Obsah (4)

§ 75§ 42§ 71§ 711

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik 1 Menetlusalune isik 2 Lepinguline kaitsja Kohtuvälin

) § 42 lg 8-1. Kuna O.I pani väärteo toime OÜ Peipus huvides, siis KarS § 14 lg 1 alusel vastutab tema teo eest ka OÜ Peipus juriidilise isikuna. (Asjassepuutuvad õigusnormid on tsiteeritud – vt tl 131-133, siin need kordama ei hakka). 22.01.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse (tl 21), millega karistas O.Iit

§ 75

lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot ning OÜ-t Peipus

75 lg 3 järgi rahatrahviga 8000 eurot. O.I ja OÜ Peipus esitasid 5.02.2025 kaebuse nimetatud otsusele, viidates, et tegemist on arusaamatusega, otsus tuleb tühistada ja menetlus tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu või, alternatiivselt, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kaebuse põhjenduste järgi: … segadus tekkis sellest, et Põllumajandus- ja Toiduameti ametnik G L soovitas OÜ-l Peipus püüda vaatamata Ida-Viru kalapüügilubadele märgitud koguste ületamisele kala edasi, arvestades üldist ettevõttele lubatud kvooti ning OÜ Peipus seda ka tegi. OÜ Peipus kalapüügilubadele olid ekslikult kirja pandud väiksemad kogused, kui võimalik ja lubatud oli. selle eksimuse ilmnemisel üritasidki kaebajad olukorrale lahendust leida ja said vastavad juhtnöörid pädevalt ametnikult (G Lult). Kaebajad ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust, mistõttu kohtuvälisel menetlejal tulnuks lõpetada kaebuse esitajate suhtes väärteomenetlus. Kohtuvälise menetleja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et keegi ametnik oleks ettevõttele vastavad juhtnöörid andnud. Mingit kahju keskkonnale ei olnud tekkinud. Mõistetud karistus ei ole proportsionaalne väidetava teo raskusele (tl 3-4). Poolte seisukohad kohtuistungil Kaebajad ja nende kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Maakondade kvootides mõtet ei ole. Keskkonnale ei avalda mõju kus kohas järvel see kala püüti. Tegemist on justkui rikkumisega, aga vaid formaalselt. Loale kantud kogused ületati. Samas ametnikud üritavad lükata vastutust ettevõtjatele. Ettevõte peab jälgima oma koguseid, aga kui vaadata sisuliselt, siis ei olnud mõtet tekitada seda olukorda. L ei soovinud tunnistada, et ta soovitas midagi. Siis tunnistas mööndustega, et andis soovituse. K sõnade järgi sai teada probleemist novembrikuus. Tegelikult see nii ei olnud ja hiljem ta tunnistas, et ka septembris see küsimus üles tõusis, aga ta suunas vastutuse Lule, viimane aga omakorda tagasi Kle. 2 See ettevõte oleks võinud öelda, et meid ei huvita mida ameti arvestused näitavad, tartu loal on selline kogus ja püüamegi sellist kogust. Tõnismägi väljastas loa valede arvutuste alusel. Aga see oleks juba ameti probleem. Selle asemel ettevõte kuulas ametnikke. L ja K tegutsesid koos, andsid soovitusi, kuidas väljuda olukorrast, mis oli loodud T poolt. Lahenduseks pakuti kanda kalakogused Ida-Viru lubadele, kus oli väiksem kogus, aga kus reeglite alusel oleks võimalik kirjutada suuremad kogused. Ei tea mis probleem võis tekkida ametnikul, kui nad laseks kanda kõik Tartu lubadele, aga aruandlus oleks segamini läinud. Otsuses viidatakse EC Nõukogu määrusele, et tegemist on tõsise rikkumisega. See ei ole nii. Vt asjas nr 4-24-4144 maakohus leidis, viitega sellele määrusele, et selliste rikkumiste puhul ei saa võtta automaatselt määruses toodud teksti grammatiliselt ja automaatselt öelda, et selline rikkumine on tõsine. On olemas kaalutlus- ja hindamisruum. Alternatiivselt võib menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Ilmselgelt puudub avalik menetlushuvi, igasugune karistamise mõte. Isik peab olema selle karistuse vääriline. Karistused ei ole kuidagi proportsioonis. Mingit kahju tekitatud ei olnud. Amet ise tunnistab seda. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. O.I oli septembris 2023 väidetavalt kuulnud, et olemas mingi segadus kalakogustega. Ta ei võtnud midagi ette ja lasi kaluritel püüki jätkata. Et ei ole ületanud üldist kvooti ja kahju tekitatud ei ole – O.I ja OÜ Peipus, kelle tegevusvaldkonnaks on kalapüük, peavad olema kursis seaduse nõuetega. Loale on märgitud tingimused. Kui kalaliigi aastasaak ammendub tuleb selle loa alusel püük lõpetada § 42 järgi. Ei saanud neil tekkida õiguspärast ootust, et nad saavad seaduslikult jätkata püüki lubatud kvooti täitumisel, isegi kui üldist kvooti ei ületatud. Ettevõtjal on kohustus järgida kvootide täitumist. Kuna O.I ja OÜ Peipus ületasid loale märgitud kogusid rikkusid nad seadust. Teos on olemas süüteokoosseisu tunnused. Vajadus menetluse lõpetamise järele puudub. Isikute ütlused kohtuistungil O I’i kohtus antud ütluste järgi 19.06.2023 tegime lubade ümberkirjutusi, kui vanad (kalapüügi)load tühistati ja lubade jäägid kirjutati üle uutele lubadele. (See taotlus – vt tl 105). Seda pidi tegema, sest kvoodi süsteem oli uus, kehtis alates sellest aastast. Et stabiliseerida kalapüüki brigaadide seas tuli neid lubasid ümber kirjutada. Püüdsime kala nende lubade alusel. Load olid kolme maakonna kohta – Tartu, Jõgeva ja Ida-Virumaa. 3 Tartu, 3 Ida-Viru ja 1 Jõgeva luba. Kui septembris pidi lubasid ümber kirjutama, enne võrgupüüki, tegin tellimuse K Kle lubade ümber kirjutamiseks. Järgmisel päeval teatas ta, et on probleem Tartu lubadega. Ütles, et teil on ületatud ahvena kogus lähtuvalt kvoodist, mis on seotud iga loaga. Aga me tegime arvestuse jääkide üle reaalajas, ütlesin, et ei saa olla, vaja püüda on veel kaks tonni. Ta vastas, et P T, eelmine spetsialist, kes tegi lubade ümberkirjutuse juunis tegi vea. Ma palusin vaheaega. Hakkasin arvestama lubasid. Avastasin, et Tartu lubadele ta (s.t P T) kirjutas selle võrra rohkem, kui samavõrra vähem Ida-Viru lubadele. Ida-Viru lubadele kirjutati vähem kui püügivahendid tegelikult võimaldasid. Küsisin, mis me teeme, sest loogiliselt pidid nad tühistama Tartu load. Ülejäänud Tartu lubade alusel välja püüdmata kala ei oleks võimalik enam püüda. Seal oli neli kala liiki, millele oli kvoot – ahven, haug, latikas, koha. Küsisin, mis teeme edasi, ta ütles, et ei tea, helista G Lule. Helistasin. Ta ütles, et on kursis probleemiga. Ta pakkus püüda kala edasi Ida-Viru lubade alusel. Selle peale ütlesin, et Ida-Viru kvoodid mul juba lõppevad. Ta ütles, et pole midagi hullu, peaasi, et ei oleks ületatud üldine ettevõtte kvoot. Lu poole pöördusime, ta ütles, et eriti see mingit tähtsust ei omanud. Järvel on ükskõik, kus kohas sa kala püüad. Kvoodisüsteem kehtestati

1. Tegemist oli esimese aastaga, mil kehtestati kvoodid… Ida-Viru kalapüügiloaga võib püüda ükskõik kus Peipsi järve piires. Tga rohkem ei suhelnud, ta lahkus ametist ja siis suri ära. Kuni tema ametist lahkumiseni ei teadnud sellest probleemist. 3 L soovitas kirjutada ahvena Ida-Viru lubadele, peaasi, et üldine kvoot ei oleks ületatud. Ta ei kirjutanud midagi. Suhtlemine oli suuline. Miks ei tahtnud tühistada load ja väljastada uued load - nii nad kaudselt oleks tunnistanud, et tegid vea. Siis tühistatud lubadelt pidime ära võtma keerukad püügivahendid. Kuidas kujuneb loale märgitud kala kogus – iga püügivahendi kohta varem oli tehtud arvestus lähtuvalt eelneva 10 aasta püütud kogustest ja arvestati iga püügivahendi kohta kala kogused kala liikide lõikes, mida sellega saab püüda. Siis, lähtuvalt riiklikust kvoodist, jagati kvoot igale ettevõttele tema püügivahendite kohta. Selline kvoodisüsteem on kehtinud al 2023.aastast. Peipus OÜ-le taotlen lubasid mina. See oli 19.06.
2. Lubadele oli märgitud tingimus. Loa peal on kirjutatud palju on võimalik kvooditud kala püüda ja väljasatud lubade arv. Sellel on viide kalapüügiseadusele, mis räägib, mis saab kui kalakogus saab täis. Kui on koguse ühekordne ületamine, siis sanktsioone ei ole, lihtsalt luba tühistatakse. Kui loale märgitud ahvena kogus sai täis, siis luba kaotas kehtivuse hetkest, mil põllumajandusametist tuleb selle kohta teatis, et luba tühistatakse, aga seni ajani luba kehtib. St selle loaga saab püüda edasi kuigi kogus sai täis. Luba pole keegi tühistanud. Lõpetasime 19.11.2023 selle loa kasutamist, mil saime teatise nende lubade tühistamise kohta. Enne seda teateid ei olnud, luba oli kehtiv. Kes jälgib kalakoguste täitumist – mina. Kas peab üldse jälgima täitumist – kui luba kehtib kuni (kehtivuse lõppemise kohta) teate väljastamiseni. Kui saite load ega tundnud see kogus liiga väike – ei, sest üldine arv langes kokku ja ei pidanud vajalikuks kontrollida iga luba eraldi. Kas teil on olemas ülevaade ettevõtte kõikide püütud ahvena kogustest, suvest
3. Tol aastal kehtis veel püügipäevikute täitmise nõue ja üleandmise deklaratsioonid, kõik on fikseeritud. Kui antud luba, viiele püügivahendile ja kehtestatakse kalade kogus, kui see kogus püütakse täis, siis see luba ammendub – ei, tuleb lähtuda ettevõtte üldisest kvoodist. Aga kala Tartu loast ei saanust kirjutada üle Ida-Viru lubadele, sest on erinevad maakonnad. Kas tegite taotluse põllumajandusametile, et load. mis täis said, tühistataks ja väljastaks uued load – Luga arutasime seda. Ta ütles, et ei ole võimalik erinevast maakonnast üle kanda püütud kala teise maakonna loale. Vist selle tõttu soovitas ta teha nii nagu me tegime. Muidu lubade taotlemise protsess käib kirjalikult, ametlikult, e-postile. Kui Tartu lubade kalakogus pidi täis saama ja ei võinud välja püüdmata kalakoguste jäägid ümber kirjutada IdaViru lubadele, meie ülesandeks oli tagada, et seda (üldist) kogust ei ületataks. Tartu loal oli (kalakogus) suurem kui püügivahendid seda võimaldavad. (Ida-Viru lubadel vastupidi). Tartu loal oli kirjas umbes 2 tonni rohkem ahvenat kui on olemas püügivahendivõimalused, aga Ida-Viru lubadele oli kirjutatud 2 tonni vähem kui oli püügivahendivõimalusi. Kalakogus loal on täitmiseks. Peale 6.09.2023 pakuti Tartu lubadele kalakogused rohkem mitte kirjutada, kuigi 2 tonni oli veel (täitmata). OÜ Peipus seadusliku esindaja V Ii ütluste järgi probleemist sain teada septembris 2023 kui tuli vend ja ütles, et helistas K ja ütles, et on probleem Tartu lubadega. See selgus pärast seda kui vend esitas taotluse lubade ümber kirjutamiseks. Tema (s.t vend O I) tegeleb ettevõte dokumentatsiooniga. Palusin tal uurida see küsimus, et välja selgitada milles probleem. Mõne päeva pärast ta tuli ja ütles, et probleem lahendatud, et K suunas ta Lu poole ja arutasime temaga. Saime aru, et ajati segamini load. L soovitas ahvenat, mida ei saa võtta Tartu lubade alusel, kirjutada Ida-Viru lubadele. Sest Tartu load olid mõlemad valesti tehtud. Ütles, et ei jälgige kogust ja ei ületa üldkogust. Seda me tegime. Seda ma tol ajal teadsin. Siis sain Lult otsuse, milles olid kõik kalapüügiga tegelenud ettevõtted, kes püüavad Peipsi järvel. Ei olnud kuskil ületatud kogust. Edasi kohtusin järgmisel aastal, helistasid inspektsioonist ja kutsuti „vestlusele“. Tulin ja seal selgus, et nad toimetavad kohtueelset menetlust ja soovisid mind üle kuulata. Kohe helistasin Lule ja ütlesin, et lubasite, et probleeme ei tule, ei ületanud midagi, aga mind kutsuti nüüd ülekuulamisele. Tema palus mind kirjutada memo ja mina veelkord räägin 4 inspektsiooniga läbi ja püüan selgitada neile see olukord. Sellega see lõppes. Siis augustis juba kutsuti vend üle kuulamisele. Kas nägite et loal on väiksemad kogused - mina ise sellega ei tegele. Sellega tegeleb vend. Vaatasin, et ei ole midagi ületanud, see kogus mis oli ületatud Ida-Viru loaga, Tartu loal oli puudu, kokku tulemus oli null. Mingit majanduslikku kasu selles ei olnud, tegutsesime Lu soovituste järgi. Kas OÜ Peipus tegi avalduse ametile kui see segadus tuli välja – seda pidi tegema K, meil oli suuline kokkuleppe ameti esindajaga, mida edasi peame tegema. Varem ettevõte on suhelnud ministeeriumiga nii suuliselt kui kirjalikult. Kuidas loa muutmise protsess välja näeb – vend kontrollib kalade kogused. Mõnikord kalur läheb töölt ära, kes on loale sisse kirjutatud, siis peab luba ümber tegema. Lu sõnad ülejäägi ümber kirjutamise kohta – seadus ei võimalda seda. Load kirjutati kahe maakonna kohta – Ida-Virumaa ja Tartumaa. Kui võtta ahvena, Tartus on see luba kirjutatud püühivahendile „mõrd, mõrrajada“, aga Ida-Virumaale – „mõrd“ ja teised kalaliigid ei saanud vahetada. Kui loal on mõrd, siis mõrrajadaga ei tohi püüda. Ei saanud lubasid teise maakonna kohta ümber vormistada. Ametnik ütleski et ärge ületage üldkvooti. Septembris ei tulnud selle peale, et kirjutada avaldus, et lubasid muuta. K pidi kehtetuks tunnistama. Tartu loal olid õiged püügivahendid aga kalakogused valed. Tunnistaja G L kohtus antud ütluste järgi …Paari loa osas ettevõttel tekkis olukord, kus lubatud saak ühe kalaliigi osas ületati. Sügisel 2023 ilmnes see probleem välja. Kalapüügiseaduse § 42 ütleb kuidas lubatud saak kantakse loale, siis räägib see mis juhtub kui lubatud saag ületatakse. Selle loa kehtivus lõpeb ja ettevõte kaotab kõik tema loale kantud püügivõimalused ja kui lubatud saagi ületamise tõttu lõpetatakse siis jäägid saab ettevõte kanda teisele loale. Meie tõlgenduse järgi ettevõte lubatud saagid ei olnud ületatud. P T siis enam ei töötanud. Probleemiga hakkas tegelema K K, ta oli nõunik, mina õiguslikul alal. Kui saime teada, et üks kalaliikidest ammendatud ühel loal, saatsime teavituskirja ettevõtjale, et luba seoses ühe loa saagi ületamisega kehtivuse kaotanud. Peale selle kirja saamist ettevõte enam kala selle loa alusel ei püüdnud. Vaatasime, et kokku ettevõte ei ületanud lubatud saagi. Info et lubatud saagi maht saab täis tuli viivitusega. Pidime kontrollima kas kõik andmed on õiged. Vist meie leidsime, et lubatud kvoot on täis. Ettevõtja mingite numbrite osas andis tagasisidet. Mõlemaga olen suhelnud, nad tundsid huvi mida teha ja nõudsid kirjavahet. Ei rääkinud, et „püüdke edasi“, öeldi vaid et jäägid saab kanda teisele loale. T tegi arvutusvigu. Mis osas ei mäleta. Kalurid võtsid pärast teateid ühendust ja K tegi seal mingeid parandusi. Mina nende asjadega ei tegelenud. Mind huvitas ainult see et ettevõte lubatud saag ei olnud ammendatud. Ei saa öelda, kas ettevõte taotles uue loa väljastamist. Mäletan et neil olid load erinevatest maakondadest, võis taotleda saakide üle kandmist. Kas olete andnud telefoni teel soovituse jätkata kala püüdmist kuna üldist kvooti ei ole ületatud – ei. Võisime jäägid siduda teise loaga ja väljastada uus luba. Kas T tehtud vigu oleks võinud parandada sama loaga – muudatuste tegemine loas nõuab uue loa väljastamist – ei teinud seda, ei olnud uut taotlust, viga selgus hiljem. Miks ei kõrvaldanud viga, ei selgitanud, et peab taotlema uue loa – saime teada alles kui (keskkonna)inspektsioon sekkus. Miks tagantjärgi ei saanud seadustada - üldine kvoot ei olnud ületatud Aga kui luba oli kehtivuse kaotanud – kui kvoot oli ületatud vaid ühe loa osas teisi lubasid see ei mõjuta. Olen seda kõikidele rääkinud, kindlasti andsin ka Iile selle soovituse. Konkreetset kõnet ei mäleta, aga nii olen kõigile rääkinud. Kas loale märgitud kogused on kohustuslikud täitmiseks – kui ametnik on eksinud, siis see on ettevõtet õigustav asjaolu. Kalapüügiloale on kantud ka tingimused. Kui ahvena kogus sai täis, siis luba kaotas kehtivuse ja sellest teatasime ettevõtjale kirjaga, kuulasime ära. 5 Kas luba kaotab kehtivuse kui kogus saab täis või sellest saadab teate ministeerium – kui saak ammendub. Aga kirja peame ikkagi saatma. Kaalume mis tegelikult oli. Kes peab jälgima saagi ammendumist – mõlemad, kalur ja amet. Meie kohustus on jälgida ettevõte üldine kvoot tervikuna, et see ei oleks ületatud. Seaduse järgi saagi jäägid sai üle kanda uuele loale – sai, kehtivuse mitte kaotanud loale. Aga selleks pidi avalduse esitama. Kas see, et andmed jõudsid aegsasti, kas see vabandab ettevõtet et püüti üle – jah. Kas ettevõte tegi ametile mingeid taotlusi – vist olid, aga praegu ei mäleta. Kas need olid seotud ülepüütud kogustega – ei mäleta. Kas eri maakondade load väljastatakse püügivahendite alusel – ameti otsusega, arvestatakse püügivahendite arvu. Tartu lubadele oli kantud rohkem, kui antud püügivahendid lubasid, kas see on viga T poolt – jah. V.Ii küsimus: kui ilmnes probleem Tartu lubadega umbes 5-6.09.2023, ettevõte avalduse alusel lubade ümber tegemiseks, millest teatas K K ja soovitas selle probleemiga pöörduda G Lu poole, kas olen küsinud, mida nüüd edasi peab tegema selle tõttu, et lubadele olid kirjutatud valed kalade kogused Tartu ja Ida-Viru lubadele - jah, kirjeldasin neidsamu võimalusi. Siis võis ükskõik mis loale jäägid üle kanda. Tunnistaja K K ütluste järgi …võtsin tööülesanded (P.Tlt) üle 1.09.2023, jooksvalt süvenesin asjasse, tööülesannete käigus jälgisin jooksvalt ettevõtjate lubadele kantud kogused ja saagid. 2023.a oli enamasti paberil esitamine, s.t andmed jõudsid süsteemi umbes 10-15.ndaks kuupäevaks, pluss jälgisime keskkonnainspektsiooni andmebaasi ja võrdlesime andmed deklaratsiooni andmetega. 15.11.2023 olen koostanud ja välja saatnud kirja ettevõtjale kolme loa lubatud kalaliikide täitumise kohta, ühel neist oli täidetud ahven ja latikas, kahel oli ainult ahven. Kirjad said välja saadetud, et nad kontrolliksid oma andmed üle, kui need ühtivad, siis peame tunnistama load kehtetuks al 17.11.
4. Samas kuus, kuu lõpus, võtsime välja tõendi ettevõtjalt xxx, see müüs püügiõiguse OÜ-le Peipus. Kui aasta lõpus vaatasime, palju on lubatud saake aastas ja palju on püüke, siis nende püügid ei ületanud aasta saake. Viimane kord kontakteerusin 2024.a septembris kui KKA. Keerulised load olid väljastatud 19.06.2023, selle kohta on ka avaldus olemas, kus ettevõte on palunud liita väga paljud kalapüügiload. Kas load olid väljastatud korrektselt – jään vastuse võlgu. Teeme oma tööd korrektselt, kõiki lube ei kontrollinud. O I ja V I ei ole minu poole pöördunud. Minu vene keel ei ole hea, aga kui T lahkus 1.09.2023 ametist nad võtsid ühendust, et said mu 3 teadet kätte, nad rääkisid keerulises vene keeles, olin roolis, soovitasin neil pöörduda Lu poole. Ise neid lubasid ei ole väljastanud. Kogused juba olid ületatud, selline praktika oli
5. Kohe peale neid kirju võtsid ühendust, viidates, et püügivahendid on vees – aga kuna teema oli võõras mulle, vene keeles ei saanud nendega suhelda. Kui ka teised ettevõtjad hakkasid oma asju üle vaatama, vaatasin T väljastatud lubasid ja olin hädas, seal oli segadus, see oli ka põhjus, miks T enda väitel läks töölt ära. Tol aastal väljastati väga palju lube, see oli iseloomulik Peipsi ettevõtjatele, et nad vahetasid lube väga tihti, kas T ei osanud ise õigesti välja arvutada või oli viga ettevõtjate poolt, aga ei olnud kõige õigemini arvutatud individuaalkvootide arvutamisel. Ei tea mis oli valesti nende kolme loaga.
6. ettevõtja üldine kvoot, enne kui xxx lubasid osteti, oli ületatud. Kui osteti juurde, siis said koguse piiride sisse. 15.11 seisuga kas üldine kvoot oli ületatud või mitte ei oska öelda, aasta lõpus kontrollitakse. Kas teate midagi Tartu lubadele kantud kogustest – ei tea. 6 Saatsin kirjad vaid Ida-Viru lubade kohta. Et Tartu lubadele oli kantud rohkem kui faktilised püügivahendid võimaldasid seda ei teadnud. Septembris 2023 Ida-Viru lubadega olin mingil määral kursis, nõunikuna jälgisin püüke, lube ja nende täitmist, aga mitte nii palju kui oli vajalik. Avastasin need, koostasin kirjad, võtsin allkirja Lult, saatsin välja. Loale märgitud kalakogused on kohustuslikud. Minu arvamus on, et milleks muidu neid märgitakse, kui neist mitte kinni pidada. Loale on kantud ka tingimused. Kolme loa koguste täitumisest sain teada novembris. Et load olid väljastatud ekslikult, kas see õigustab ettevõtja ootust püüda rohkem kui loale märgitud – see oleneb asjaoludest. Peame saama aru, mida T pidas silmas nende numbrite kokkupanemisel. Kõik algsed numbrid peab võtma ja lahti võtma. 19 aastat allusin Lule ja käitusin vastavalt tema juhistele. Alates 15.03.2025 ta on ametist lahkunud. Kui sellised asjad tulevad kaalun asjad läbi ja võtan ühendust vajadusel õigusosakonnaga. Tean, et I oli kontoris, soovis midagi ümber vormistada aga kõik läks siis Lule üle. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et vaidlusalused kalapüügilubasid nr XXX, XXX ja XXX koostas ja väljastas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) Jõgeva peaspetsialist P T. Seda kinnitab PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist G L’u 16.10.2024 vastus Keskkonnaameti järelepärimisele (tl 123), aga ka kohtus üle kuulatud isikute (sh tunnistaja K.K) ütlused. Sisulist vaidlust ei olnud ka selle üle, et nimetatud kalapüügiload ei olnud vormistatud korrektselt. Nii, nt loale nr XXX oleks pidanud olema kantud ahvena lubatud saagi kogus 5425 kg. Selle asemel loale oli kantud ahvena lubatud saagi koguseks 1215 kg. Samuti loale nr XXX on kantud ahvena lubatud saagi koguseks 1215 kg ja latika lubatud saagi koguseks 4530 kg, oleks pidanud aga olema vastavalt 5425 kg ja 4530 kg. Ka loale nr XXX on kantud ahvena lubatud saagi koguseks 1005 kg, oleks pidanud olema aga 3245 kg. Eksimust kalapüügilubade väljastamisel on tunnistanud tol ajal PTA juhtivspetsialisti ametis olnud G.L nii oma kirjalikus vastuses keskkonnaameti järelepärimisele (tl 123-124), kui ka kohtus antud ütlustes. Sama isik ehk G L väljastas 15.11.2023 menetlusalusele isikule OÜ-le Peipus teavituse kalapüügilubade kehtivuse lõppemise kohta. Teavitusest nähtub, et kalapüügiloale nr XXX kantud 2023.a lubatud aastasaak ahvena osas on ammendunud. Lubatud ahvenasaak oli 1215 kg. 15.11.2023 oli kutselise kalapüügi registreisse kantud andmete põhjal püütud ahvenat 1541 kg ehk 326 kg lubatust rohkem (tl 34). Samasugune teavitus väljastati ka kalapüügiloa nr XXX kohta, sest loale kantud lubatud ahvenasaak oli 1215 kg ja latikasaak 4530 kg. Püütud aga oli 1879 kg ahvenat ehk 664 kg lubatust rohkem ning latikat 4565 kg ehk 35 kg lubatust rohkem (tl 36). Samal kuupäeval väljastati ka teavitus kalapüügiloa nr XXX kohta, kuna lubatud ahvena saak oli 1005 kg, püütud aga oli 1472 kg ehk 467 kg rohkem lubatust (tl 38). Teavitustes sisalduvad lubatud kogused langevad kokku kalapüügilubadele kantud kogustega. Nimelt, loa nr XXX alusel võis püüda 1215 kg ahvenat (tl 41), loa nr XXX alusel 1215 kg ahvenat ja 4530 kg latikat (tl 45) ning loa nr XXX alusel 1005 kg ahvenat (tl 49). Faktiliselt järvest püütud kalakogused nähtuvad omakorda kalapüügipäevikute ja kutselise kalapüügi registri kannetest (kanded on mõnevõrra erinevad, aga mõlemad ikkagi ületavad lubatud kogused). 7 Nii, kalapüügipäevikust nähtuvalt, kalapüügiloa nr XXX alusel püüti ahvenat 2023.a järgmiselt: juunis 50+30 kg (tl 64), juulis 3+310+25+85+115+55 kg (tl 63), augustis 30+95 kg (tl 62), septembris 140+150+155+155+110+60 kg (tl 59, 60), kokku 1568 kg ahvenat. Kutselise kalapüügi registri väljavõtte järgi kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus 2023.a kokku 1626 kg ahvenat (tl 87). Kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmete vahe on 58 kg (1626 kg -1568 kg). Kuna ei ole teada, kumb number on õige, lähtub kohus siin ja edaspidi menetlusaluse isiku olukorda kergendavast numbrist ehk, et selle loa alusel nõuti kokku 1568 kg ahvenat. Lubatud kogus aga oli 1215 kg. Kalapüügipäeviku kannete järgi lubatud ahvena kogus sai täis 18.09.2023 nõudmisel ja ületas selle loa alusel nõudmiseks lubatud kogust 353 kg võrra (1568-1215). Järgmise kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus (päevikute järgi) 2023.a: juunis 80 kg ahvenat ja 250 kg latikat (tl 72), juulis 40+210+10+250+75+80 kg ahvenat (tl 71), augustis 100+110+200 kg ahvenat ja 200 kg latikat (tl 70), septembris 540+360+1150+820 latikat ja 4+250+5+390 kg ahvenat (tl 68, 69), oktoobris 290+735 kg latikat ja 5+4 kg ahvenat (tl 66, 67), novembris 2023.a 55 kg latikat (tl 65) ehk kokku 1813 kg ahvenat ja 4400 kg latikat. Kutselise kalapüügi registri väljavõtte järgi kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus 2023.a kokku 1884 kg ahvenat (tl 88) ja 4056 kg latikat (tl 89-90). Kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmete vahe (ahvena osas) on 71 kg (1884 kg -1813 kg). Kuna ei ole teada, kumb number on õige, lähtub kohus siin ja edaspidi menetlusaluse isiku olukorda kergendavast numbrist ehk, et selle loa alusel nõuti kokku 1813 kg ahvenat. Lubatud aga oli nõuda selle kalapüügiloa alusel 1215 kg ahvenat ja 4530 kg latikat. Lubatud ahvena kogused said (päeviku kannete järgi) täis 7.09.2023 nõudmisel, kuid püügiga jätkati nii oktoobris kui novembris 2023.a, kokku ületades lubatud ahvena kogust 598 kg võrra (1813-1215). Lubatud latika kogust (4530 kg) ei olnud ületatud. Kalapüügiloa nr XXX alusel püüti kalapüügipäeviku andmete järgi 2023.a juulis ahvenat 400 kg (40+115+45+200=400) (tl 77), augustis 365 kg (50+15+80+20+200=365) ahvenat (tl 76), septembris 660 kg (130+340+190 =660) (tl 75), oktoobris 47 kg (tl 74) ehk kokku 1472 kg. Kutselise kalapüügi registri väljavõtte järgi kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus 2023.a kokku 1528 kg ahvenat (tl 91). Kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmete vahe on 56 kg (1528 kg – 1472 kg). Kuna ei ole teada, kumb number on õige, lähtub kohus siin ja edaspidi menetlusaluse isiku olukorda kergendavast numbrist ehk, et selle loa alusel nõuti kokku 1472 kg ahvenat. Lubatud aga oli 1005 kg. Lubatud ahvena kogus sai täis 15.09.2023, mil nõuti 340 kg ahvenat, millest 110 kg jäi lubatud koguse piiridesse (s.o 1005 kg) ning ülejäänu 230 kg, nagu ka pärast seda septembris-oktoobris 2023.a püütud ahvena kogused (190+47 kg), kokku 467 kg, ületasid lubatud ahvena kogust kokku 467 kg võrra (1472-1005=467=230+190+47). Kuigi kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmed on mõnevõrra erinevad (kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis sisalduvad numbrid ühtivad 15.11.2023 teavitustes märgitud kogustega, kuid mitte püügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri väljavõte andmetega, vt ülalpool) mõlema järgi ületavad püütud ahvena kogused lubatud saagi kogust, mida on tunnistanud oma ütlustes ka menetlusalune isik O I (kes on OÜ Peipus vastutav töötaja, vt tööleping tl 98, kelle tööülesannete hulka kuulus ka kõik kalapüügilubadega seonduv) ja OÜ Peipus seaduslik esindaja V I. Ahvena lubatud koguste ületamist O.I ja V.I on põhjendanud selliselt, et viga kalapüügilubade väljastamisel lubatud ahvenasaagi koguste osas tuli ilmsiks septembris 2023.a, mil nendega 8 võttis ühendust K.K, kes võttis tööülesanded üle ametist lahkunud P.Tlt. Edasi, nii menetlusalused isikud kui tunnistaja G.L on kinnitanud, et probleemile (ahvena kogused pidid olema tunduvalt suuremad, kui lubadele märgitud) leiti selline lahendus, et kanda püütud ahvenasaak teistele (Tartu) kalapüügilubadele, kus kalakogused olid samuti ekslikud, kuid seekord menetlusaluste isikute kasuks ehk Tartu lubadel olid sellevõrra suuremad kogused, mille võrra (nõutavast) väiksemad kogused olid kantud Ida-Viru lubadele (XXX, IV 230183 ja XXX). Sellisel viisil nad on püüdnud ahvenat ja kandnud saagi kogused päevikku ja registrisse kuni kalapüügilubade kehtivuse lõppemise teavituste kättesaamiseni. PTA esindajana tegutsenud tunnistaja G.L on samuti kinnitanud, et ameti jaoks oli oluline, et ettevõte ei ületaks lubatud kvooti kokku arvutatuna ja eraldi kalapüügilubadele kantud kalakogused ei omanud nende jaoks tähtsust. Kohus sellise lähenemisviisiga ei nõustu ning nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalused isikud pidid juhinduma tol ajahetkel kehtinud haldusaktide (kalapüügilubade) tingimustest. Vaidlusaluste kalapüügilubade näol ongi tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes ning vastavalt HMS § 61 lg-le 2 haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis isegi kui lubadele märgitud kalakogused ei olnud arvutatud õigesti, pidi selle haldusakti adressaat ehk menetlusalune isik OÜ Peipus, nagu ka tema töötaja – teine menetlusalune isik O.I, täitma selle nõuded ehk mitte ületada lubatud kalakogused. Menetlusalused isikud seda teinud ei ole, ületades ajavahemikus 12.09.2023 kuni 27.09.2023 kalapüügiloa nr XXX alusel lubatud ahvena saaki 353 kg võrra. Kalapüügiloa nr XXX alusel püüdsid nad ajavahemikus 22.08.2023 kuni 9.10.2023 ahvenat lubatust 598 kg võrra rohkem. Samuti kalapüügiloa nr XXX alusel püüdsid nad 467 kg võrra rohkem ahvenat. Seega, korraldades kalapüüki suuremas mahus, kui kalapüügiload võimaldasid, rikkusid O I ja OÜ Peipus

§ 42

lg 8-1, mille järgi kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 82 ja 83 sätestatud juhul.

§ 42

lg 7 ls 1 sätestab, et kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak, kui see on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud.

§ 71

lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 alap „a“ kohaselt tõsine rikkumine on tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Art 3 p 1 alap „c“ kohaselt kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist: kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal.

§ 711

lg 1 p 4 sätestab, et kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised: kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates. 9 O I ja OÜ Peipus on eksinud viidatud õigusnormide vastu, teades, et lubatud kalakoguste täitumisel pidid kalapüügi lõpetama, kuid ometi jätkasid kala püüdma, s.t teadsid, et teostavad väärteokoosseisule vastava asjaolu ja möönsid seda, s.t panid väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 järgi juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest, kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. OÜ Peipus juriidilise isikuna ei täitnud seda nõuet ega taganud

ja viidatud EL määrustest tulenevate kohustuste täimise. KarS § 14 lg 1 järgi juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud: tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Menetlusalune isik O I on antud juhul tegutsenud juriidilise isiku, s.t OÜ Peipus huvides, sest ettevõte põhitegevusalaks ongi mageveekalapüük ning ettevõte käibe ja kasum pidi kalapüügi jätkamisest suurenema. Seega, O.I, OÜ Peipus vastutava töötajana, pani selle väärteo toime juriidilise isiku OÜ Peipus majandustegevusega seoses ja selle juriidilise isiku huvides, mistõttu lisaks faktiliselt tegutsenud füüsilisele isikule – O Iile vastutab selle väärteo eest ka OÜ Peipus juriidilise isikuna. OÜ Peipus on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv ehk see juriidiline isik on õigus- ja süüvõimeline KarS § 37 mõistes. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Siin ei saa rääkida eksimusest teo keelatuses KarS § 39 tähenduses. Nii O.I kui V.I OÜ Peipus esindajana on kinnitanud oma ütlustes, et ei jälginud eraldi kalapüügilubadele kantud lubatud kvooti ning kui 2023.a septembris see probleem ilmsiks tuli ei leidnud nad paremat lahendust, kui jätkata sisestama püütud kalakogused kalapüügilubadele nr XXX, XXX ja XXX, saades samal ajal aru, et sisestatavad kalakogused ületavad lubadele märgitud kvootide piirmäära. Nende selgitused, et nad on sedasi tegutsenud vastavalt PTA ametniku G.Lu juhtnööridele ei välista õigusrikkumise õigusvastasust ega menetlusaluste isikute süüd, sest neil polnud mingit õiguslikku alust eirata haldusaktidega (ehk kalapüügilubadega) kehtestatud nõudeid (ehk ületada lubatud kalakogused). Ametniku selgitus ei saa muuta või täiendada haldusakti tingimused, mistõttu kalapüügilubades vea (ebaõigete lubatud kalakoguste) avastamisel pidid menetlusalused isikud võtma tarvitusele vastavad meetmed haldusakti vaidlustamiseks, mitte aga astuma selle ignoreerimise ja sisuliselt rikkumise teele. KarS § 75 lg-te 2 ja 3 järgi kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Kuigi O.Ii ja OÜ Peipus tegu on koosseisupärane ja vastab vastavalt KarS § 75 lg 2 ja 3 väärteokoosseisu tunnustele, leiab kohus, et antud juhul esinevad alused VtMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu arvates O.Ii ja OÜ Peipus süü ei ole suur, mh lähtuvalt asjaolust, et mitte mingit kahju keskkonnale ei olnud tekitatud ning avalik menetlushuvi selles asjas puudub. Sündmusest on praeguseks möödas juba rohkem kui poolteist aastat. Antud asjas taandus küsimus seaduse 10 formaalsete nõuete täitmisele (mis on küll täitmiseks kohustuslikud, kuid nendega ei pruugi kaasneda kahju tekkimine). Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalused isikud oleksid püüdnud kala ületades neile kehtestatud nö üldist kvooti ehk rohkem kui neile kõikide väljastatud kalapüügilubade alusel lubatud kogused kokku. Arvestama peab ka, et ei O.I ega OÜ Peipus ei ole varem karistatud ning puuduvad tõendid, et nad oleksid varem kunagi eksinud kutselise kalapüügi nõuete vastu. Kohus ei hakka siinkohal hindama PTA ametnikke käitumise korrektsust selle kaasuse kontekstis, sest see jääb maakohtu pädevusest väljapoole. Samas ilmselge on, et, vähemalt kommunikatsiooni tasandil, koostöö ja suhtlemine PTA ja kutseliste kalurite vahel oleks võinud olla parem, mis aitaks ennetada taoliste olukordade teket. Ülaltoodu arvesse võttes leiab kohus, et menetlus O.Ii ja OÜ Peipus suhtes tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluste isikute süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaitsja on taotlenud menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamist. Samas VTMS § 23 näeb ette kaitsja tasu hüvitamist vaid menetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. Kuna antud juhul menetlust ei lõpetata § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel jäävad menetlusaluste isikute õigusabikulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 11