates pidid liisitud veok ning haagis hakkama vedama kaupa Eesti ja Skandinaavia vahel. Kui V. Zagurski hakkas talle rääkima sellest, kuidas äriühing on tarvis „põhja lasta“ ja veok haagis ega „ära kaotada“, siis süüdistatav selles osaleda ei tahtnud ning vastupidi – püüdis sellist tegevust takistada, nagu nähtub nii tema maakohtu otsuses käsitletud ütlustest kui ka eelpool viidatud kirjavahetusest T.X ning V. Zagurski ja R. Tominga vahel. 10.
9. T.X-ile esitatud süüdistus kelmuses Swedbank Liisng AS vastu ja maakohtu käsitlus sellest on problemaatilised suuresti ka samadel põhjustel, mida käsitletud ringkonnakohtu seisukohas KK-le esitatud süüdistuse kohta (vt I). Nimelt on ka T.X-ile esitatud süüdistus kelmuse toimepanemises aktiivse käitumisega. Käsitledes aga tema reaalset tegutsemist, ilmneb, et tegemist võis olla hoopis olukorraga, kus T.X nimel ja tema dokumente kasutades tegutses V. Zagurski ning T.X roll piirdus vaid sellega, et ta andis enda dokumendid V. Zagurski kätte. Olemasolevate tõendite põhjal ei ole siiski võimalik üheselt tuvastada, kas see oligi nii või tegi T.X mingid kelmuse koosseisu realiseerimise seisukohalt olulised teod füüsiliselt ise. 10.
10. Eeltoodud põhjustel tuleb T.X talle esitatud süüdistuses kelmuse toimepanemises Swedbank AS vastu õigeks mõista. 11.
11. Puutuvalt AS-st B ehitusmaterjalide väljapetmisse märgib kolleegium, et erinevalt S AS-i episoodist on selle kuriteo kohta uuritud tõendid ühesed – T.X on andnud käsikirjaliselt allkirja nii kaubakrediidi taotlusele (tl 1, kd V), kui ka kahele saatelehele (tl-d 6 ja 7, kd V). Nende allkirjade ehtsust ei ole keegi kahtluse alla seadnud. Seetõttu saab nõustuda maakohtu järeldusega, et T.X oli Truija Investeeringu OÜ juhatuse liikmena isik, kes taotles kannatanu AS-lt B kaubakrediiti ja võttis seejärel ka järelmaksu peale välja kaubad, mille eest jättis ta tasumata. Nõustuda saab ka maakohtu käsitlusega sellest, et T.X-il oli varalise kasu saamise eesmärk ja ta tekitas kanntanule varalist kahju. Samuti on maakohus asjakohaselt tuvastanud selle, et T.X sai varalist kasu – sest ta sai kaubad, mille eest jättis tasumata. Maakohus on 1-17-4798 samuti asjakohaselt käsitlenud T.X käitumise subjektiivset koosseisu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega AS- i B suhtes toimepandud kelmuses täielikult ega pea vajalikuks neile põhjendustele omalt poolt midagi lisada. 11.
12. Nõustuda ei saa kaitsja käsitlusega sellest, nagu välistaks T.X käitumises lõpuleviidud kelmuse koosseisu asjaolu, et ta ei ole isiklikult saanud süüdistuses kirjeldatud tegude toime panemise läbi mingit varalist kasu (mis oli kuni
13. jaanuarini 2015 kelmuse süüteokoosseisu element). Varaline kasu süüteokoosseisuna ei eeldanud seda, et kasu pidanuks minema teo toimepanijale endale. Varalist kasu võib kelmuse läbi saada ka keegi kolmas. Tuues välja selle, et T.X sai AS-st B ehitusmaterjale, kuid tal puudus algusest peale kavatsus nende eest tasuda, on ära näidatud varaline eelis, mida tehingu teist osapoolt eksitusse viides saadi, samuti nähtub sellest tehingu teise osapoole kahju (kelmuse koosseisutunnus alates
14. jaanuarist 2015).
15. Apellatsioonis on kaitsja taotlenud T.X vastu esitatud tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu istungil, reageerides kohtu sellekohasele küsimusele, taotles kaitsja siiski tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist. Vastavalt KrMS § 3 10 lg-s 2 sätestatule, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Seega, mõistes T.X õigeks kelmuse toimepanemises Su AS-i vastu, tuleb kannatanu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Seevastu puudub alus läbi vaatamata või rahuldamata jätta AS Bauhof tsiviilhagi. Maakohtu otsuses sisalduvad põhjendused, miks see hagi tuleb T.X-ilt välja mõista, on ammendavad ning veenvad. Kolleegium nõustub nendega täies ulatuses ega pea vajalikuks neile põhjendustele omalt poolt midagi lisada.
16. Kuivõrd S AS-ilt veoki ja haagise väljapetmises tuleb T.X õigeks mõista, kuna pole kahtlusteta tõendatud, et ta selle kuriteo toime pani, siis muutub ka T.X-ile etteheidetava teo lõplik kvalifikatsioon, samuti tuleb mõista süüdistatavale kergem karistus. Nimelt ei saa T.X puhul rääkida korduvalt kelmuse toimepanemisest, sest süüdistusest jääb järgi üksnes ühe kelmuse toimepanemine. Samuti ei täida T.X tegu enam suure ulatuse kriteeriumit, sest AS Bauhofilt välja petetud ehitusmaterjalide väärtus jääb kordades alles suure ulatuse alammäära. Neil põhjustel tuleb T.X tegu ümber kvalifitseerida

§ 209lg 1 järgi.

14. T.X-ile

§ 209

lg 1 järgi karistust mõistes märgib kolleegium, et tema süü toimepandud kuriteos tuleb hinnata alla keskmise suureks. T.X ei olnud kelmuse initsiaator, vaid pani selle toime V. Zagurski kihutamisel. Süüdistataval ei olnud täit ettekujutust V. Zagurski plaanidest ja tema ärakasutamisest OÜ T juhatuse fiktiivse liikmena. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. T.X-il ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi ning teda eripreventiivselt iseloomustavad andmed – naiivsus ja kerge mõjutatavus ei nõua isiku pikaajalist isoleerimist ühiskonnast. Samas ei pea kolleegium siiski võimalikuks karistada T.X rahalise karistusega. Arvestades kriminaalasja materjalide juures asuvat teavet tema väga väikse sissetuleku kohta (vt tl -d 110 ja 111, kd XI), ei ole rahalise karistuse täitmine realistlik. Seejuures tuleb veel arvestada asjaoluga, et T.X peab tasuma ka menetluskulud ja kannatanu tsiviilhagi. Seetõttu tuleb T.X karistada vangistusega, mis, arvestades tema süüd ja teisalt 1-17-4798 preventiivseid kaalutlusi, võib jääda tuntavalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kolleegium peab kohaseks karistusmääraks kuus kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, 7.

jaanuar 2015, s.o 1 päev, kandmisele jääb 3 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 15. Küll aga leiab kolleegium, et arvestades teo tehiolusid, V. Zagurski ulatuslikku kihutamist ja T.X üksnes osalist arusaamist toimuvast, samuti arvestades asjaolu, et T.X-il puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ja ta töötab, on võimalik jätta mõistetud karistus

§ 73

sätete alusel täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kolleegium soostub ses osas ka maakohtu märgituga, et m uu hulgas võimaldab karistust täitmisele pööramata jätta asjaolu, et tegemist on üle nelja aasta tagasi toime pandud kuriteoga ja menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud, vaatamata asjaolule, et kannatanutele on tekitatud oluline varaline kahju. N.ö šokivangistuse kohaldamine ei oleks enam mõjus, sest karistus ei saabuks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem. Samuti räägib šokivangistuse kohaldamise vastu asjaolu, et T.X on juba varem vangistuse viibinud. III

1. F.A k aitsja märgib apellatsioonis, et maakohus ei pööranud tema väidetele vajalikku tähelepanu, ta jääb maakohtule esitatud seisukohtade juurde ega pea nende kordamist apellatsioonis vajalikuks. Sellega seoses selgitab kolleegium, et ringkonnakohtul on üldjuhul pädevus vaadata apellatsiooni läbi selle piirides (v.a KrMS § 331 lg-s 3 märgitud erandjuhud). Seega ei ole apellatsiooni läbivaatamisel võimalik võtta seisukohta apellandi selliste väidete kohta, mida apellatsioonis ei sisaldu, mistõttu on ainetu kaitsja märge enda maakohtus esitatud seisukohtade juurde jäämisest.
2. Veel on F.A kaitsja apellatsioonis märkinud, nagu rikkunuks maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Niisuguse rikkumisega on tegemist olukorras, kus maakohtu otsuse põhiosas käsitletud asjaoludest on resolutiivosas tehtud niisuguseid järeldusi, mida nendest asjaoludest loogiliselt teha ei saa. Ühelegi sellisele ebaloogilisele järeldusele kaitsja apellatsioonis ise osutanud ei ole. Ühtki niisugust vastuolu F.A-le esitatud süüdistuse käsitlemisel maakohtu otsuse põhiosa ja tema süüditunnistamise vahel otsuse resolutiivosas ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seetõttu on apellandi viide kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes alusetu.
3. Maakohtu otsuses on juba käsitletud F.A kaitsja väidet, et F.A-l ei olnud juba liisinglepinguid sõlmides kavatsust nendest tulenevaid kohustusi täitmata jätta. Maakohus on selle väitega seoses asunud seisukohale, et F.A eesmärgiks oli varalise kasu saamine seeläbi, et viia liisinguandja N OÜ maksevalmiduse osas eksitusse ning saavutada nõnda sadulauto ja ekskavaatori üleandmist N OÜ -le. See nähtub nii asjaolust, et pärast liisinguobjektide valduse üleandmist ei tasutud liisingmakseid kui ka sellest, et F.A , tegutsedes ühiselt koos V. Zagurskiga, võõrandas liisitud masinad, üürides ekskavaatori V OÜ- 1-17-4798 le ja leppides kokku sadulauto müügi Leetu, olles ise sealjuures teadlik, et liisitud esemeid allkasutuss e anda või võõrandada ei tohtinud (vt maakohtu otsuse lk-d 20-21, 22 ). Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega F.A rollist täielikult ega pea vajalikuks seda korrata. Täiendavalt tuleb vastuseks kaitsja apellatsioonis toodud kriitikale vastates siiski märkida, et F.A jäämine N OÜ juhatuse liikmeks ka pärast kelmuse sooritamist ei välista iseenesest tema rolli kelmuse kaastäideviijana. Rõhutada tuleb veel sedagi, et F.A püüdis end pärast kelmuste toimepanemist võimalikust vastutusest OÜ N tegemiste eest distantseerida, organiseerides äriühingu fiktiivseks juhatuse liikmeks alates
4. juulist 2015 D. Ivnanovi (vt tl 107-108, kd VII).
5. Kaitsja märgib õigesti, et arutataval juhul oli küsimus N OÜ maksmisvõimes ja valmiduses. Nõustuda ei saa aga väitega, nagu oleks kohtulik uurimine olnud selle kohta puudulik. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et F.A sõlmis küll OÜ N nimelt liisinglepingud, aga tegelikult liisingvara N OÜ valdama ei asunudki, vaid ekskavaatori ja sadulautoga toimetas edasi V. Zagurski ja peatselt pärast liisinglepingute sõlmimist võõrandati mõlemad sõidukid. Seejuures on ka oluline, et liisingmaksetest tasuti mõlema sõiduki puhul üksnes esimene makse, saamaks kätte sõidukite valduse. Rohkem sõidukite liisingmakseid ei tasutud (vt maakohtu otsuse lk 17, lk 20). Seega on loodud liisinguandjale ebaõige ettekujutus sellest, et lepingu tingimusi kavatsetakse täita.
6. Veel märgib kaitsja, et maakohus ei ole õigesti hinnanud tunnistajate ütlusi, sest neist nähtub vaid tavapärane võlgniku käitumine. Seejuures viitab kaitsja tunnistajate M. Olevi ja R. Kassi ütlustele, kuid ei vaevu oma seisukohta pikemalt avama. Sellega seoses märgib kolleegium, et apellatsiooni läbi vaadates on võimalik sisuliselt ja põhjendustega vastata üksnes niisugustele väidetele, mille kohta on apellatsioonis esitatud ka argumendid. Mingit argumentatsiooni, mis osas või mis põhjustel on maakohus tunnistajate ütlusi ebaõigesti hinnanud, L. Nirgi apellatsioonist aga ei nähtu.
7. Apellatsioonis sisaldub muu hulgas rida väiteid, mis teevad kolleegiumi nõutuks, sest need ei puuduta maakohtu vaidlustatud otsuse seisukohti. Kui tegemist on väidetega kriminaalasja arutamisel maakohtus kõlanud väidetega, mis ei jõudnud maakohtu otsusesse ja kui see on kaitsja arvates olnud põhjendamatu, siis tulnuks vastavad väited ka niisuguses kontekstis esitada. Praegu aga ei ole kolleegiumil võimalik mingit seisukohta võtta väidete kohta, et F.A polepäritolu enda ega dokumente varjanud ning et kui F.A sai V. Zagurskilt 3000 eurot, siis see oli mõeldud VW ostmiseks . Need kaitsja väited tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.
8. Kaitsja arvates ei saa V. Zagurskit ja F.A käsitada kaastäideviijatena, sest just F.A tegi suuri kulutusi, kuid kaotas hiljem kontrolli vara üle ja see läks V. Zagurski kätte. Selline kaitsja väide on põhjendamatu. Arutataval juhul on maakohtu otsusega tuvastamist leidnud F.A ja V. Zagurski rollijaotus, kus F.A oli OÜ N juhatuse liikmena isik, kes sõlmis liisinglepingud ja võttis sadulauto ning ekskavaatori liisingusse. V. Zagurski otsis aga võimalused need sõidukid realiseerida. See, kes niisuguse tegutsemismudeli 1-17-4798 juures kandis sõidukite soetamisega kantud kulud, ei ole teo kvalifitseerimise seisukohast arutatava kriminaalasja tehiolude kontekstis relevantne.
9. Apellandi hinnangul ei saa pelgalt F.A ja V. Zagurski sõbralikud suhted kinnitada nende kuritegelikke kavatsusi. Selle väitega tuleb kahtlemata nõustuda, kuid kolleegium märgib, et maakohus ei olegi F.A ja V. Zagurski kuritegelikke kavatsusi tuvastanud nende omavaheliste suhete põhjal. F.A süüd kinnitavate tõenditena on maakohus käsitlenud suurt hulka dokumentaalseid tõendeid, samuti aga tema enda ja V. Zagurski ütlusi, samuti mitme muu tunnistaja ütlusi. IV
10. L.B kaitsja hinnangul ei ole ühegi tõendiga tuvastamist leidnud see, et L.B soovinuks sõlmida auto rendilepingu ilma kavatsuseta lepingu tingimusi täita. Kaitsja väidab, et L.B hinnangul pidi lepingulisi kohustusi täitma V. Zagurski. Kolleegium kaitsja käsitlusega ei nõustu ja märgib, et kaitsja ei ole millegagi kummutanud maakohtu põhjalikku ning veenvat analüüsi ja järeldusi selle kohta, et L.B sõlmis auto rendilepingu kelmuslikult ning kavatsuseta seda täita. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega täielikult, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu väljendatud seisukohti korrata. Küll aga märgib kolleegium täiendavalt järgmist.
11. Kaitsja leiab, et maakoh tu otsusest ei nähtu faktilisi asjaolusid, mille suhtes kannatanul ebaõige ettekujutus loodi. See pole nii. Maakohtu otsuse lk-l 49 on kohus osutanud sellele, et L.B on rendilepingut sõlmides märkinud sõiduki kasutajaks iseenda ja Šarunas Giedriuse. V. Zagurskit ei ole sõiduki kasutajaks märgitud. Samuti on maakohus otsuse lk-del 50-51 käsitlenud seda, et L.B eksitas rendileandjat maksevalmiduse koha pealt samuti selles, et ta kavatseb sõiduki pärast kasutusperioodi lõppu tagastada. Eelkirjeldatud faktilistest asjaoludest nähtub ühemõtteliselt, mille suhtes kannatanu eksitusse viidi.
12. Peamiselt puudutab apellatsioon küsimust sellest, kas L.B-l oli täidetud kelmuse süüteokoosseisu jaoks nõutavad subjektiivsed kriteeriumid. Esmalt, kas L.B-l oli teadmine sellest, et tasumist ei toimu ja autot ei tagastata ning nõnda tekitatakse kannatanule kahju. Vastus sellele küsimusele on jaatav. Seda on süüdistatav ka ise tunnistanud, öeldes, et ta arvas, et asjad ei lähe nii, nagu V. Zagurski lubas ja autoga ei ole kõik korras (maakohtu vaidlustatud otsuses on L.B sellekohaseid ütlusi käsitletud lk -del 48 ja 50). Sellele vaatamata sõlmis L.B lepingu. Eelmises lõigus on juba käsitletud seda, milliste asjaolude koha peat viis M. L.B rendileandja ek situsse. Maakohus on otsuse lk-l 50asjakohaselt järeldanud, et M. Mägi lõi kannatanule tegelikest asjaoludest väärkujutluse teadvalt. Olemas on ka varalise kasu saamise eesmärk – nimelt rentis L.B auto V. Zagurski jaoks, kellel ta teadis olevat autoga omad plaanid. Kui rendileandja uuris lepinguperioodi lõppedes, kus on sõiduk, siis ta valetas selle kohta ja valetas samuti politseile. Ka neid asjaolusid on maakohtu vaidlustatud otsuses veenvalt käsitletud (vt maakohtu otsuse lk 52). 1-17-4798 V
13. Prokurör on oma apellatsioonis taotlenud F.A-le ja T.X-ile mõistetud karistuste osalist täitmisele pööramist. T.X karistuse täitmisele pööramata jätmise kohta võttis kolleegium seisukoha juba eespool otsuse-sp
14. Kuivõrd T.X mõistetakse praeguse otsusega süüdi oluliselt kergemas kuriteos kui maakohtus, siis ei ka ole prokuröri argumendid temale mõistetud karistuse individualiseerimise osas enam asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.
15. Seevastu F.A-le mõistetud karistuse täies ulatuses

§ 73

sätete alusel täitmisele pööramata jätmise kohta peab kolleegium prokuröri apellatsioonis esitatud argumente asjakohasteks ja leiab, et F.A-le mõistetud karistuse

§ 73

sätete alusel neljaaastase katseajaga täies ulatuses täitmisele pööramata jätmine tuleb tühistada. 27. F.A on süüdi tunnistatud suures ulatuses toime pandud kelmuses. Nii süüdistusest kui ka kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt osales F.A aktiivselt koos V. Zagurskiga kuritegelike skeemide väljatöötamises. Tema tegevus ei piirdunud üksnes kelmuse episoodiga, milles ta on süüdi tunnistatud, vaid F.A oli veel ka teise arutatavas kriminaalasjas kelmuste toimepanemiseks kasutatud äriühingu juhatuse liige. See asjaolu omab karistuse individualiseerimisel tähtsust, iseloomustades F.A isikut. Samuti ei saa nõustuda maakohtu lähenemisega, et kuna teost on möödunud juba üle kolme aasta, siis on menetlushuvi selles niivõrd palju vähenenud, et isikule mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei oleks põhjendatud. Kuigi kahtlemata on teo ja karistuse vahele jääval ajavahemikul kaalukas roll selle otsustamisel, kas isikule mõistetud karistuse reaalne täitmine on enam põhjendatud, tuleb F.A puhul silmas pidada just tema käitumise aktiivsust, samuti skeemi nahaalsust. Majanduskuriteod, mida pannakse toime suure varalise kasu teenimise lootuses, on niisugused, mille puhul toimepanija reaalseks mõjutamiseks, aga samuti üldpreventiivsete kaalutluste reaalseks rakendamiseks on vajalik mõistetud karistus vähemalt osaliseltki reaalselt täitmisele pöörata. Kahtlemata oleks eelistatud, kui karistus järgneks teole võimalikult väikse ajalise distantsiga, aga see pole ainus ega kaalukaim kriteerium, otsustamaks, kas mõistetavat karistust (osaliselt) reaalselt täitmisele pöörata. Neil kaalutlustel peab kolleegium põhjendatuks rahuldada osaliselt prokuröri taotlus F.A-le mõistetud karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmiseks.

§ 73

lg-te 1-3 alusel määrab kolleegium koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm kuud vangistust, jättes kolm aastat ja kolm kuud vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et F.A ei pane neljaaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. VI

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindud es KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-dest 1, 2 ja 4 tühistab kolleegium Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse osaliselt, s.o T.X süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 2 p-de 1 ja 2 (alates 1.

jaanuarist 2015 1-17-4798

§ 209lg 2 p 1, 3) järgi.

T.X tuleb süüdi tunnistada

§ 209

lg 1 järgi ja karistada teda selle kuriteo eest kuue kuu vangistusega, mis jätta

§ 73sätete alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Maakohtu otsus tuleb tühistada ka T.X-ilt kannatanu S AS-i kasuks tsiviilhagi väljamõistmises ja see tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada KK süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning KK tuleb õigeks mõista.

Sel põhjusel tuleb jätta läbi vaatamata kannatanu OÜ U tsiviilhagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada F.A-le mõistetud karistuse täies ulatuses

§ 73sätete alusel täitmisele pööramata jätmises.

Uue otsusega tuleb F.A-le mõistetud karistusest kolmest aastast ja kuuest kuust vangistusest määrata

§ 73

sätete alusel kohesele ärakandmisele kolm kuud vangistust, jättes ülejäänud vangistuse, s.o kolm aastat ja kolm kuud neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kolleegium rahuldab KK kaitsja apellatsiooni, rahuldab T.X kaitsja ja prokuröri apellatsioonid osaliselt ning jätab F.A ja L.B kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. VII

1. T.X kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 432 eurot (sh käibemaks). Samuti taotleb ta riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude hüvitamist kokku 190,8 euro ulatuses (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks kaks pooltundi, apellatsiooni koostamiseks üheksa pooltundi ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks kaks pooltundi. Kaitsja on ringkonnakohtu istungile tulnud Pärnust, mistõttu taotleb ta sõiduks kulunud aja eest tasu 35 eurot. Ühtlasi taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist 530 km eest 190,8 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud. Tehtud menetlustoimingud on põhjendatud ning nendeks kulunud aeg usutav. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata kaitsjale tasu kindlaks taotletud ulatuses, s.o tasu kokku kolmeteistkümne pooltunni eest ja sõiduks kulunud aja eest suuruses 360 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada kaitsjale sõidukulu katteks 159 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku tuleb kaitsjale tasu ja hüvitistena väljamaksmiseks määrata 622,8 eurot. KrMS § 185 lg -s 1 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse T.X süüditunnistamises ja karistamises, samuti temalt tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmises osaliselt ja rahuldab kaitsja apellatsiooni samuti osaliselt, tehes seega KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi. Seega jääb määratud kaitsja tasu riigi kanda.
2. L.B kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 294 eurot (sh käibemaks). Samuti taotleb ta riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude hüvitamist kokku 41,76 euro ulatuses (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks kaks pooltundi, apellatsiooni koostamiseks kaks pooltundi, ringkonnakohtu istungiks valmistuseks üks pooltund, apellatsiooni koostamiseks kolm pooltundi ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks neli 1-17-4798 pooltundi. Kaitsja on ringkonnakohtu istungile tulnud Raplast, mistõttu taotleb ta sõiduks kulunud aja eest tasu 20 eurot. Ühtlasi taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist 116 km eest 41,76 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud. Tehtud menetlustoimingud on põhjendatud ning nendeks kulunud aeg usutav. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata kaitsjale tasu kindlaks taotletud ulatuses, s.o tasu kokku üheksa pooltunni eest ja sõiduks kulunud aja eest suuruses 245 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada kaitsjale sõidukulu katteks 34,8 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku tuleb kaitsjale tasu ja hüvitistena väljamaksmiseks määrata 335,76 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o. tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jät ab M. L.B kaitsja apellatsiooni rahuldamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
3. KK kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 150 eurot (sh käibemaks). Samuti taotleb ta riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude hüvitamist kokku 92,16 euro ulatuses (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kaks pooltundi ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks kaks pooltundi. Kaitsja on ringkonnakohtu istungile tulnud Pärnust, mistõttu taotleb ta sõiduks kulunud aja eest tasu 25 eurot. Ühtlasi taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist 256 km eest 92,16 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud. Tehtud menetlustoimingud on põhjendatud ning nendeks kulunud aeg usutav. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata kaitsjale tasu kindlaks taotletud ulatuses, s.o tasu kokku nelja pooltunni eest ja sõiduks kulunud aja eest suuruses 125 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada kaitsjale sõi dukulu katteks 76,8 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku tuleb kaitsjale tasu ja hüvitistena väljamaksmiseks määrata 242,16 eurot. KrMS § 185 lg -s 1 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KK süüditunnistamises ja karistamises, samuti temalt tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmises ja rahuldab kaitsja apellatsiooni, tehes seega KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi. Seega jääb määratud kaitsja tasu riigi kanda.
4. F.A kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 234 eurot (sh käibemaks). Samuti taotleb ta riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude hüvitamist kokku 72 euro ulatuses (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud ringkonnakohtu istungiks valmistuseks kaks pooltundi, apellatsiooni koostamiseks kolm pooltundi ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks kaks pooltundi. Kaitsja on ringkonnakohtu istungile tulnud Rakverest, mistõttu taotleb ta sõiduks kulunud aja eest tasu 20 eurot. Ühtlasi taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist 200 km eest 72 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud. Tehtud menetlustoimingud on põhjendatud ning nendeks kulunud aeg usutav. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata kaitsjale tasu kindlaks taotletud ulatuses, s.o tasu kokku 1-17-4798 seitsme pooltunni eest ja sõiduks kulunud aja eest suuruses 195 eurot, millele lisandub käibemaks 39 eurot ning hüvitada kaitsjale sõidukulu katteks 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku tuleb kaitsjale tasu ja hüvitistena väljamaksmiseks määrata 306 eurot. KrMS § 185 lg-s 1 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2 –4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse F.A-le mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata jätmises, tehes seega KrMS § 337 lg 1 p -s 4 nimetatud lahendi. Seega jääb määratud kaitsja tasu riigi kanda.