2-24-16914/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-16914 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. A. hagi J. A. vastu abielulahutuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuni
4. a. Menetlusosalised Hageja: I. A. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) J. A. (ik XXX, e-post: XXX) Kostja: RESOLUTSIOON
5. Rahuldada I. A. hagi J. A. vastu abielu lahutamise nõudes.
6. Lahutada I. A. ja J. A. abielu, mis on sõlmitud XXX. a. Jõhvi Vallavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr 181-2019/
8. Jätta I. A.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „A.“.
9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGEJA NÕUE
10. I. A. esitas 7.11.
11. a. Viru Maakohtule hagi J. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 24.06.2024.a. Abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja on lahutamisele vastu. Viimasel kahel aastal tarvitas kostja aktiivselt alkoholi ja narkootikume, mängis kasiinodes ega ööbinud kodus. Kostja kasutas hageja suhtes vaimset vägivalda. 24.06.2024, s.o pärast järjekordset narkootikumide tarvitamise ja perevägivalla intsidenti ajas hageja kostja kodust välja. Pooltel on ühine laps, keda mõjutab olukord väga tugevalt ja negatiivselt. Pärast lahkuminekut ei tundud kostja huvi lapse käekäigu vastu ega osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises.
12. 11.12.2024.a. kohtuistungil soovisid pooled leppimisaega kuueks kuuks. Hageja sõnul rääkisid pooled omavahel ja üritavad abielu säilitada, minna pereteraapiasse. J. A. ei ole mõnda aega narkootikume tarvitanud, soovib osaleda pereelus. Kohus andis pooltele leppimisaja kolm kuud. 19.02.2025.a. e-kirjas palus I. A. leppimisaega pikendada veel 3 kuuks. Taotluses märkis hageja, et pärast esimest kohtuistungit, kus määrati lepitusperiood, mõistis J., et kui ta praegu olukorda ei muuda, teeb kohus lahutusotsuse. Alates kohtuistungist on J. teinud jõupingutusi olukorra parandamiseks – elab perega koos, aitab hagejat kodutöödes, toetab last ja osaleb lapse kasvatamises, käib sõltuvusprobleemide nõustamisprogrammis, otsib aktiivselt tööd. Hageja märgib, et kuivõrd muutustest on möödas veel liiga vähe aega, ei ole ta veel kindel, kas õnnestub abielu päästa. Hageja taotles leppimisaja pikendamist, et oleks näha kas positiivsed muutused jätkuvad ja kas on võimalus kooselu taastada. Maakohus peatas 10.03.2025 määrusega tsiviilasja nr 2-24-16914 menetluse kolmeks kuuks ja andis pooltele leppimisasja PKS § 67 lg 3 järgi.
13. Hageja esitas 21.05.2025 kohtule taotluse menetluse jätkamiseks, kuna leppimisaeg ei andnud tulemust ning pooled on jõudnud järeldusele, et suhe tuleb lõpetada. Kohus uuendas 21.05.2025 määrusega menetluse ning määras asjas kohtuistungi
14. juunil
16. Kohtuistungil 6.06.2025.a. jäi I. A. abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et tema otsus on kaalutletud ja lõplik, hageja on veendunud et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja J. A. abistas esimesed kuud hagejat kodutöödes ja tegeles lastega, käis tugiisiku juures, kuid teraapiasse ei tulnud. Kolme kuu möödudes hakkas kostja uuesti tarvitama amfetamiini ja muid aineid („travki“). Hageja leidis kostjale töökoha, kuid kostja ei taha töötada. Abielu lahutamise põhjuseks on kostja alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, perevägivald, kostja käitumis- ja eluviis. Laps samuti kannatab sellise olukorra all. Hageja tegi kõik, mis oli võimalik, suunas ravikeskusesse, püüdis ravida. Varem kostja ei soovinud abielu lahutada. Hetkel on J. A. üldse kadunud, hageja ei ole teda näinud alates aprillist, tema viibimiskoht on hagejale teadmata. Kostja on praegu nagu bomž – ilma elukohata. Hageja võttis kostjalt korterivõtme ära. Hageja otsus on lõplik, pooltel on erinevad eluviisid. J. A. kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte toimetatud isikulikult 29.05.2025.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 2 Sama paragrahvi
18. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
19. Kohus andis pooltele leppimisaja kokku 6 kuud, kuid leppimisaeg tulemust ei andnud, pooled abielu säilitada ei suutnud. Kui esialgu ilmnes positiivseid muutusi J. A. käitumises ja suhtumises, siis mõne aja möödudes taastus endine olukord (kostja jätkab eluviisi, mis on abielu lahutamise põhjuseks). I. A. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. Kohtuistungil 6.06.2025 ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse tuleviku suhtes teinud ning oma otsuses kindel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
20. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
21. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3