1-24-4695/22

(23750000021)Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Marie-Liis Orav, Kristi Haab Kriminaalasi Margus Palmsaar süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör abiprokurör Liisi Kisler vanemprokuröri 14.08.2024. a volituse alusel Süüdistatav Margus Palmsaar Isikukood või sünniaeg: 36912110330 Elu- või asukoht ja aadress: tegelik elukoht XXX-i; elukoht sissekirjutuse järgi XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: XXX Kontaktid: XXX; XXX (isiklik), XXX (tööalane) Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee, RÕA Juhindudes KrMS § 309 lg 3, §§ 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Margus Palmsaar KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust, s.o kergendatud karistus KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel (ilma mõistliku menetlusaja ületamiseta oleks karistus 8 kuud vangistust). 1 / 10 KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui Margus Palmsaar ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates. 2. Menetluskulud 2.1. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Margus Palmsaarelt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu kogusummas 1889,78 eurot, kokku 3218,78 eurot. KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Margus Palmsaarelt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Margus Palmsaart tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 270 eurot ning viimasel kuul 248,78 eurot kuni nõude tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700002465. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 2.2. Jätta Eesti Vabariigi kanda kaitsja kohtumenetluses tekkinud sõidukulud ja hüvitis sõidule kulutatud aja eest kogusummas 325 eurot. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). 2 / 10 Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 29.01.2025. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 19. veebruar 2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Margus Palmsaar süüdistatakse selles, et tema andis kriminaalasjas nr 19940000021 tunnistajana tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta teadvalt valeütlusi. Nimelt 26.09.2019 ajavahemikul kell 08.24-09.52 andis M. Palmsaar aadressil XXX toimunud ülekuulamisel valeütlusi selle kohta, et U.Y käis 24.09.2019 kella 07.00 paiku M. Palmsaare kodus, XXXs, asuvatest basseinidest (sumpadest) M. Palmsaare poolt eelnevalt XXX tiikidest püütud vähke võtmas ning ta andis temale kaasa saatelehe vähkide päriolu tõendamiseks. Tegelikult U.Y 24.09.2019 kella 07.00 ajal M. Palmsaare kodus XXXs vähke võtmas ei käinud ja M. Palmsaar temale saatelehte ei andnud. Kriminaalmenetluses nr 19940000021 on tõendamist leidnud, et U.Y l 24.09.2019 kella 10.00-10.20 Tallinna sadama D-terminalis teostatud tollikontrolli ajal sõidukis olnud vähid on püütud Saaremaal asuvast Leisi jõest. Seega andis M. Palmsaar teadvalt valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmisele järgneva vastutuse eest, mille kohta ta on andud allkirja 26.09.2019.a koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollile. Seega pani Margus Palmsaar oma tahtliku tegevusega toime kriminaalasjas teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades uuritud tõendi kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus valeütluste andmises on tõendamist leidnud. 1. 10.02.2023 Pärnu Maakohtu jõustunud otsuse järgi (tl 31-41) mõistis kohus U.Y süüdi Saaremaal asuvast Leisi jõest vähipüügi keeluajal jõevähkide püüdmises. U.Y Soome suundunud 305 vähki vedav sõiduk peeti tollis kinni 24.09.2019 ja vaadati kell 10.00-10.20 läbi Maksu-ja Tolliameti poolt (tl 45-47). M. Palmsaarele esitatud süüdistuse järgi andis ta tunnistajana valeütlused U.Y kriminaalasja kontekstis ja ütlused olid olulised, sest M. Palmsaare tunnistajana antud ütlustega püüti kinnitada (ümber lükata) asjaolu, et U.Y sõidukist ära võetud vähid ei olnud mitte pärit keeluajal püütuna Leisi jõest, vaid M. Palmsaare hobikasvandusest, kus ta käis samal hommikul 24.09.2019 kella 07.00 ajal ja siis andis ta talle kaasa ka vähkide päritolu tõendamiseks saatelehe. 2. Tõendite kogum kinnitab üheselt, et 24.09.2019 kell 07.00 vm ajal ei saanud M. Palmsaar ja U.Y omavahel kohtuda, rääkimata saatelehe üleandmisest. Selle kohta on prokuratuur esitatud küllaldaselt tõendeid:

1. a)01.07.2020 jälitusprotokoll ja selle lisa (tl 73-83). Selle kohaselt U.Y juhitud Ford Transit reg nr XXX alustas 24.09.2019 kell 6.28 sõitu alles Saaremaalt Kaarma külast Kuivastu suunas, kell 07.17 jõudis auto alles Kuivastusse ning 07.52 paiku Virtsu. Sealt alustas sõitu Tallinna suunas ja kella 09.11 paiku oli Laagris ja 09.53 Tallinna sadamas; 3 / 10
2. b)Päringu vastus TS Laevad OÜ-lt (tl 41-44), kinnitab, et antud Ford Transit reg nr XXX oli 24.09.2019 kell 07.20 väljunud laeval;
3. c)11.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-lisaga (tl 54-61). Protokollis tl 58 fotod 8 ja 9 kinnitavad, et 24.09.2019 kella 08.06 paiku sõidab antud U.Y poolt juhitud Fort Transit M. Palmsaare teeotsast mööda (ei keera M. Palmsaare poole) otse Tallinna suunas. Tõendite kogum ei jäta kahtlusteks ruumi (valkjas paber sõiduki armatuurlaual), et tegu on ka eemalt vaadates sama punase Ford Transit bussiga – seda kinnitab ka 24.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 48-53);
4. d)Väljavõte Google Mapsist (tl 62) tõendab, et Virtsu sadamast Tallinna sadamasse kestab sõit 1 tund ja 53 minutit. Ka eeltoodu kinnitab kogumis teiste asjaoludega, et läbisõit M. Palmsaare poolt kella 07.00 paiku on ajaliselt välistatud, arvestades mandrile jõudmise aega ja M. Palmsaare nn teeosast möödasõidu aega, samuti M. Palmsaare tunnistajana antud ütlusi (U.Y luges ükshaaval ca 300 vähki, liikus kinnistul basseini juurde ja sai ka saatelehe).
5. e)24.09.2019 kell 10.00-10.20 EMTA läbivaatusakt (tl 45-47) – kinnitab samuti kaudselt ajalist telge, mis välistab selle, et 24.09.2019 sai U.Y läbi käia M. Palmsaare juurest. 3. Tunnistajana istungil ülekuulatud U.Y ütlused (05.12.2024 ip lk 6-12; tl 89-95) kinnitavad seda, et ta ei käinud 24.09.2019 üldse M. Palmsaare juurest läbi. Samas ta märkis, et ta pidi minema läbi, kuid ei läinud. Süüdistatavana andis M. Palmsaar istungil ütlusi (05.12.2024 ip tl 13-19; tl 96-102), et ta tegelikult ei lugenud läbi neid ütlusi, mida ta tunnistajana andis. Tema ütluste kohaselt tuldi teda tunnistajana üle kuulama neljakesi (tl 97, ütlustes nimetatud „4 tegelasega“) X tallu. Istungil antud ütluste järgi (tl 98) süüdistatav kinnitas, et ta ei näinud sel päeval U.Y, sest magas sel ajal. Maakohus ei nõustu aga, et süüdistatava poolt tunnistajana antud ütlusi saaks üldse kuidagigi tõlgendada selliselt, et süüdistatav ei näinud ega kohtunud (nt magas) 24.09.2024 U.Y ga, sest tunnistajana antud ütlused läbivalt osutavad vastupidisele ja on olnud väga detailsed ning otsesed enda poolt väidetavalt tajutud asjaolude kohta. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema mäluhäirete põhjuseks on krooniline borrelioos on võistlevas menetluses jäänud paljasõnaliseks väiteks, mida kohus ei arvesta. Piisavad ei ole ka kaitsja vastuväited selle kohta, et tema kliendi ülekuulamine tunnistajana toimus ette teatamata tema talu hoovi tulles ja ütlused kirjutati käsikirjaliselt ilma küsimusi esitamata. 4. 26.09.2019 M. Palmsaare tunnistajana ülekuulamise protokollist (tl 26-30) nähtub, et üle kuulas ta üksnes vanemuurija Reet Aspre. Eeltoodu muidugi ei tähenda eluliselt seda, et vanemuurija ei võinud saabuda tallu koos mitme ametnikuga. Samas on võistlevas menetluses M. Palmsaare väited, et protokolli on saanud ütlused valesti kirja paljasõnalised aktiivse kaitse väited. Lisaks kinnitas ta istungil oma ütlustega, et on kinnitanud oma allkirjaga protokolli õigsust igal protokolli lehel. Sellistel asjaoludel puudub kohtul alus kahelda, et vanemuurija Reet Aspre oleks ütlusi pannud kirja valesti ja kohus lähtub sellest, et need on kirja pandud M. Palmsaare sõnade järgi õigesti. 5. M. Palmsaare on ka veel täiendavalt istungil ülekuulamisel märkinud, et ta eeldas/tõlgendas, et U.Y käis ise sel hommikul tema juurest läbi. Eeldamine ei ole aga U.Y ga kohtumine ja 4 / 10 ütluste järgi pelgalt eeldamist ei saanud olla. M. Palmsaare tunnistajana antud ütlused üheselt ja üksikasjaolult kinnitavad seda, et M. Palmsaare ei saanud üksnes eeldada ilma vahetu tajumiseta, sest ta kirjeldab tunnistajana (tl 28) igati teadlikult ja otseselt ka U.Y nägemist ja jälgimist ja kohtumist vägagi detailselt, sh veoselehe vahetut üleandmist:
6. a)„ /…/ 24.09.2019 tuli U.Y X tallu ja läks basseinide juurde, mis asuvad kõrvalhoones. „
7. b)„M. Palmsaar tuli üksi /…/“.
8. c)„Andsin talle kaasa veose saatelehe, et vähkide päritolu tõendada“. Kohtuistungil süüdistatav märkis, et ta ei tea, kuidas ka see saatelehe osa tunnistaja protokolli sai nii kirja (tl 102). 6. Maakohus uurib vaid neid tõendeid, mis on selle kohtuliku uurimise seisukohast tähtsad ja selle tähtsuse piiritleb kohtuliku uurimise ese - KarS § 320 lg 1 süüdistus. Käesoleva kohtuliku uurimise esemeks ei ole enam U.Y keskkonnaalase kuriteo spetsiifilised tunnused, vaid selle menetlemise käigus antud tunnistaja M. Palmsaare ütlustes sisalduvate faktide õigsus. Seetõttu on olnud maakohus läbivalt seisukohal, et puudub asjakohasus lubada uuesti kohtu ette tuua jõustunud kohtuotsusega lahendatud küsimused, mis puudutasid konkreetselt keskkonnasüütegu. Vähkide päritolu kohta U.Y kriminaalasjas kogutud tõendid, s.o ekspertiisiakti sisu ja ekspertide ülekuulamine, ei ole käesolevas kriminaalasjas vajalik, kuivõrd ei kuulu antud juhtumil õigusmõistmise vastase kuriteo tõendamiseseme asjaolude hulka. Hüpoteetiliselt, isegi kui nt U.Y oleks keskkonna süüteos õigeks mõistetud, ei tähenda see seda, et valeütluste kuriteo toimepanemine oleks kuidagi seetõttu aprioorselt välistatud, seda põhjusel, et karistusõiguslikult kaitstavad õigushüved on mõlemal juhul erinevad ja tunnistajal lasub igal juhul tõe rääkimise kohustus. 7. Maakohus on seisukohal, et selgelt on tuvastatavad objektiivselt olulised vastuolud M. Palmsaare tunnistajana antud ütluste ja tõendatud asjaolude vahel, mis moodustavad antud õigusmõistmise vastase kuriteo olulised koosseisu tunnused. Süüdistuse alusel on tõendamist leidnud KarS § 320 lg 1 kõik objektiivse koosseisu tunnused, st et 26.09.2019 ajavahemikul kell 08.24-09.52 andis M. Palmsaar toimunud ülekuulamisel valeütlusi selle kohta, et U.Y käis 24.09.2019. a kella 07.00 paiku, M. Palmsaare kodus, XXXs, asuvatest basseinidest (sumpadest) M. Palmsaare poolt eelnevalt XXX tiikidest püütud vähke võtmas ning ta andis temale kaasa saatelehe vähkide päriolu tõendamiseks. Need faktid on KarS § 320 lg 1 süüdistuses kohtuliku uurimise esemeks. Koosseisupärane valeütluste andmine saab toimuda üksnes teadvalt. Sellise faktikogumi (vt otsuse p 5 a-
9. c)esitamine M. Palmsaare tunnistajana antud ütlustes ja omakorda veel pikemalt ning detailsemalt lahti kirjeldamine (avamine) on igal juhul teadlik tegevus tunnistajal selliselt ütluste andmisel. Kuna tunnistaja ütlustes esitatud valefakte on mitu, kinnitab see kohtu hinnangul valeütluste andmist mitte üksnes otsese tahtluse vaid ka kavatsetuse vormis. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta üldse ei pööranud tähelepanu tunnistajana antud ütlustele jms (tl 98), ei ole eluliselt usutavad, kuna ütlused on põhjalikud ja iga leht on kinnitatud ka tunnistaja allkirjaga. Järelikult M. Palmsaar realiseeris KarS § 320 lg 1 valeütluste andmise süüdistuse süüteokoosseisu. Kaitsja poolt kohtuvaidluses tõstatatud õigusvastasuse probleemid kohtu hinnangul käesolevas asjas isegi mitte ei tõusetu ja need vastuväited pole asjakohased. 5 / 10 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel mõistab maakohus M. Palmsaare esitatud süüdistuses KarS § 320 lg 1 alusel süüdi. 8. Kohtu seisukoht kaitsja poole esitatud vastuväidetele süüdistuse tõendatusele. Asjaolu, et U.Y ütluse järgi võis tal olla ka kodus hoiul varasemast M. Palmsaarelt võetud vähke (05.12.2024 ip lk 11; tl 94) ja need võisid olla ka segamini läinud keeluajal jõest püütud vähkidega, ei ole M. Palmsaare koosseisu seisukohalt ka hüpoteetiliselt oluline. Isegi kui hüpoteetiliselt nt oli U.Y lt ära võetud vähkide hulgas ka mõni vähk, mis pärines nt M. Palmsaare hobikasvandusest, ei välista see kuidagi M. Palmsaare valesid faktiväiteid kriminaalasjas ehk valeütlusi – 24.09.2019 ei käinud U.Y tema juures ja seda kell 07.00 vähke võtmas ega saanud ka saatelehte tema käest. Seega ei saanud igal juhul olla U.Y l tollis olnud vähkide hulgas 24.09.2019 M. Palmsaarelt saadud vähke. 9. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, mille kohaselt M. Palmsaar andis valeütlused ettevaatamatusest, s.t tema tegu ei oleks KarS § 17 lg 1 alusel karistatav, ei ole eluliselt usutav ja ei haaku eelnevalt tõendamist leidnuga. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, olid M. Palmsaare 2019 antud ütlused konkreetsed faktide osas ja ei sisaldanud endas eelduseid või asjaolusid, mida võiks kuidagi teisiti nii tõlgendada. Vaieldamatult on aru saada, et M. Palmsaar kirjeldas enda antud ütlustes n-ö vahetult tema enda poolt kogetut ning seejuures esitas valefakte nii U.Y poolt tema juures käimise (sealjuures ka käimise kohta kuupäeva- ja kellaaja täpsusega) kui ka saatelehe andmise kohta. Seetõttu oli M. Palmsaare tegevuses tuvastatav ka raskeim tahtluse vorm, s.o kavatsetus, ning koosseisueksimus on välistatud. Samuti puuduvad mistahes tõendamisreelgeid arvestavad viited sellest, et tunnistajana antud ütlused oleks menetleja poolt kirja pandud valesti. 10. Kaitsja viitab ka KarS § 31 lg-le 1, kuid seejuures jätab sisustamata, mil viisil saaks M. Palmsaare poolt valeütluste andmise puhul rääkida lubatavuseksimusest. 11. Samuti viitab kaitsja viimase variandina ka keelueksimusele KarS § 39 järgi, millise käsitlusega kohus samuti nõustuda ei saa. Kaitsja viitab, et M. Palmsaar ei pidanud võimalikuks ega teadnud, et annab valeütlusi, kuna temal oli veendumus ja kindel info, et M, U.Y tema juures vähke võtmas käis. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, miks ei ole selline kaitsepositsioon eluliselt usutav ja võimalik – M. Palmsaare poolt esitati tunnistajana lausa rohkem kui ühe valefakti ning need esitati selliste asjaolude kohta, mis ei sisalda endas eeldust, vaid vahetult tajutud asjaolusid. Seega ei ole võimalik M. Palmsaare poolt mitte mingil viisil eksimuses olemine, vaid üheselt on tuvastatav tema poolt teadvalt valeütluste andmine ning seda raskeimas tahtluse vormis ehk kavatsetult. 12. Seega õigusvastasust ja süüd välistavad ajaolud puuduvad. M. Palmsaar tuleb KarS § 320 lg 1 järgi süüdi mõista. 13. Karistus ja kaitsja vastuväide mõistlikule menetlusajale 13.1. Mõistlik menetlusaeg 6 / 10 Kaitsja leidis, et karistamise otsustamise juures tuleb arvestada seda, et, et valeütlused anti 2019. a ja asi saadeti selle kohta kohtusse alles 2024. aastal, ehkki valeütluste andmine pidi olema menetlejale teada juba oluliselt varem. Kaitsja leidis, et M. Palmsaart käsitleti juba varem kahtlustatavana, kui U.Y ga kokkulepe oli sõlmitud. Selleks ajaks oli kindlasti arusaadav, et M. Palmsaarel on kahtlustatava staatus. Sellisel juhul seda menetlust nii kaua venitada ei ole kindlasti olnud põhjendatud. Isegi, kui määratleda, et M. Palmsaar kuulati kahtlustatavana üle 22.08.2023. Prokurör leidis, et mõistlik menetlusaeg hakkas M. Palmsaare jaoks kulgema tema kahtlustatavana ülekuulamisest, so 22.08.2023. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on piisavalt indikatsioone, mille kohaselt pidi menetlejal tekkima põhjendatud kahtlus M. Palmsaare valeütlustes oluliselt varem kui 2022. ja 2023. aastal, sest need 2019. a tunnistajana antud ütlused lahknesid diametraalselt ka samal ajal, s.o 2019. a läbi viidud jälitustegevusega saadud andmetega. Seega M. Palmsaare ütluste usaldusväärsust kontrolliti paralleelselt edasi U.Y kriminaalasja raames. Euroopa Kohus hindab menetluse kestuse mõistlikkust, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja võttes arvesse kohtupraktikas sätestatud kriteeriume, eelkõige kohtuasja keerukust ja kohtuasja käitumist. Antud vaidluse esemeks on kohtu hinnangul lihtne kuritegu, mille sisuks on üksnes mõningate faktide võrdlus, millega on võimalik tuvastada valeütlus. Õige on see, et asjaolu, et 26.09.2019. a kuulati M. Palmsaar üle tunnistajana, ei kuulu kohtupraktika järgi selleks ajaks, millest tuleks üldreeglina hakata lugema mõistliku menetlusaja kulgemist M. Palmsaare suhtes, sest ta oli tunnistaja ning ei olnud teatavaks tehtud tema suhtes kriminaalkahtlustust. Kuid on ka erandeid. Nimelt samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (vt nt EIK 20.01.2004 Kangasluoma vs. Soome, p 26). Antud EIK otsuses heidetakse riigile ette seda, et isiku kuulati üle ja alustati tema suhtes kriminaalmenetlust 1990.a, mitte 1994.a, mil talle esitati süüdistus. Käesolevas asjas sept. 2019 aastal ei alustatud aga mingit kriminaalmenetlust pärast M. Palmsaare ülekuulamist tema suhtes ja talle ei antud ka sellest kuidagi teada. Iseenesest on õige, et arvestades käesolevas asjas kohtule esitatud jälitusprotokolli ja jälitusmenetlusega seotud kriminaalasjade eriti hoolsat menetlemise nõuet, siis menetlejale pidi olema selge, et M. Palmsaare ütlused diametraalselt lahknevad, see pidi andma kohe selge indikatsiooni kahtluse kohta ja muu seisukoht pole objektiivselt võimalik ainuüksi juba varjatud jälgimise info alusel. Seega selline info ja kahtlus pidanuks olema menetlejale teada juba 2019. aastal, mil toimusid keskkonnakuriteo osas ka avalikud menetlustoimingud, s.o U.Y kahtlustatavana ülekuulamine jms, millega ka täiendavalt kontrolliti (eeldatavalt kontrolliti) M. Palmsaare ütlustes toodud faktide tõepärasust. M. Palmsaar andis valeütlused oma hea tuttava U.Y kohta. Eeltoodust tekkiski motiiv kuritegu toime panna. Seetõttu on selge, et pidi olema M. Palmsaarele ka arusaadav ja igati eeldatavalt teada, et kui U.Y le esitati siiski süüdistused, siis M. Palmsaare ütlusi tunnistajana ei peeta tõeseks, sest nende alusel U.Y kahtlustustest ei vabastatud. Veelgi enam, tema heale tuttavale U.Y 7 / 10 le esitati kohtus süüdistus. Seega tema poolt tunnistajana esitatud fakte ei usutud. Maakohus leiab, et kui U.Y ei oleks olnud M. Palmsaarele hea tuttav, siis nimetatud mõistliku aja küsimus erandina ei aktualiseeruks nii varases staadiumis (2019.a lõpp), s.o enne M. Palmsaare kahtlustatavana ülekuulamist. Kriminaalmenetlus mõjutab oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu, nt küsitletakse tunnistajaid (Šubinski vs. Sloveenia, otsus 18.01.2007 p 65). Vt RKKK 3-1-1-43-10 p 25 ja 3-1-1-57-11 p 14.1, 3-1-1-6-11. Seejuures ei ole tähtsust, et formaalselt kuulati isik esimest korda üle tunnistajana. Nähtuvalt ülekuulamisel esitatud küsimuste sisust, olid need otseselt suunatud kuriteokahtluse kontrollimisele. Ülekuulamised olid põhjalikud, kusjuures nende käigus esitatud küsimused kattusid küllaltki suures osas küsimustega, mis esitati talle hiljem ülekuulamisel kahtlustatavana. Eelnevast tulenevalt võib menetluse mõistlik aeg hakata kulgema tõepoolest ajast, mil isik tunnistajana üle kuulatakse, kuid siis tuleb näidata ära ka asjaolud, mis annavad aluse arvata, et tegelikkuses tulnuks isik kuulata üle kahtlustatavana. Just see osutab kuriteokahtlusele ja menetleja tahtele koguda selle kahtluse kontrollimiseks tõendeid. Antud asjas on ringkonnakohus üksnes märkinud, et ülekuulamiste sisust nähtuvalt oli menetlejal alust kahtlustada ülekuulatud isikuid kuriteos. Kolleegiumi arvates ei anna selline üldsõnaline konstateering alust asuda seisukohale, et menetluse mõistlik aeg hakkas kulgema süüdistatavate tunnistajatena ülekuulamisest. Kuna ringkonnakohtu määrusest ei selgu, milline osa tunnistajatena ülekuulamise protokollide sisust osutab kuriteokahtlustusele, ja kuna kahtlustusele ülekuulamise ajal ei viita ka ükski muu asjaolu, leiab kolleegium, et praeguses asjas hakkas menetluse mõistlik aeg kulgema alates süüdistatavate kahtlustatavatena ülekuulamisest (p 17).1 Käesolevas asjas tuleb maakohtul tõdeda, et sel hetkel ilmselt kui M. Palmsaart 26.09.2019 tunnistajana üle kuulati, ei olnud alust teda veel kahtlustatavana üle kuulata (alustada ülekuulamist kohe kahtlustatavana), kuid arvestades U.Y kriminaalasjas rakendatud jälituslikke ja avalikke menetlustoiminguid, pidi olema menetlejale võrdlemisi vahetult selge, et M. Palmsaar on kahtlustatava saatuses, sest oli varjatud jälgimine, mis välistas kõnes oleval ajal M.Palmsaare ja U.Y kohtumise. Kogutud tõendite järgi võeti suund M. Palmsaare hea tuttava U.Y süüdistamisele ja see eeldas ka paralleelselt M. Palmsaare valeütluste kohta tõendite kogumist ka selles kahtlustuse ja süüdistuse punktis, mille kohta 26.09.2019 andis valeütlusi M. Palmsaar. Seega kui avalikud menetlustoimingud olid ammu juba U.Y suhtes alanud, oli selgelt M. Palmsaare kahtlustatavana ülekuulamine alles 22.08.2023 põhjendamatult hiline (U.Y suhtes oli tehtud kokkuleppemenetluses otsus Pärnu Maakohtu poolt 10.02.2023), kui M. Palmsaare valeütluste andmise faktid pidid olema menetlejale üheselt selged juba 2019.a lõpust. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud asjaolusid, miks jõudis U.Y kriminaalasi kohtusse alles 2022. a lõpus, kuid kohtule esitatud kohtuotsusest on näha, et U.Y le oli esitatud mitmeid süüdistusi - KarS § 361 lg 1, § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi. Samas selle kõrval esines kõrvalkahtlusena selgelt M. Palmsaare valeütluste andmine. 1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/ylevaated/2014/ riigikohtu_praktika_ylevaade_kriminaalasjad_2014_1.pdf , lk 6, Jaan Sootak 8 / 10 Eeltoodu alusel on aga kohus siiski seisukohal, et mõistlik aeg oleks M. Palmsaare süüasja kohtusse saatmiseks pidanud olema hiljemalt samuti 2022. lõpp või 2023. aasta algul, sest M. Palmsaare valeütluste sisu arvestades polnud oluline, millise kohtuotsusega lõpeb U.Y suhtes esitatud süüdistusega seotud kohtuasi eeskätt keskkonna jt kuritegudes. M. Palmsaar pani toime valeväidete esitamisega muu ehk õigusmõistmise vastase kuriteo. Arvestades eeltoodud menetluslikke asjaolusid ja M. Palmsaare kuriteo lihtsust, leiab maakohus, et M. Palmsaare suhtes on mõistlikku menetlusaega ületatud vähemalt ca ühe aasta võrra, sest U.Y asjas rakendati intensiivset (jälitus-) menetluslikku meedet lisaks avalikele menetlustoimingutele - see tähendas juba ammu M. Palmsaare suhtes kahtlustuste paralleelset kontrollimist alates 2019.a lõpust, s.t menetlustoiminguid (mida kasutatakse ka hiljem M. Palmsaare vastu). Kuivõrd U.Y oli ka M. Palmsaare hea tuttav, ning seda sellises määras, et anda teda toetavalt valeütlusi, võib üldisest elukogemusest tulenevalt eeldada M. Palmsaare teadlikkust, et vaatamata M. Palmsaare „õigustavatele“ ütlustele, viidi ikkagi U.Y suhtes läbi kriminaalmenetlust edasi ning kuriteokahtlused M. Palmsaare suhtes menetleja jaoks seetõttu paralleelselt tekkisid ja jäid ka püsima. Seda ebamõistlikult ammu enne seda, kui M. Palmsaar kahtlustatavana ise üle kuulati. 13.2. Karistus KarS § 56 lg 1 tulenevalt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 320 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus ei pea põhjendatuks M. Palmsaarele rahalise karistuse kohaldamist, võttes arvesse mitme valefakti esitamist tunnistajana ütluste andmisel. Eelnev sisustab ka M. Palmsaare süü suurust ning samuti tuleb karistuse määramisel võtta arvesse asjaolu, et M. Palmsaare puhul oli tuvastatav teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetult. Mh, nõustudes prokuröri seisukohaga, on M. Palmsaare poolt valeütluste andmisel tuvastatav ka karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p-s 9 nimetatud süüteo toimepanemine teise, s.o U.Y poolt toime pandud süüteo varjamiseks. Kaitsja poolt esile toodud kergendavaid asjaolusid, s.o igakülgset koostööd ja kaasaaitamist asjaolude selgitamisele, kohus ei tuvasta. Vastupidiselt kaitsja läbivale positsioonile sellest, et M. Palmsaar ei saanud arugi, et valeütlusi annab, on tuvastamist leidnud, et ta andis valeütlusi mitme fakti osas, mida ta oleks saanud tajuda üksnes vahetult ise ja mingeid eeldusi ega eksimusi tema poolt ütluste andmisel tuvastada ei olnud võimalik. Seega eelnevaid asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab kohus, et kohane karistus M. Palmsaare süü alusel on 8 kuud vangistust. Küll aga, juhindudes punktis 13.1. välja toodud mõistliku menetlusaja minetustest, on kohus seisukohal, et KrMS § 306 lg 1 p-le 61 tuginedes tuleb Margus Palmsaarele KarS § 320 lg 1 järgi mõista karistuseks 4 kuud vangistust, s.o kergendatud karistus. 9 / 10 Arvestades ajafaktorit, on võimalik antud karistuse kohaldamine tingimisi, seetõttu KarS § 73 lg 1, 3 alusel tuleb jätta mõistetud vangistus kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui M. Palmsaar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 14. Menetluskulud Käesoleva kriminaalasja menetluskulud koosnevad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundrahast summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasust kogusummas 2214,78 eurot. Kuivõrd M. Palmsaar tunnistati süüdi, tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskulud hüvitada temal. Kaitsja taotles süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks ning kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja ees riigi kanda jätmist. Kohus peab kaitsja taotlusi põhjendatuks ning leiab, et kaitsja sõiduga seotud kulutused on võimalik jätta Eesti Vabariigi kanda. Seega tuleb M. Palmsaarelt KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 1889,78 eurot ja sundraha summas 1329 eurot, kokku 3218,78 eurot. M. Palmsaarelt väljamõistetud menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul, kohustades M. Palmsaart tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 270 eurot ning viimasel kuul 248,78 eurot kuni nõude tasumiseni. Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest kogusummas 325 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 10 / 10