Obsah (6)

§ 218§ 199§ 68§ 64§ 65§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3099 (231724008750) Kohtunik Grete Vahtra Väärteoasi R. R. väärteoasi

§ 218lg 1 järgi Menetlusalune isik R.

R. (isikukood XXX, XXX, töökoht XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur LääneHarju politseijaoskonna menetlustalitus üldsüütegude menetlusgrupp XXX kodanik, elukoht RESOLUTSIOON Kohus juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 4 määras: 1. Lõpetada väärteomenetlus asjas nr 4-25-3099

§ 218lg 1 järgi seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega.

1. Väärteoasja materjalid saata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgruppi kriminaalasja alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Kohtumääruse põhjendused
2. Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupp edastas Harju Maakohtule väärteoasja nr 231724008750 materjalid. Väärteoprotokolli kohaselt on R. R.le ette heidetud

§ 218lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemist.

Nimelt tema viibides

1. oktoobril 2024 kell 11:48 Prisma 4-25-3099 Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma jõi proovikabiinis ära alkohoolsed joogid (õlu Karl Friedrich 5% 1tk, viin Saaremaa 40% 1tk) ning seejärel möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata 6.08 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära.
2. Kohtule esitatud karistusregistri õiendist nähtub, et R. R.l on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning 8 kehtivat väärteokaristust. Nimelt on R. R. Harju Maakohtu
3. augusti 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-4910 süüdi tunnistatud

§ 199lg 2 p 9 järgi (episoodid 11.

november 2022 kuni 2. juuli 2023) ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati R.

R. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 12 päeva ning tema poolt ärakandmisele kuuluva karistuse (1 aasta 2 kuu ja 18 päeva vangistust) ärakandmist arvestati tema kinnipidamisest, s.o 2. juuli 2023. 3. Harju Maakohtu 25. aprilli 2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4295 mõisteti R. R. süüdi

§-de 424 lg 1 ja 200 lg 2 p 4 järgi (14. august 2022 episood).

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 29.

augusti 2023 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 2 kuud 18 päeva ning

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ls 2 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu 29.

augusti 2023 kohtuotsuse alusel ära kantud karistus, s.o 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust, ning loeti ärakandmata karistuseks 3 aastat vangistust. 4. Seega on R. R.le koostatud väärteoprotokoll

§ 218

lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemises vahetult pärast vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Lisaks on R. R. väärteokorras karistatud ka

1. oktoobril 2024,
2. mail 2025 ja
3. juunil 2025 toime pandud väheväärtusliku vara vastu toimepandud süüteo eest ehk

§ 218lg 1 järgi. Samuti nähtub kohtuinfosüsteemist ka see, et R. R. suhtes on Harju Maakohtus menetluses kriminaalasi nr 125-4177

§ 199

lg 2 p 9 -

§ 25lg 2 järgi (4.

august 2025 episood). 5. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul ilmne, et R. R. käitumises esinevad

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

R. R. on koheselt pärast

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud vangistusliku karistuse ärakandmist jätkanud varguste toimepanemist (seega tegelikkuses ka 1. oktoobril 2024), mis viitab üheselt süstemaatilisele tegevusele. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, st et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. R. R. jätkas vangistuse kandmiselt vabanedes varavastaste süütegude toimepanemist, seega on tõenäoliselt selline käitumine R. R. jaoks sissetuleku allikaks ja/või elustiiliks. Teisisõnu on tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele. 6. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteo asja materjalide põhjal väärteomenetluse läbiviimisega. Kohtu hinnangul tuleb menetlusökonoomia põhimõtet arvesse võttes väärteomenetlus koheselt lõpetada ning tagastada materjalid kriminaalasja alustamise otsustamiseks. 2/3 4-25-3099 (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 3/3