Obsah (6)

§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-16328 Tsiviilasi G. K. ja K. K. (seaduslik esindaja Pärnu Linnavalits

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. L. esitas
2. oktoobril 2024 oma alaealiste laste G. K. ja K. K. seadusliku esindajana Pärnu Maakohtule hagi laste isa E. K. vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse. Kostja
3. novembril 2024 vastuses teatas, et hagiga ei nõustu, sest tema teada lapsed elavad turvakodus. Enne asjas määratud istungit esitasid K. L. ja E. K. kohtule kinnitamiseks kompromissi.
4. Kohus vanemate vahelist kompromissi ei kinnitanud, sest kohtule sai teatavaks, et Pärnu Maakohtu
5. jaanuari 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-850 võeti hagejate emalt K. L.-ilt laste isiku- ja varahooldusõigus ära ning isa E. K. hooldusõigus peatati isiku- ja varahooldusõiguse osas kuni laste täisealiseks saamiseni. Laste eestkostjaks määrati Pärnu linnavalitsus. Kohus andis eestkostjale tähtaja hagejate elatise nõude täpsustamiseks ning ka laste emalt elatise väljamõistmise hagi esitamiseks.
6. Pärnu linnavalitsus esitas
7. aprillil 2025 kohtule K. K. ja G. K. hagiavalduse K. L.-i ja E. K. vastu elatise väljamõistmiseks, milles hagejad paluvad: välja mõista kummaltki vanemalt mõlema hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras muutuva suurusena.
8. Kohus jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta, kohustades hagejate seaduslikku esindajat täpsustama, milliste konkreetsete PKS § 101 erinevates lõigetes ettenähtud kriteeriumite alusel tuleb muutuva suurusega elatis kindlaks määrata. Samuti tuli hagejate esindajal välja tuua konkreetne kuupäev, mis ajast alates elatist nõutakse, võttes arvesse, et isa vastu oli hagejate elatise nõue kohtule esitatud juba
9. oktoobril
11. Pärnu linnavalitsus kohtule midagi täiendavalt ei esitanud, kuid kohtul ei olnud alust jätta hagi menetlusse võtmata ega E. K. vastu esitatud elatise nõuet läbi vaatamata. Kohtule oli arusaadav, et hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu praktikast tulenevalt iga konkreetse lapse puhul tuleb kohtul välja selgitada selle lapse elatise suurust mõjutavad faktilised asjaolud, sõltumata sellest, kas hagiavalduses nendele tuginetakse. Seetõttu kohus võttis K. L.-i vastu
12. aprillil 2025 esitatud hagi menetlusse ja luges
13. oktoobri 2024 hagi E. K. vastu menetluses olevaks
14. aprillil 2025 esitatud kujul.
15. K. L. oma
16. juuni 2025 kirjalikus vastuses nõustus lastele elatist maksma, kuid ei ole suuteline seda tegema seaduses sätestatud minimaalmääras. K. L. tõi esile, et tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot, tal on osaline töövõime ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus 384 eurot kuus ning töötasu 0,5 kohaga töötamise eest kuni 400 eurot kuus. K. L. soovib, et tema osalise töövõime tõttu vähendataks elatist alla miinimummäära. K. L. sooviks lastega koos olla rohkem kui 7 päeva kuus, kuid tema tervisliku seisundi tõttu on see hetkel võimatu. K. L. on kohtule esitanud Töötukassa
17. novembri 2024 töövõime hindamise otsuse nr TVH/24/041750 (osaline töövõime kuni
18. detsember 2028), enda 2025.a veebruarikuu pangakonto väljavõtte ja
19. veebruari 2025 kohtumääruse tema pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta (dtl 49 – 59). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
20. Korraldaval kohtuistungil 28 augustil 2025 jõudis hagejate esindaja kummagi kostjaga kompromissile.
21. E. K. nõustus elatist tasuma seaduses sätestatud minimaalses määras. E. K. selgitas, et ametlikku töökohta ei ole, ei ole ka töötuna registreeritud, kuid ta teeb juhutöid ja on suuteline Lk 3 / 4 Tsiviilasi nr 2-24-16328 maksma lastele kokku kuni 300 eurot elatist. Lapsed on pea iga nädalavahetuse reedest pühapäevani isaga ja seda tuleks elatise suuruse määramisel arvestada.
22. K. L. selgitas, et on pankrotis ja osalise töövõimega, töötab osalise ajaga, on võimaluste piires lastele vajalikku ostnud ja annab taskuraha 15 eurot kummalegi kuus. K. L. vaidles vastu hagejate esindaja väitele, et tal on alkoholiprobleemid. Tervise tõttu ei saa ta lastega koos aega veeta, sest on nädalate kaupa olnud ravil Viljandi haiglas. Ta oleks suuteline maksma 50 eurot elatist kummalegi lapsele, 15 eurot taskuraha maksaks edasi ka lisaks.
23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte kompromissi tingimused: hagejate seaduslik esindaja ja K. L. leppisid kokku, et K. L. maksab kummalegi lapsele elatist 50 eurot kuus. Laste seaduslik esindaja ja E. K. lepppisid kokku, et E. K. maksab kummalegi lapsele PKS § 101 lg-te 3 – 7 alusel arvutatud minimaalset elatist, arvestades laste aastaseks keskmiseks isa juures viibimise ajaks 7 päeva kuus. Kokkulepitud elatist hakkavad kostjad maksma lastele

1. septembrist 2025, elatis makstakse eestkostja poolt kummalegi lapsele avatud uuele pangakontole jooksva kuu
2. kuupäevaks. Varasema perioodi eest elatise väljamõistmise nõudest hagejad loobuvad. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, pooled kinnitasid, et jäävad nende kokkulepete juurde ning loobusid edasikaebeõigusest. 11.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 12. Pooled leppisid kokku elatise suuruses ja maksmise korras. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 14.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik Lk 4 / 4