Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8635 Kohtulahend Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsus I.X-i süüdimõistmises KarS

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada KarS § 74 lg 4 alusel I.X-ile määratud katseaega 4 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
2. september
4. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
5. I.X on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusega KarS § 213 lg järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.X 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati I.X-i heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt alates 2021.a juunist kannatanule vähemalt 50 eurot, viimase osamakse suurus on 42,40 eurot.
6. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu I.X-i kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole I.X täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. Isikul on seisuga 29.03.2022 tasumata 192,40 eurot. I.X-i enda kui ka ametniku hinnangul ei suuda isik nimetatud summat käitumiskontrolli lõpuks, s.o 04.05.2022, ära tasuda. I.X-i kriminaalhooldus algas 20.05.
7. Esmane registreerimine toimus 27.05.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Toimunud on 12 registreerimist. I.X-ile määrati KarS § 75 lg 2 p 1 alusel lisakohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt
8. aasta juunist kannatanule vähemalt 50 eurot, viimase osamakse suurus on 42,40 eurot. Hooldusalune on esitanud kriminaalhooldajale pangakontoväljavõtted, kus nähtub, et 08.07.2021, 30.10.2021, 23.12.2021 ja 29.03.2022 tasus isik 100 eurot, see tähendab, et kokku on tasunud xxxxxxx xxxxxxxx xx -le 400 eurot. 29.03.2022 seisuga on tasumata 192,40 eurot. TÖR väljavõtte järgi lõpetati isikuga 28.10.2021 tööleping xxxxxx-xxxx xx -is poolte kokkuleppel. Isik põhjendas ametnikule suuliselt, et ta tuli töölt ära, sest vaimne tervis ei pidanud antud töökohal vastu. Vestlustest isikuga on selgunud, et isik pole selles osas arsti poole pöördunud ning seetõttu ei esitanud ametnikule ka arstitõendit. 03.12.2021 Eesti Töötukassa järelepäringu vastusest selgub, et I.X on töötuna arvele võetud alates 17.11.2021 ning tööotsingute nõustamised toimuvad telefoni teel töövahenduskonsultandi Inna Tambergiga. Käesoleval ajal on hooldusalune rääkinud kriminaalhooldajale, et ta vaatab pidevalt töökuulutusi ning kandideerib talle sobivatele kohtadele. 07.04.2022 kohtumisel rääkis I.X , et käis proovipäeval xxxxxxx xxxxxxx puhastusteenindaja ametikohal. TÖR väljavõtte järgi on isik võlaõigusliku lepingu alusel xxxxxxxx xxxxxx xx -sse tööle nimetatud järgmistel kuupäevadel: 09.04.202210.04.2022, 16.04.2022-17.04.2022, 23.04.2022-24.04.2022 ja 30.04.
9. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada I.X-i katseaega 4 kuu võrra, s.o 04.09.
10. Ametniku hinnangul on hooldusalune motiveeritud tekitatud kahju täies ulatuses hüvitama – ta on asunud tööle, samuti on isik siiani võimete kohaselt maksnud. Vestluses, kus kriminaalhooldusametnik selgitas hooldusalusele erakorralise ettekande esitamise põhjust, nõustus I.X , et käitumiskontrolli pikendamine võimaldab tal kahju täies ulatuses hüvitada. Kriminaalhooldaja hinnangul on 4 kuud piisav aeg selleks, et tasuda 192,40 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning 2 kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

1. Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusega on I.X süüdi tunnistatud KarS § 213 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.X 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati I.X-i heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt alates 2021.a juunist kannatanule vähemalt 50 eurot, viimase osamakse suurus on 42,40 eurot.
2. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, nähtub, et süüdimõistetu on kohtuotsusega temalt välja mõistetud tsiviilhagi 592,40 eurot katteks suutnud tasuda 400 eurot. Seisuga 29.03.2022 on veel tasumata 192,40 eurot. I.X-ile määratud kriminaalhooldus lõpeb 04.05.
3. Kirjalikus seletuses on I.X 07.04.2022 märkinud, et maksmine on liikunud edasi majanduslikel ja tervislikel põhjustel (tl 3). Vestluses kriminaalhooldusametnikuga I.X nõustus katseaja pikendamisega, mis võimaldaks tal kahju terves ulatuses hüvitada.
4. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus temalt kohtuotsusega välja mõistetud kahju terves ulatuses hüvitamiseks. Kuna I.X on nõuet vastavalt oma võimalustele tasunud ja tal on soov tekitatud kahju hüvitada, on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel I.X-ile määratud katseaega 4 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
5. september
6. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3