1-19-2852/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2020 Kohtuasja number 1-19-2852 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi U.L (isikukood XXX ) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.L kaitsja Arri Tooming, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Ain Tali Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2020 määrus muutmata ja U.L kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2019 otsusega tunnistati U.L süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ja teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu
6. veebruari 2019 otsusega U.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. U.L karistusaeg algas
7. mail 2019 ja lõpeb
8. septembril
11. detsembril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
12. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
13. Viru Maakohus jättis
14. aprilli 2020 määrusega U.L vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et U.L-iga on vanglas vesteldud erinevatel probleemsetel teemadel, tal on vabanemisel elukoht ja elukoha omanik garanteerib talle suveperioodiks töökoha OÜ-s Casper. Need asjaolud tema vabastamist aga kaasa ei too. Süüdimõistetul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta teist korda. Korduv karistatus viitab sellele, et U.L-ile ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused eripreventiivset mõju avaldanud. Ka vangistuses pole süüdimõistetu käitumine olnud õiguspärane ega viita sellele, et ta oleks vajalikud järeldused teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas muutnud. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta ei suuda ka vangla range järelevalve all alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Ehk siis õiguspärase käitumise kriteerium ei ole antud juhul täidetud. Ka tuleb U.L puhul tähele panna, et kuritegude sooritamist soodustab alkoholi kuritarvitamine. Sellega on tal olnud probleeme varasest east alates. Kuriteo, mille eest ta karistust kannab, pani U.L toime samuti mõningal määral alkoholi tarvitanuna. Ka nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et süüdimõistetu tarvitab kanepit ja motivatsioon sellest loobuda tal puudub, kuna ta ei pea kanepit narkootikumiks. Sõltuvusainete tarvitamisega kaasneb risk sõltuvuskäitumisest või majanduslikust toimetulekust tulenevalt uue kuriteo sooritamiseks. Seega puudub eeltoodu põhjal kindlus, et U.L karistuse eesmärk on nüüdseks juba täidetud ja ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ka tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei oleks piisavad hoidmaks ära süüdimõistetu uusi kuritegusid.
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.L kaitsja Arri Tooming, kes palub kohtumääruse tühistada ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja arvates on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu maakohtu järeldus, mille kohaselt pole U.L poolt õiguspärase käitumise kriteerium täidetud kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu.
16. novembril 2019 tingimisi määratud distsiplinaarkaristus oli U.L-ile karistuse kandmise aja jooksul ainus. Samuti on etteheidetav, et kohus, märkides positiivsete asjaoludena kinnipeetaval elu- ja töökoha olemasolu, ei ole nimetatut otsustuse tegemisel tegelikult arvesse võtnud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks U.L vabastamise kasuks rääkivad tegurid võrdluses kuriteo asjaoludega ei saa kaasa tuua tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Seega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Kohtule on seadusega antud õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel. Vabastada võib sellise isiku, kelle puhul on alust loota, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kriteeriumid, millest kohus peab taolise prognoosotsustuse tegemisel lähtuma, on sätestatud KarS § 76 lg-s
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas teinud viga viidatud normis ette antud asjaolude hindamisel ning on põhjendatult jätnud U.L vanglasse karistust kandma.
19. Kohtukolleegium nõustub maakohuga, et U.L-ist lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk ei ole tema vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud. Selliseks negatiivseks prognoosiks annab aluse eelkõige U.L karistusandmete kohta käiv teave. Nimelt on oluline tähele panna, et ka üksnes kehtivaid karistusi arvestades on U.L-i kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kusjuures olgu eraldi välja toodud, et kahel viimasel korral sooritas süüdimõistetu kuriteod katseajal. Ka on oluline, et viimane kuritegu toimus vaid natuke rohkem kui kuu pärast U.L süüdimõistmist Pärnu Maakohtu
20. veebruari 2019 otsusega. Taoline asjade käik viitab selgelt sellele, et U.L võib kuritegelikult käituda edaspidigi. Ka reaalselt vanglas viibimisele ei saa 2