← Eesti

2-24-125468/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-125468 Tsiviilasi OÜ Aktiva Fi

§ 8

lg 3 näeb ette, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

§ 11

lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut heaks kiitnud ega selle sõlmimiseks nõusolekut andnud.

§ 84lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on hageja nõude aluseks olev järelmaksuleping tühine ning selle alusel esitatud lepinguline nõue ei kuulu rahuldamisele.

  1. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja nõuet kostja suhtes ei ole võimalik alternatiivselt ja osaliselt ka antud sätte alusel rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, kellele järelmaksulepingu alusel ostetud telefon üle anti. Ainuüksi järelmaksulepingu allkirjastamisest kostja ID-kaardi PIN-koodidega ei saa kohus järeldada, et kostja on lepingu sõlmimise tulemusena midagi saanud. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja kõik nõuded jätta rahuldamata.
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kostja ei esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramiseks ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt kostjal selliseid kulusid ei ole, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.