Obsah (4)

§ 65§ 217§ 3§ 16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2025, Tallinn K

§ 65

lg 1 sätestab, et arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale. Sama §-i lg 2 sätestab, et arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel 3 2-24-2825 seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 276 lg 1 sätestab, et asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Seeläbi omandasid kohtutäitur ja sissenõudja arestipandiõiguse võlgniku pärandvarasse kuuluvatele kohustusliku pensionikindlustuse osakutele, mis on eesõigustatud nõue võrreldes tavapäraste võlausaldajatega. Seega oli kohtutäitur õigustatud pöörama sissenõude pärandaja kohustusliku pensionifondi osakutele. Kohtutäitur on teinud võlanõude ja täitekulude katteks väljamakse 28.06.

1. Samuti ei oma käesolevas täiteasjas tähtsust asjaolu, et avaldajatele väljastati 01.08.2023 pärimistunnistus, kuivõrd PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ning § 4 lg 1 järgi pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärandi üleminek pärijale ei eelda seega täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Pärandaja suri 13.12.2022 ning kuivõrd pärijad ei ole pärandist loobunud, on neil olnud õigus pärijatena tegutseda juba enne pärimistunnistuse väljastamist. Ühtlasi, kui pärijad said kohtutäituri 05.06.2023 akti kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõitmise akt kätte 05.06.2023, siis pidanuks avaldajad nimetatud akti vaidlustama hiljemalt 17.06.
2. Seega on avaldajad

§ 217

lg 6 alusel võlgniku õigusjärglastena ühtlasi kaotanud õiguse vaidlustada pärandvarasse kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arestimise akti. Lisaks, PärS § 142 lg 1 sätestab asjaolu, et pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused nimetatud sättes toodud järjekorras. Seega ei laiene nimetatu enne pärandvara inventuuri, täitemenetluse käigus täidetud kohustustele. Pärandvara arvel täideti võlakohustused enne pärandi inventuuri läbiviimist (pärandi inventuur lõppes 12.09.2023, kohtutäituri koostas pärandaja pärandvarasse kuulunud pensionifondi osakute arestimise aktid 25.05.2023). Ühtlasi sätestab PärS § 130 lg 1, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega ongi pärandvara ebapiisavuse arvel pärandaja matusekulude kandjaks pärija(d), mitte kohtutäitur. Avaldajate nõue kohustada kohtutäiturit vastama sisuliselt 03.12.2023 avaldajate poolt esitatud avaldusele, on põhjendamatu, sest nimetatud avaldusele on juba enne kaebuse esitamist sisuliselt vastatud. Avaldajate nõude rahuldamiseks puudub alus. Pärnu Maakohtu poolt 13.10.2023 tsiviilasjas 2-23-13059 tehtud kohtumäärus ei kohusta kohtutäiturit nimetatud toimingu tegemiseks, ka ei ole kohtutäiturilt midagi välja mõistetud ning kohtutäituri otsusele kaebuse esitamisel ei ole võimalik kohustada kohtutäiturit kaebuses toodud rahaliste väljamaksete tegemiseks, kuna toodu oleks käsitletav täitemenetluse korraldamisena (

§ 3lg 1).

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2024 määrusega avalduse ning kohustas kohtutäiturit avaldajate 03.12.2023 kaebust läbi vaatama. Menetluskulud jättis kohus kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldajate kasuks menetluskuluna välja 15 eurot.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus

§ 217

lg-le 1, § 218 lg-le 1, § 477 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 2-16-12972 väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. Kohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et: 1) Q suhtes oli algatatud täitemenetlus nr 194/2015/107 täitur Kaire Põlts täiteasjas; 2) 13.12.2022 suri avaldajate isa Q; 3) 05.06.2023 edastas kohtutäitur Kaire Põlts avaldajatele teate võlgniku pärandvara (kohustusliku 4 2-24-2825 pensionifondi osakute) arestimisest, mille tulemusena laekus kohtutäituri kontole rahasumma 2258,75 eurot (dtl 4); 4) 20.06.2023 koostas ja tõestas notar Triin Lekk notariaalakti pärimismenetluse algatamise avalduse Q pärimismenetluses, milles pärijad nõudsid ka pärandvara inventuuri läbiviimist ning palusid pärandvara inventuuri tegijaks määrata kohtutäitur Kaire Põltsi (dtl 10-12); 5) 01.08.2023 väljastas notar Triin Lekk avaldajatele seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (dtl 15-16); 6) Tallinna notar Triin Lekk 21.06.2023 pärandvara inventuuri määramise otsuse alusel viis Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts läbi 13.12.2022 surnud Q pärandi inventuuri; 7) Pärandvara loetelust punktis 2.2 nähtub, et pensioniregistri pidaja andmetel on Q nimel avatud pensionikonto nr XXXXXXXXXXXX, konto saldo 13.12.2022 seisuga on 1082,005 LHV Pensionifond L osakut. Pensionifondi osakute väärtus 13.12.2022 seisuga oli 2223,91 eurot (dtl 18-25); 8) 14.09.2023 esitasid avaldajad kohtule Q pärandvara pankrotiavalduse; 9) Pärnu Maakohus 13.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-13059 lõpetas Q pärandvara pankrotimenetluse pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Määruses märgib kohus, et kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lõikele 2¹, maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras (PankrS § 29 lg 8²) (dtl 2728, sama 34-35).
2. Kohtutäitur leiab oma vastuses, et avaldajad vaidlustavad tegelikkuses kohtutäituri 03.02.2024 otsust, milles omakorda tugineti kohtutäituri 17.01.2024 dokumendis seisukohtadele ja põhjendustele. Kohus märkis, et täitur on eksinud kuupäevaga, kohus saab aru, et täitur on pidanud silmas 06.02.2024 dokumenti.
3. Kohus märkis, et täituri tegevus avaldajate 12.01.2024 kaebuse läbivaatamisest ei ole olnud kooskõlas seadusega. Kohtutäituri abid on teinud sama kuupäevaga kaks vastandlikku otsustust: 17.01.2024 edastas kohtutäituri Kaire Põlts abi Kadri Noor avaldajatele teate kaebuse läbivaatamisest 25.01.2024 (dtl 45), samal päeval aga on kohtutäituri abi Tõnu Kala edastanud avaldajatele kirja, mis on vormistatud kui vastus laekunud avaldusele ja milles on palutud pärijate seisukohta, kas pärijad jäävad oma 12.01.2024 esitatud kaebuse juurde või on nõus sellest loobuma, kuna käesoleva vastusega on pärijate 03.12.2023 avaldus lahendatud (dtl 47-49). Kohus leidis, et täituri abi Tõnu Kala tegevus, kus ta teatab 17.01.2024 kaebuse lahendamisest, ei ole kooskõlas

§ 217

lg-ga 4, mille kohaselt kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Praegusel juhul on täitur vaadanud kaebuse sisuliselt läbi avaldajatele eelnevalt kaebuse läbivaatamisest teatamata. Täituri abi tegevus on arusaamatu olukorras, kus teine täituri abi on samal päeval andnud teada kaebuse läbivaatamise aja.

1. 22.01.2024 vastasid avaldajad kohtutäituri abi Tõnu Kala 17.01.2024 saadetud kirjale, kus väljendasid üheselt seisukohta, et jäävad 12.01.2024 esitatud kaebuse juurde ning soovivad kaebusele sisulist ning motiveeritud otsust (dtl 50). Seetõttu on arusaamatu ja seadusega vastuolus täituri abi edasine tegevus, milles ta teatab 06.02.2024, et on teinud kohtutäituri otsuse nr 194-2015-107, mille resolutsiooni kohaselt on selgitatud kaebuse esitajatele, et nende 03.12.2023 avaldus on lahendatud kohtutäituri 17.01.2024 aktiga, mistõttu puudub vajadus kaebajate avalduse lahendamiseks käesoleva otsusega (dtl 53-55). Seetõttu ei nõustunud kohus ka täituriga, et avaldajad on tegelikult vaidlustanud täituri 06.02.2024 otsust.
2. Kõike eelnevat arvesse võttes leidis kohus, et kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja avaldajad said esitada kohtule kaebuse kohtutäituri 5 2-24-2825 tegevusele kaebuse. Kuna kohtu hinnangul ei ole selgelt arusaadav, millise kuupäevaga on teinud kohtutäitur avaldajate 03.12.2023 avaldusele otsuse (mida avaldajatel oleks olnud võimalik vaidlustada), siis rahuldas kohus avaldajate avalduse ning kohustas kohtutäiturit läbi vaatama avaldajate 03.12.2023 kaebust.
3. Kohus märkis, et avalduses esitatu põhjal võib esialgselt järeldada, et täituri tegevus matusekulude ja inventuuri tegemise kulude hüvitamata jätmisel ei ole olnud õiguspärane. Avaldajad toovad välja, et pärandvara arvelt on hüvitamata matusekuludest 1329 eurot ja inventuuri tegemise kulud 61,40 eurot. Avaldajad leiavad, et kohtutäitur on läinud vastuollu IFV § 64 lg 11 sätestatuga ning arestinud pärandvara enne pärandvara pankroti väljakuulutamist. Kohtutäitur on oma tegevuses eiranud Pärnu Maakohtu 13.10.2023 tsiviilasjas 2-23-13059 avaldatut ning jätnud pärandvarast välja maksmata pärandaja matusekulud ning pärandvara inventuuri kulud vastavalt PärS §-s 142 lg 1 p
5. IFV § 64 lg 11 kohaselt, kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. PärS § 11 lg 1 p 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud.
6. Kohus ei nõustunud täituriga selles, et pärijad pidanuks vaidlustama 05.06.2023 kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõitmise akti. Nimetatu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest vaidlust ei ole, et Q suhtes toimus täitemenetlus täiteasjas nr 194/2015/107 ja nõude täitmiseks on täituril õigus ka vara arestida.
7. Kohus leidis, et asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas täitur sai teha täitemenetluses võlausaldajale väljamakse enne, kui oli selgunud pärandvara inventuuri ja pärandvara pankroti tulemus.
8. Täituri selgitus selles, millal on raha võlanõude katteks tasutud, on olnud vastuoluline. Avaldajatele on täitur 17.01.2024 vastanud, et raha on arestitud ja tasutud võlanõude katteks mais 2023 (dtl 48). Kui täitur tegi väljamakse juba mais 2023, siis on ta selle teostanud enne kui teavitas avaldajaid vara arestimisest 05.06.
9. 22.03.2024 selgitas aga täitur, et on teinud võlanõude ja täitekulude katteks väljamakse võlgnike poolt vaidlustatud summa (pärandaja II samba osakute eest laekunud summa) osas 28.06.
10. Kui täitur tegi väljamakse 28.06.2023, siis on ta teinud toimingu (väljamakse) enne, kui on selgunud pärandvara inventuuri ja pärandvara pankroti tulemus.
11. Täitur teavitas avaldajaid 05.06.2023 aktiga vara arestimisest täiteasjas nr 194/2015/107, misjärel on avaldajad pöördunud notari poole ja 20.06.2023 koostas ja tõestas notar Triin Lekk notariaalakti pärimismenetluse algatamise avalduse Q pärimismenetluses, milles pärijad nõudsid ka pärandvara inventuuri läbiviimist ning palusid pärandvara inventuuri tegijaks määrata kohtutäitur Kaire Põltsi (dtl 10-12). Tallinna notar Triin Lekk 21.06.2023 pärandvara inventuuri määramise otsuse alusel viis Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts läbi 13.12.2022 surnud Q pärandi inventuuri. Kohus leidis, et olukorras, kus 21.06.2023 on tehtud pärandvara inventuuri määramise otsus, oli täituri poolt lubamatu teha 28.06.2023 väljamakse täiteasjas nr 194/2015/
12. Inventuuri ja täitemenetluse läbiviija oli üks ja sama täitur. 6 2-24-2825
13. 14.09.2023 esitasid avaldajad kohtule Q pärandvara pankrotiavalduse. Pärnu Maakohus 13.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-13059 lõpetas Q pärandvara pankrotimenetluse pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Määruses märgib kohus, et kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt PankrS § 15 lõikele 2¹, maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras (PankrS § 29 lg 8²).
14. Avaldajad esitasid 03.12.2023 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse 05.06.2023 täiteasjas nr 194/2015/107 arestitud pärandvarasse kuuluvast summast teha viivitamata väljamakse vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-s 142 lg 1 p 1 ja PankrS § 29 lg 8², hüvitamata matusekulude ning pärandi inventuuri tasumiseks, kuid täitur ei ole seda teinud. Kohtu hinnangul on täituri tegevus matusekulude ning pärandi inventuuri tasumise kulude hüvitamata jätmisel olnud vastuolus PärS §-s 142 lg 1 p 1 ja PankrS § 29 lg 8². Täitur on jätnud makse tegemata, kuna ta on 05.06.2023 täiteasjas nr 194/2015/107 arestitud pärandvarasse kuuluvast summast teinud makse selle täiteasja võlausaldajale.
15. Riigikohus on selgitanud, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Samas on kolleegium leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt nt RKTKm, 15.03.2017, 32-1-166-16, p 13; RKTKm 03.10.2013, 3-2-1-105-13, p 19; RKTKm 04.03.2008, 3-2-1-3-08, p 16). Kohus ei saa käesolevas asjas lahendada avaldajate kaebust täituri kohustamiseks matusekulude ning pärandi inventuuri tasumise kulude katteks väljamakse tegemiseks enne kui täitur on teinud 03.12.2023 avalduse lahendamiseks otsuse. Määruskaebus
16. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldajate kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruses jätnud põhjendamatult kohaldamata kohtutäituri vastuväidetes esile toodud materiaalõiguse normid, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
18. Kohtutäitur ei saa nõustuda asjaoluga, et pidi arvestama pärandvara inventuuri ja pärandvara pankroti tulemusega. Kohtutäitur sai pankroti tulemusest teada alles Pärnu Maakohtu 25.09.2023 edastatud e-kirjast. Ühtlasi ei ole kohtu poolt täitemenetlusi peatatud. Pärandvara inventuuri akt valmis alles 21.09.
19. Nimetatud daatumid on selgelt hilisemad, kui pärandaja II pensionifondi osakute arestimisakt pärijatele edastati ja nad sellest teada said.
20. Kohtutäitur ei saa nõustuda ka kohtu seisukohaga, et pärijate poolt kohtutäituri 05.05.2023 koostatud arestimisakti vaidlustamine ei oma õigusvaidluse lahendamisel sisulist tähtsust. Kohtutäituri hinnangul omab nimetatud arestimisakti mittevaidlustamine kohtutäiturile signaali, et pärijad nõustuvad arestimisaktiga sissenõutud summa täiteasjas 194/2015/107 täitmisel olevate võlanõuete katteks täitmisega, mistõttu tegi kohtutäitur väljamakse täitetoimikust II pensionisamba osakutest laekunud rahast alles 28.06.2023 arvestusega, et pärijad võivad arestimisakti vaidlustada. 7 2-24-2825
21. Lisaks ei tulene seadusest, et kohtutäitur pidi ootama pärandvara pankroti ja pärandvara inventuuri tulemused enne, kui võis väljamakse teha. Väljamakse tegemist said avaldajad vältida kohtutäituri 05.05.2023 arestimisakti vaidlustamisega. Menetlusosaliste seisukohad
22. Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kohtutäituri kanda.
23. Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
24. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
26. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on teinud ebaõige kohtulahendi. Siinses asjas pöördusid avaldajad maakohtusse seoses sellega, et kohtutäitur ei ole sisuliselt lahendanud ja vastanud nende poolt 03.12.2023 kohtutäiturile esitatud kaebusele. Võttes arvesse, et asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur nimetatud kaebuse oma otsusega lahendanud oleks, leidis maakohus õigustatult, et avaldus tuleb rahuldada ning kohtutäiturit kohustada avaldajate esitatud kaebust läbi vaatama. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi maakohtu põhjendutega ning neid ei korda.
27. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus lisaks seisukohale, et kohtutäituri tegevus matusekulude ja inventuuri tegemise kulude hüvitamata jätmisel ei ole olnud õiguspärane. Maakohus põhjendas oma seisukohta asjas esitatud tõenditest tulenevatele asjaoludele ning kehtivale õigusele tuginedes. Samas märkis kohus, et tegemist on esialgse seisukohaga ning kohus ei saa asja sisuliselt lahendada enne, kui kohtutäitur on teinud 03.12.2023 kaebuse lahendamiseks otsuse. Maakohtuga eeltoodus nõustudes ei saa kohtutäituri tegevuse seaduspärasusele (matusekulude ning pärandi inventuuri tasumise kulude välja maksmata jätmisega seoses) lõplikku hinnangut anda ka ringkonnakohus, kuigi määruskaebusest nähtuvalt seda soovitakse.
28. Määruskaebuse kohaselt peab kohtutäitur asjas endiselt oluliseks fakti, et avaldajad on jätnud vaidlustamata arestimisakti. Ringkonnakohus nõustub ka akti vaidlustamata jätmise osas avaldatud maakohtu seisukohaga ning seda ei korda, märkides täiendavalt vastuseks alljärgnevat.
29. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäituri poolt 05.06.2023 koostatud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise nõude (võlgniku pärandvara arestimise akti) adressaadiks 8 2-24-2825 märgitud (üksnes) avaldaja I X.B, keda kohtutäitur on nimetanud pärijaks (dtl 4). Seega jääb ebaselgeks, kas avaldaja II osas on eelnimetatud arestimisakt üldse tehtud. Avaldajate esitatud väidetest ja tõenditest nähtuvalt nad ennast oma isa pärijateks ei pidanud, kuna teadsid, et tehtud on testament. Asjaolu, et testamenti pole ja tegemist on seadusjärgse pärimisega, selgus kohtutäiturilt arestimisakti saamise järgselt notaribüroos läbiviidud pärimismenetluse tulemusena. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtule arusaadav, mille alusel sai kohtutäitur 05.06.2023 kindlalt järeldada, et Q pärija(te)ks on just avaldaja I (või mõlemad avaldajad).
30. Maakohus on kohtutäiturilt ka küsinud, mis võimaldas tal laekunud summade ülekannet mais, so enne kui oli selgunud, kes on võlgniku õigusjärglased (dtl 71). Kohtutäitur vastas, et pärandi üleminek pärijale ei eelda pärimistunnistuse väljastamist, pärijad on saanud pärijateks seaduse alusel olenemata pärimistunnistuse väljastamise ajast ega ole pärandist loobunud (dtl 80). Seega jääb endiselt ebaselgeks, mille alusel määruskaebuse esitaja veendus, et tegemist on seadusjärgse pärimisega.
31. Kuigi on õige see kohtutäituri seisukoht, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust, on uuemas kohtupraktikas sedastatud, et selleks, et teada, kellel on õigus saada endale pärandvara hulka kuuluvad esemed, tuleb välja selgitada pärimise alus. Pärimise aluseks on PärS § 9 lg 1 kohaselt seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus. Pärast pärimise aluse väljaselgitamist tuleb mitme pärija korral kindlaks määrata nende pärandiosad. Pärimistunnistuse saab võtta pärandiosade määramisel lähtekohaks (RKTKo, 24.03.2021, 2-18-18277, p-d 16 ja 17). Seega on pärimistunnistuse olemasolul, sellel märgitud pärija(te) isiku(te)l ning pärandiosade suurusel siiski (juriidiline) tähendus olemas.
32. Ringkonnakohus selgitab, et pärimisseaduse (PärS) § 165 lg 2 kohaselt viib pärimismenetluse läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis. Kohtutäiturile kehtivast õigusest pärimismenetluse läbiviimise pädevust ei tulene. Kohtutäitur saab võlgniku surma korral täitemenetluse läbiviimisel juhinduda täitemenetluse seadustikus sätestatust.

§ 16

lg 1 kohaselt jätkub enne võlgniku surma alanud täitemenetlus tema pärandvara suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 16

lg 2 sätestab, et kui täitetoiming tuleb teha võlgniku juuresolekul või sellest tuleb talle teatada, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise esindaja, kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja.

1. Eelkirjeldatud ebaselgete asjaolude tõttu on 05.06.2023 kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise nõude (võlgniku pärandvara arestimise akti) väljastamine avaldajale I (või avaldajatele) vähemalt küsitav ning kaebuse väide, et arestimisakti mittevaidlustamine annab signaali pärijate nõustumusest aktiga sissenõutud summa täitmisel olevate võlanõuete katteks täitmisega, asjakohatu.
2. Määruskaebuse väite kohaselt ei pidanud kohtutäitur enne väljamaksete tegemist arvestama ja ära ootama pärandvara inventuuri tegemise tulemusi. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle seisukohaga.
3. Nimelt sätestab PärS § 135 lg 1, et kui pärija nõuab pärandi inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni, keelduda pärandaja kohustuse ja käesoleva seaduse §-s 133 nimetatud kohustuse täitmisest. PärS § 135 lg 5 sätestab, et kui pärija nõuab pärandi inventuuri, ei või pärija võlausaldajad kuni 9 2-24-2825 inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni rahuldada oma pärija vastu suunatud sissenõuet pärandvara arvel. PärS § 142 lg 1 kohaselt täidetakse pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algatasid avaldajad võlgniku pärimismenetluse 20.06.2023 (dtl 10) ning nõudsid pärandvara inventuuri ja palusid inventuuri tegijaks määrata kohtutäitur Kaire Põltsi (dtl 11). 12.09.2023 pärandvara nimekirjast nähtuvalt tegi notar inventuuri määramise otsuse 21.06.2023 (dtl 18). Kuigi ebaselgeks jääb, millal täpselt kohtutäitur selle otsuse kätte sai, järeldub samast, et selleks kuupäevaks ei saanud olla varasem kui 21.06.2023 ja hilisem kui 22.06.2023, arvestades, et üleskutsemenetluse teade pärandaja pärandi inventuuri kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 22.06.2023 (dtl 18). Selle teate avaldamise kohustus on PärS § 140 lg 2 järgi inventuuri tegijal (kohtutäituril).
5. Kuigi asja materjalidest nähtub vastuoluliselt see, et väljamaksed kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise nõude alusel laekunud summast tehti maikuus 2023 (dtl 48), on kohtutäitur oma viimaste seisukohtade järgi väljamaksed teinud 28.06.
6. Eeldades selle väite õigsust, on väljamaksed teostatud pärast inventuurinõudest teada saamist ja ajal, mil pärijatel oli õigus keelduda pärandvara arvel pärimise teel neile üle läinud võlgniku kohustuste täitmisest ning nende võlausaldajatel keeld pärandvara arvel oma nõudeid rahuldada. Seda arvestades ei oma asjas tähtsust see, millal valmis inventuuri akt, millal sai kohtutäitur teada pankrotiavalduse esitamise tulemusest ega seegi, et maakohus ei ole täitemenetlust peatanud.
7. Kuna maakohtu otsustus, saata avaldajate 03.12.2023 kaebus kohtutäiturile läbi vaatamiseks, jääb muutmata, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks kohtutäiturilt täitetoimiku väljanõudmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel määruskaebemenetluses menetluskulud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 51.

§-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 10