← Eesti

3-23-636/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohus Ülle Polluks 31.7.2025, Jõhvi 3-23-636 And

) § 121 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus märkis, et Tartu Halduskohtu

  1. septembri
  2. a määruse resolutsioon jõustus
  3. oktoobril 2023 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks oli
  4. novembril
  5. Kuna kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse.
  6. A. Vaskin esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  7. novembri
  8. a määruse peale selle tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega saata asi halduskohtu teisele koosseisule menetlusse võtmiseks. Määrus tuleb tühistada tervisekahju puudutavas osas, sest Tartu Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a määruse kohaselt tuli 150 eurot riigilõivu tasuda vaid inimväärikuse alandamisega esitatud hüvitamisnõudelt. Terviskahju puudutavas osas oli kaebuse esitamine riigilõivuvaba. 7.Halduskohus tagastas
  11. novembri
  12. a määrusega aga terve kaebuse. Halduskohus sai tagastada vaid kahju hüvitamise nõude, mis puudutas kaebaja inimväärikuse alandamist. Selles osas ei ole kaebaja halduskohtu
  13. novembri
  14. a määrust ka vaidlustanud, st ta pole väitnud, et oleks tasunud riigilõivu summas 150 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas halduskohtu
  15. novembri
  16. a määrus osaliselt ning muutis selle resolutsiooni selliselt, et tagastamisele kuulub vaid kahju hüvitamise nõue, mille kaebaja on esitanud seoses inimväärikuse alandamisega. Tervisekahju tekitamist puudutavas osas tuleb asi saata halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. 2 3-23-636 8.Tartu Halduskohtu 15.5.2024 määrusega võeti kaebus menetlusse, kaasati menetlusse kolmas isik SA Ida-Viru Keskhaigla jj.
  17. Kolmas isik vastas kaebusele 5.6.2024 ja vastustaja 22.8.
  19. Tartu Halduskohtu 21.11.2024 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ja teatati lahendi avalikustamise aeg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  20. Kaebaja leidis kaebuses, et seljavalu ravi, mida osutati vanglas ja Ida-Viru Keskhaiglas, kuhu ta vanglast suunati, ei olnud piisav, ravi viibis ja sellega on tekitatud talle põhjendamatuid kannatusi. Kaebaja esitas 30.12.2024 täiendava seisukoha, milles leidis, et talle on tekitatud moraalset kahju (dtl 1-9,37-40,147-151).
  21. Vastustaja leiab, et kohtu menetluses on kinnipeetav Andrei Vaskini kaebus, et vangla ja vangla partner IVKH tekitas talle mittevaralist tervisekahju sellega, et ei ravinud tema seljavalu. Kahjunõue on lahendatud otsusega 6-16/300-
  22. Vangla jääb seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle tagajärjetuks. Vangla jääb 28.02.
  23. a kahjunõude otsuses väljendatud seisukohtade juurde ning palub kohtul

§ 165lg-le 2 tuginedes neid seisukohti järgida.

Vangla jääb kahjunõude otsuses väljendatud seisukohale, et kuigi kinnipeetavate tervishoiuvaidlused on avalik-õiguslikud, tuleb materiaalõiguses lähtuda valdkonnapõhisest regulatsioonist. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS)

  1. peatükk (VÕS § 758 jj). VÕS § 770 lg-te 3 ja 4 järgi peab raviviga ning kahju tekkimist tõendama patsient. Kohtupraktikas on ka üheselt omaks võetud arusaam, et patsient ei saa nõuda ravi enda suva järgi – selleks peab olema meditsiiniline näidustus. Juhul kui kaebaja heidab vanglale ja vangla lepingupartnerile ette raviviga, tuleb kaebajal esmalt tõendada, et arstiteaduse keskmise taseme kriteeriumist lähtudes oli kas osutatud ravi näol tegemist raviveaga, või siis jäeti mingid vältimatult vajalikud toimingud tegemata. Kaebaja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kaebaja vanglas peetavast tervisekaardist ning tervisedokumentatsiooni väljavõtte järgi nähtub kaebaja seljaprobleemiga tegelemine. Neist ei ole võimalik järeldada, et vangla või vangla lepingupartneri tervishoiutöötajad oleks teinud kahjunõudes kirjeldatud juhtumil ravivea. Tervisekaardist nähtub samuti, et kaebaja tervisemuredega on vanglas tegeletud järjepidevalt, tema ravi on pidevalt korrigeeritud, ta on olnud nii meditsiiniõdede kui vangla arstide vaateväljas. Miski ei viita, et tervishoiutöötajate tegevus oleks olnud ebaprofessionaalne. Sama saab järeldada IVKH-s osutatud ravi kohta. Käesoleva vaidluse tuumküsimus on tervishoiuteenuse osutamises, ehk kui tervishoiuteenus oli puudujääkideta, ei saa tõusetuda ka kahju hüvitamise vajadust eelduste täitmatajätmise tõttu. Vastustaja peab seega kaebust tervikuna põhjendamatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja teatas 24.7.2025, et vastuseks kaebaja 26.12.2024 menetlusdokumendile ei ole kaebaja tõendanud raviviga. (dtl 12-27,108-141,152-153).
  2. Kolmas isik SA Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi nimetatud kolmas isik) märgib vastuseks kaebusele järgmist: Kõnealusel ajavahemikul toodi kaebaja Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse kahel korral. 26.10.2022 fikseeriti patsiendikaardis patsiendi sõnade alusel kaebusteks valu vasaku puusaliigese piirkonnas. Seetõttu määras EMO arst puusaliigese röntgenuuringu. Kaebuste ja läbivaatuse alusel ei näinud EMO arst vajadust täiendavalt erakorraliselt teostada lülisamba uuringuid. Patsient sai EMOs valuvaigistit ning talle määrati edasine valuravi. 3 3-23-636 08.11.2023 kaebas patsient tugevat seljavalu, kiirgumisega vasakusse jalga. Kuna erakorralise lülisamba uuringu tegemiseks näidustust ei olnud, siis tehti patsiendile valuravi ning soovitati plaanilist neuroloogi vastuvõttu. Reeglina ei vaja radikulopaatia (mida sellel pöördumisel diagnoositi) erakorralist lülisamba uuringut. 22.11.2023 tehti patsiendile Viru vangla arsti saatekirjaga lülisamba MRT uuring, kus ilmnesid mõõdukad degeneratiivsed muutused ning ühe närvijuure kompressioon. Operatsiooni vajaduse määrab ära siiski kliiniline pilt, mitte uuringu kirjeldus. Pärast uuringut oli patsient neuroloogi vastuvõtul, kes ei tuvastanud operatiivse ravi näidustust ning soovitas lisaks valuravile ambulatoorset taastusravi. Eeltoodust tulenevalt leiab kolmas isik, et patsiendi käsitluses kahel korral EMO-s ei olnud raviviga ning kaebajale osutati 26.10.2022 ja 08.11.2022 tervishoiuteenust nõuetekohaselt. Kaebajat ei ole jäetud ravimata ega talle abi osutamata (dtl 88-100). KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja rõhutab kaebuses, et tegemist on tervise kahjustamisega. Ka vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses moraalse, sh. tervise kahjustamisega. 15.Kohus võttis kaebuse menetlusse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Eeltoodud normidest tulenevad järgmised kahju hüvitamise eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalikõiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral RVastS § 9 lg 1 alusel ka avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
  4. Üheks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Tegevusetust saab vastustajale ette heita siis, kui vastustajal oli kas õigusnormist või üldisest hoolsuskohustusest (käibekohustusest) tulenev tegutsemise kohustus. Kaebaja heidab õigusvastase tegevusetusena vastustajale ette seda, et seljavalu ravi, mida osutati vanglas ja Ida-Viru Keskhaiglas, kuhu ta vanglast suunati, ei olnud piisav, ravi viibis ja sellega on tekitatud talle põhjendamatuid kannatusi. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja olnud õigusvastaselt tegevusetu.
  5. Kohtu hinnangul puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Seega on üks kahju hüvitamise esmastest eeldustest täitmata ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Viru Vanglas dokumenteeritud terviseandmetest nähtub alljärgnev (dtl 49-62). - 01.10.2022 kaebas taotleja esimest korda seljavalu, soovis pipraplaastrit, see anti. 4 3-23-636 - Järgmine taotleja pöördumine seoses seljavaluga oli 17.10.
  6. Taotleja kurtis seljavalu nimmepiirkonnas, mis kiirgub vasakusse jalga, vasak jalg läheb tuimaks, on raske voodist tõusta. Probleem kestab umbes kuu jooksul. Õde märkis, et taotleja vastuvõtu ajal liigub ettevaatlikult, hoiab keha viltu vasakule poolele. Nõustatud. Registreeritud RÖ uuringule. Registreeritud saatmiskava väliselt üldarsti vastuvõtule. Antud ühekordselt t Diclac 100 mg. - 18.10.2022 oli taotleja arsti vastuvõtul. Kaebuseks alaseljavalu. Valu kiirgub mõlemasse alajäsemesse. Obj visuaalselt alaseljaga seoses haiguslikku ei tähelda. Laseque mõlemapoolselt pos ca 45 kraadi. Ette kummardada valu tõttu ei saa. Vajab diagnoosi täpsustamiseks RÖ uuringut lülisamba nimmeosast. Taotlejale määrati raviks Algocalm 2 tbl x
  7. 20.10.2022 pikendatud senises annuses kuni 06.11.
  8. - 19.10.2022 tehti röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast. Sinistroskolioos. - 20.10.2022 probleemid jätkuvad. Kutsutud erakorraliselt meditsiiniosakonda valuvaigistavaks raviks, tilkinfusiooniks. Vestlusel selgus, et varem ordineeritud Sirdalud oli hea efektiga, seega ordineeritud kuni 24.10.2022 õhtuks Sirdalud 4 mg ning edasi valuvaigistina paracetamol 1000 mg x 3, siis uus pereõe vastuvõtt, et analüüsida muudatusi üldseisundis. - 24.10.2022 õe visiit kambrisse. Taotleja sõnade kohaselt püsib seljavalu ning enesetunne ei muutu paremaks, ei saa voodist püsti tõusta, praegune raviskeem ei aita üldse. Alates 24.10.2022 määratud Tramodol 100 mg x 2 kuni 31.10.
  9. Konsulteeritud üldarstiga. - 25.10.2022 erakorraline kutse enne õhtust loendust. Taotleja ei saa voodist tõusta, enesetunne muutunud veel halvemaks, kõik liigutused tekitavad valu, valuvaigistid mõjuvad kuni 2 tundi. Antud ööseks Keto 100 mg ning vajadusel võtab juurde Paracetamoli. Info pereõele - vajadusel erekorraline väljaviimine EMO-sse KT/MRT uuringule, probleemi kindlaks tegemiseks ja edasiseks tegutsemiseks. - 05.11.2022 kutse üksusse, kuna taotleja kurdab tugevat seljavalu, Gabagammast ja Algocalmist taotleja sõnul kasu üldse pole. Ühekordselt tehtud sol Diclofenaci 75mg i/m. - Samal päeval uus kutse, taotleja kurdab taas tugevat alaseljavalu, mis kiirgab alajäsemetesse, ei ole võimeline kõndima, istuma ja magama, soovib jalutuskeppi. Ühekordselt tehtud sol Diclofenaci 75mg i/m. Lisatud ravipinalisse caps Diclopram 75/20 x 2 kuni arsti otsuseni. Taotleja soovis Voltaren kreemi, see anti. - 08.11.2022 toimus õe visiit kambrisse. Taotleja kurtis seljavalu nimmepiirkonnas, kiirgub vasakusse jalga, jalg põlveni tuim, valu tõttu ei saa magada. Visuaalsel vaatlusel on näha, et taotlejal on valulik astuda vasaku jala peale, ei saa teha vasaku jala sirgelt, keha on kõver ja ei saa sirgelt seista. Väljastatud kaks küünarkarku, saadetud korduvalt EMO-sse. Ida-Viru Keskhaigla epikriisid, nende järgi käis taotleja seal kahel korral. - 26.10.
  10. Triaaž - roheline. Taotlejale tehti uuring - röntgenülesvõte puusaliigesest, aktuaalse leiuta. Taotlejale määrati raviks gabapentiin 50 mg 3 x päevas, kodeiin + paratsetamool vajadusel. - 08.11.
  11. Triaaž - roheline. Diagnoos - dorsalgia e seljavalu, radikulopaatia. Taotlejale määrati raviks Vimovo (naprokseen + esomeprasool) 1 ta 2 korda ööpäevas. Plaaniliselt neuroloogi vastuvõtule. Vangla on taotlejale erakorralisena broneerinud MRT uuringu 47.nädalal ja ortopeedi vastuvõtu detsembris.
  12. Riigikohus on selgitanud, et halduskohus saab lahendada kinnipeetava kaebuse vangla arsti tegevuse peale, kuid lähtuda tuleb eraõiguses tervishoiuteenuse osutamise üle peetavate vaidlustega sarnastest põhimõtetest (Riigikohtu 28.06.2021.a määrus asjas 3-21-30). Eraõiguses välja kujunenud kohtupraktika põhjal ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleb kohaldada (Riigikohtu 13.06.2018.a otsus asjas 2-15-123028 p 21.3, 26.09.2019.a määrus asjas 2-19-1366 p 10). Nii ei saa ka kaebaja nõuda tema ravimist kindlal viisil või suunamist kindlate eriarstide või spetsialistide juurde. 5 3-23-636 Kohus ei saa kohtuotsuse resolutsioonis teha arstile ettekirjutusi, millised otsused tuleb taotleja ravimisel teha. Vaidlustes kinnipeetava ravimise üle on õigusaktide tõlgendamine ja kohtupraktika alles kujunemas, kuid kohtu praegusel arusaamisel on seoses arsti tegevusega reeglina võimalik esitada üksnes kahju hüvitamise nõue, mis antud juhul ongi esitatud.
  13. Halduskohus saab kontrollida seda, kas vangla on täitnud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 sätestatud kohustust pidevalt jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Haldusasja materjalide järgi on vangla tervishoiutöötajad kaebaja probleemiga pidevalt tegelnud. Kaebajale tehti vanglas röntgenuuring. Kaebaja raviskeemi on korduvalt muudetud eesmärgiga valu leevendada. Kaebaja ei väida seda, et määratud ravi ta tegelikult saanud ei ole. Kaebajat on kahel korral viidud ka vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Ida-Viru Keskhaiglas kaebajale antud ravi ei erine põhimõtteliselt vanglas osutatud ravist. Ka Ida-Viru Keskhaigla on määranud kaebajale erinevaid raviskeeme eesmärgil leevendada valu. Ida-Viru Keskhaigla arst leidis 08.11.2022, et taotleja vajab neuroloogi vastuvõttu plaaniliselt.
  14. Kohus kordab, et kokkuvõttes ei leidnud kinnitust vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Sel juhul ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ning sellel, kas muud kahju hüvitamise eeldused oleksid olnud täidetud, ei ole enam tähtsust. Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades pikemalt küsimust, kas kaebajal on tekkinud selline tervisekahju, mis muude eelduste täidetuse korral oleks kaasa toonud rahalise hüvitise määramise kaebajale. Kohus selgitab lühidalt, et seda ei saa pidada tõenäoliseks.
  15. Kahju hüvitamise eeldused ja tingimused avalikus ja eraõiguses on mõnevõrra erinevad. Avalikus õiguses on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3110-14, p 12.2), et mittevaralise kahju all mõistetakse inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust ning selleks, et tegemist oleks mittevaralise kahjuga RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab valu või kannatus esinema teatud intensiivsusega. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kuulub tõendamist vajavate asjaolude hulka ka tervisekahjustuse tekkimine kaebajal. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et kaebaja on saanud ravi seoses seljavaluga. Oht, et kaebaja tervis võib tulevikus halveneda, ei ole tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul piisav. Kui see peaks juhtuma, siis on kaebajal õigus esitada uus kahju hüvitamise taotlus.
  16. Menetluskulud. Selgitused Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (s.h oli kaebus riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 23.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil (näiteks kaebajal) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik 6 3-23-636 seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.