KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2025, Tallinn Väärteoasja number Kohtunik 4-25-2751 Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend Politsei- ja Piirivalveameti (PPA

) § 118 lg 2 p 3 kohus määras: Jätta R. S.i kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

1. juuni 2025 otsuse peale väärteoasjas nr 231725004175 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
2. R. S. esitas Harju Maakohtule kaebuse PPA Lääne-Harju menetlustalituse
3. juuni 2025 otsuse peale väärteoasjas
4. politseijaoskonna
5. Harju Maakohtu
6. augusti 2025 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ja määrati menetlusalusele isikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg
7. august 2025 (kaasa arvatud). Ühtlasi selgitati kohtumääruses puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi, sh seda, et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, kui puudusi ei kõrvaldata.
8. Kohus tegi kohtumääruse
9. augustil 2025 nähtavaks ja kätte toimetatavaks e-toimiku kaudu. 4-25-2751 4.

§ 118

lg 2 p 3 järgi teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebuse esitanud isik ei ole

§ 118

lg 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. 5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt

§ 123

lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Selleks, et kohus saaks täita

§ 123

lg 2 tulenevat kohustust, peab kaebuse esitaja esitama kohtule nõuetele vastava kaebuse.

1. Harju Maakohus tegi
2. augustil 2025 kaebuse käiguta jätmise määruse, mille on R. S. avanud ehk kätte saanud e-toimiku vahendusel samal päeval ehk
3. augustil
5. Kohus jättis kaebuse käiguta põhjusel, et kaebuse peab märkima, kas kaebuse esitaja soovib kaitsja osavõttu menetlusest (

§ 115lg 3 p 2).

Kui jah, siis tuleb tal teatada kohtule valitud (lepingulise) kaitsja andmed (

§ 115

lg 1 p 4) või taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi seaduses kirjeldatud korras. Kohus selgitas, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest ei ole kohustuslik. Kolmandaks juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebusele tuleb lisada loetelu tõenditest, kui neid soovitakse esitada. Samuti märkida ära tunnistajate nimed ja aadressid, kui nende ülekuulamist taotletakse ning muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid. Kohus selgitas, et kui dokumente ei soovita esitada või tunnistajaid üle kuulata, siis tuleb seda märkida. Puudused kaebuses tuli kõrvaldada hiljemalt

1. august
3. Kuigi kohtumäärus tehti R. S. sai kohtumääruse kätte juba
4. augustil 2025 on ta kohtule esitanud
5. augustil 2025 taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks vähemalt 15 tööpäeva. Taotluse kohaselt on ta raske liikumispuudega. Viimased kaks nädalat on ta vaevelnud valude käes ja kangete valuvaigistite all ning ei ole adekvaatne ametlikke dokumente vormistama ega koostama. Vajadusel palub ta perearstil väljastada ka haiguslehe/tõendi. Samuti selgitas ta, et ta hakkas alles
6. august vaatama ja süüvima kohtu poolt saadetud dokumendi sisusse. Vastamiseks 5 tööpäeva ja sedasi, et vastamise tähtaeg on homme, ei ole hetkel tema jaoks kuidagi reaalne ega võimalik. Ta peab läbi käima menetluses mainitud kinnistud ja kontakti saama nende omanikega ning nende käest ka tunnistused jne.
7. Vaatamata R. S.i taotlusele jätab kohus puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja ennistamata ning kaebuse läbi vaatamata.
8. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-55-10 p-s 12 selgitanud, et tulenevalt

§-dest 118 lg 2 p 1 ja 38 lg 1 ning KrMS § 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Praegusel juhul on küll R. S. esitanud kohtule tähtaegselt kaebuse aga see kaebus oli esitatud puudustega. Kohus tegi käiguta jätmise määruse

1. augustil 2025 ning R. S.il oli võimalik sellega tutvuda juba samal päeval ning kõrvaldada ka puudused järgneva 7 päeva jooksul. R. S. seda aga ei teinud, vaid palus veel ajapikendust vähemalt 15 tööpäeva võrra. R. S. selgitas ka ise, et ei pidanud vajalikuks kohtumääruse sisusse süüvida ja tegi seda alles
2. august
3. Samuti selgitas, et on raske 2/3 4-25-2751 liikumispuudega, vaevleb valude käes jne. Samas ei pidanud vajalikuks aga koheselt kohtule esitada tõendit haigestumise kohta, mille põhjal oleks kohus saanud teha otsustuse, kas esinevad sellised objektiivsed põhjused, mis annavad aluse kohtumääruses märgitud tähtaja edasilükkamiseks. Kohtu hinnangul aga ei ole tegemist sellise objektiivse asjaoluga, mis tingiks määruses toodud tähtaja pikendamise. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et R. S.il oli piisavalt aega kohtumääruses välja toodud puuduste kõrvaldamiseks (otsus kaitsja osas ja võimalik tõendite osas, kuivõrd menetlusalune isik ei pea tunnistusi võtma). Kui inimene soovib esitada kohtule kaebuse, siis ta peab oma aega planeerima ka selliselt, et tal oleks võimalik kohtu nõudeid täita. Seda eriti veel olukorras, kus menetlusalusele isikule on pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist antud piisavalt aega kaebuse esitamiseks maakohtule.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R. S.i kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata, kuna R. S. ei ole ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118lg 2 p-st 3 jätab maakohus kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3/3