2-23-6291/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Gea Lepik ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6291 Kohtuasi C.Y hagi A.Y vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.04.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik A.Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): C.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Kostja (apellant): A.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Jätta Harju Maakohtu 18.04.2024 otsus muutmata.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Jätta rahuldamata kostja 05.02.2025 taotlus täiendava tõendi vastu võtmiseks ning jätta 05.02.2025 menetlusdokumendile lisatud dokument vastu võtmata.

2-23-6291 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. C.Y esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule hagi A.Y vastu, milles palub: mõista kinnisasi aadressiga XXX (registriosa nr XXXXXXX) kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse; kohustada kostjat vabastama ja hagejale üle andma XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) valdus. Kostja poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja kinnisasjalt välja, võtta kostjalt valdus ära sundkorras täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt; jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Hageja omandas 21.10.2010 kinnistu aadressiga XXX (registriosa XXXXXXX, edaspidi kinnistu). Pooled elasid kinnistul koos, kuid peresuhete purunemisel oli hageja sunnitud 16.11.2022 ära kolima ja kinnistut jäi valdama kostja. 19.04.2023 jõustus Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-22-19322, millega lahutati poolte abielu. Hageja on alates kinnistult välja kolimisest palunud kostjalt kinnistu valdus hagejale üle anda, kuid kostja on sellest keeldunud.

3.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostjal puudub hageja vastu selge, so summaliselt kindlaks määratud nõue, mis oleks sissenõutav. Poolte eesmärgiks ei ole olnud seltsingu loomine ega ka seltsinglastena tegutsemine. Kostja ei ole esile toonud, et pooltel oleks olnud tahe sõlmida seltsinguleping (seltsingulepingut sõlmitud ei ole). Tõendamata on, et pooltel oli ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Selgusetuks jääb ka, millal kostja hinnangul väidetav seltsing alguse sai, kas juba aastal 2007, kui kostja hageja juurde kolis või millalgi hiljem. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses vormis tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis. Ühise kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik, kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.

4.Kostja ei ole ka võrdväärselt hagejaga panustanud. Hageja soetas poolte kooselu ajal kinnistu, kuhu hakkas ehitama maja. Kulud, mis tekkisid seoses maja ehituse, kasutamise ja laenulepinguga (sh intressid) on kõik hageja poolt tasutud. Ehitustööde, sh projekteerimise korraldamisega tegeles eelkõige hageja. Kostja väidetu, et tema paigaldas parketti ja värvis 2 2-23-6291 koos isaga seinu ning paigaldas aknalaudu, ei ole täies ulatuses tõde – parketti paigaldas ka hageja ja liistud paigaldas hageja isa ning aknalaudu paigaldas ja maalritöid teostas OÜ Furiosa. Hageja korraldas ehitustegevust ainuisikuliselt.

5.Ka laenuleping nr 09220123114 ei muuda poolte suhet seltsinguks. Arusaamatuks jääb kostja väide, mille kohaselt kostja püüab oma panuseks nimetada poolt pangalaenust, mille maksmises ta ei ole osalenud. Enamgi veel, kostja on sõnaselgelt deklareerinud, et tegemist ei ole tema kohustusega. Kostja on kandnud hagejale perioodil 05.02.2014-07.10.2020 kokku 27 190 eurot. Kostja poolt on laenu teenindamiseks tehtud üks kanne 05.02.2014 kuupäeval summas 500 eurot. Lähtudes kostja maksete ebaregulaarsusest nii summade kui ka kuupäevade osas, ei ole tegemist laenumaksete katmiseks tehtud ülekannetega, vaid üldkulude osalise hüvitamisega.

6.Kinnistu haljastamisega seotud töid korraldas ja nende eest tasus hageja ning suure hulga taimi ja põõsaid kinnistu haljastuseks andsid hageja sugulased tasuta. Muru niitmised, üksikute viljapuude istutamised, lume lükkamised ja seinte värvimised kuuluvad aga kinnistu valdamisega kaasnevate jooksvate tegevuste juurde, mis ei muuda valdajat seltsinglaseks.

Seinte värvimine, e-kirjade saatmine, laenu võtmine, söögi tegemine või muru niitmine ei ole automaatselt käsiteldavad seltsinglase panusena, vaid töö saab seltsinglase kõne alla tulla kui seda on võimalik rahaliselt hinnata.

7.Kui arvestada poolte kulutusi panustena, siis on hageja panuseks: kinnistu eest 46 016,39 eurot; ehituseks sugulaste poolt antud raha 18 097,51 eurot; tasutud laenumaksed 75 748,66 eurot; laenujääk 79 090 eurot; majapidamiskulu 86 524,62 eurot. Kokku on hageja panus 305 477,18 eurot. Kostja panuseks on: tasutud laenumaksed 500 eurot; majapidamiskulu 26 690 eurot. Kokku on kostja panus 27 190 eurot.

8.Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hoone rajamise ajal eksisteeris seltsing, taotleb hageja aegumise kohaldamist.

Kostja vastuväited 9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

10.Kostja ei ole keeldunud kinnistu valduse vabastamisest, vaid kostja on selgitanud hagejale, et kostjal on alus elamu vabastamisest keeldumiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel. Samuti on kostja selgitanud hagejale, et on valmis kinnistu valduse hagejale üle andma, kui hageja tasub kostja panuse eest kostjale õiglase hüvitise ja vabastab kostja laenulepingust. Kuna hageja on kinnistu poolte ja perekonna ühiseks kasutamiseks vabatahtlikult kostja valdusesse andnud ning poolte ühise tegutsemisena on ühiselt kinnisasjale ehitatud eramu, valdab kostja kinnistut õiguslikul alusel ja ei ole sunnitud kinnistu valdust hagejale üle andma ilma hageja poolt kostja panuse hüvitamiseta ja laenulepingust vabastamiseta.

11.21.10.2010 omandas hageja 720 000 Eesti krooni ehk 46 016,39 euro eest ainult krundi, millel puudusid hooned ja poolte pere ühiseks koduks oleva eramu ehitasid pooled ühiselt ning võtsid eramu ehitamiseks ühiselt 16.05.2011 pangast 110 000 eurot eluasemelaenu ning 15.12.2011 lisalaenu summas 25 000 eurot, et elamu ehitus lõpetada.

12.2007. aastal kolisid hageja ja kostja kokku ning elati hageja 2-toalises korteris. 2008. aastal sündis poolte ühine tütar ning kostja jäi lapsehoolduspuhkusele. Kui kostja oli teise 3 2-23-6291 lapse ootel (poolte ühine poeg sündis 2010. aasta suvel) sai ühiselt otsustatud, et neljaliikmelise pere jaoks jääb hageja korter väikeseks. Pooled otsustasid ühiselt hagejale kuuluva korteri maha müüa ja soetada ühiselt suurema elamise. Kui hageja korter 2010. a kevadel müüdud sai, kolisid pooled hageja palvel elama hageja õe juurde ridaelamusse, et säästa raha. Edasi koliti 2011. aastal elama kostja vanemate juurde. XXX krundi (ilma hoone ja haljastuseta) soetasid pooled hageja korteri müügist saadud rahaga, kuid selle krundi soetasid pooled tegelikult ühiselt ja ühise eesmärgiga ehitada sellele krundile perele elukoht ning panustasid mõlemad ühiselt elamu ehitamisse. Hageja ja kostja abiellusid 09.02.2018.

Abielu lahutati Harju Maakohtu 15.03.2023 otsusega ning otsus jõustus 18.04.2023. Poolte varasuhe abielu ajal oli varaühisus.

13.Kostja panused on mh olnud järgmised: kinnistu valimine; ehitusviisi valimine; maja plaani visandamine; ehituse jälgimine ja dokumenteerimine ning puuduste välja toomine; erinevate küttesüsteemide plusside ja miinuste läbitöötamine; kamina planeerimine; uste ja akende valimine; põrandakatete valimine; parketi ja aknalaudade paigaldamine koos kostja isaga; välis- ja siseseinte värvide ning tapeedi valimine; elamu renoveerimine – kõik maja vajumisest tekkinud praod pahteldas ja värvis kostja; vannitoa seinte värvimine; vannituppa erilahendusega valamukapi ja aknalaua visandamine ning tellimine; trepi lahenduse välja mõtlemine ja meistri leidmine; aiapiirde materjali, välimuse ja värvi valimine; köögikappide ja sahtlite valimine; kogu sanitaartehnika, valamute, tualettpottide, stepslite, lülitite, valgustite valikuga tutvumine ja valimine; terrassi sügavpuhastamine ja õlitamine; tuule takistuseks puidust nurga ehitamine terrassile; kogu aia planeerimine ja teostus – istutatud on vilja- ja ilupuid, põõsaid, rajatud on peenrad; muruhooldus lisaks niitmisele; viljapuude lõikamine ja muu korrashoid.

14.Pooltel oli omavahel kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning kostja ostab perele toidu, majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid.

Kui hagejal rahalisi vahendeid piisavalt ei olnud, siis küsis hageja kostjalt raha ka laenu teenindamiseks. Kostja kandis hagejale laenu teenindamiseks raha perioodil 05.02.2014 kuni 07.10.2020 kokku 27 190 eurot. Eluasemelaen oli võetud poolte poolt ühiselt ja pooled moodustasid eluasemelaenu taotledes majanduslikult ühise leibkonna. Hageja ei ole taotlenud laenu üksinda ning hagejale ei oleks üksinda laenu taotlemisel eluasemelaenu üldse või sellistel tingimustel ja laenusummas antud. Selliselt on ainuüksi asjaolust, et kostja oli laenu kaastaotleja, kostja panus võrdne hagejaga.

15.XXX kinnistu ja sellele hoone ehitamisse panustasid pooled kokku 181 016,39 eurot, hageja vastavalt üksinda 25% ja pooled ühiselt 75% ning kostjale tagastamisele kuuluv panus on seega 37,5% kinnisasja turuväärtusest. Hoonestatud kinnistu turuväärtus oli seisuga 22.09.2023 438 000 eurot ja hoonestamata kinnistu turuväärtus 220 000 eurot. Selliselt on poolte vahel jagamisele kuuluv seltsinguvara hoonestatud ja hoonestamata kinnistu turuväärtuste vahe ehk vastavalt 218 000 eurot (438 000-220 000), mis kuulub võrdselt poolte vahel jagamisele ning kostjal on hageja vastu selliselt rahaline hüvitisnõue summas 109 000 eurot.

16.Kui hageja ei ole võimeline kostjale hüvitist tasuma ja/või kostjat laenulepingust nr 09220123114 vabastama, tuleb XXX kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, tasuda müügihinnast enampakkumise kulud, tagastada müügihinnast laenulepingust nr 09220123114 tulenevad kohustused ja ülejäänud summa jagada hageja ja kostja vahel proportsionaalselt selliselt, et hageja saab 62,5% ja kostja 37,5%. Kinnistuga seonduvate rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust, mis oli vastavalt hagejal 62,5% ja kostjal 37,5%.

4 2-23-6291 Maakohtu otsus ja põhjendused 17. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse, kohustas kostjat vabastama ja hagejale üle andma kinnisasja valduse ning määras, et kostja poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja kinnisasjalt välja, võtta kostjalt valdus ära sundkorras täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

18.Pooled ei vaidle, et 21.10.2010 omandas hageja XXX kinnistu (ilma hoone ja haljastuseta) hinnaga 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010.

16.05.2011 sõlmiti laenuleping laenusummaga 110 000 eurot kinnistule eramu ehitamiseks ning 15.12.2011 võeti samal eesmärgil täiendavalt laenu 25 000 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et pooled olid abielus 09.02.2018-19.04.2023 ning alates 16.11.2022 on kinnistu kostja valduses.

19.Hageja nõue kinnisasja valduse vabastamiseks tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1. Kostja õigus kinnisasja valduse väljaandmise edasilükkamiseks saab tuleneda VÕS § 110 lg-st 1. Kostja on tuginenud sellele, et tal on õigus valduse väljaandmisest keelduda kuni hageja pole hüvitanud talle õiglast hüvitist kinnisasjale tehtud panuste eest.

20.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut. Kostja ei ole esile toonud, millal ja milliste tahteavaldustega väidetav suuline seltsinguleping sõlmiti ning millised olid kokkulepitud tingimused. Tõendamata on, et poolte vahel on sõlmitud suuline seltsinguleping.

21.Maakohus analüüsis järgnevalt, kas pooltevahelistele suhetele saab kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras.

21.1. Kostja ei ole kinnistu omandamisse rahaliselt panustanud. Samuti puudub notariaalne tehing, millest nähtuks, et kinnistu oleks soetatud poolte kui seltsinglaste ühisomandisse, mistõttu ei ole võimalik väita, et kinnistu puhul saaks olla tegemist seltsinguvaraga.

21.2. Poolte vahel tekkis 2011. a kevadel seltsingulaadne suhe, mille eesmärgiks oli poolte ja nende laste ühise majapidamise korraldamine läbi vaidlusaluse elamu ehitamise ja pere elukohana kasutamise (majandamise). Eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega 09.02.2018 seisuga, mil poolte vahelistes varalistes suhetes hakkas kehtima ühisvara režiim.

21.3. Maakohus pidas hageja asjakohasteks panusteks järgmiseid kulusid kuni abielu sõlmimiseni: kinnisasja ostmine 46 016,39 eurot; pangalaen ja intressid 40 617,20 eurot; küte 3852,31 eurot; elekter 5247 eurot; vesi ja kanalisatsioon 4622,01 eurot; maja kindlustus 265,18 eurot; valveteenus 3171,65 eurot; prügivedu 112,80 eurot. Kokku 103 904,54 eurot.

Seltsingu eesmärgi ja olemusega ei ole käesoleval juhul seotud panused laste haridusse ja huvitegevusse. Asjassepuutumatud on hageja väited, et laenu teenindamiseks andsid hagejale raha tema sugulased. Hageja esitatud laenumaksete ülevaatest nähtub, et maksed on tehtud hageja pangakontolt ning see, kust nimetatud vahendid pärinesid, ei oma tähtsust. Hageja sugulased ei ole seltsinglased.

21.4. Maakohus pidas kostja asjakohaseks panuseks kuni abielu sõlmimiseni 500 eurot laenumaksete eest. Kostja väited laenumaksete hüvitamise kohta suuremas ulatuses ei ole tõendatud. Maksete selgitused „abiraha“ ei anna võimalust asuda seisukohale, et tegemist 5 2-23-6291 oleks olnud just laenumaksete hüvitamisega. Kohus ei nõustunud, et ühiselt võetud laen tuleb lugeda poolte võrdseks panuseks seltsingusse, kuna pooles ulatuses ei ole kostja laenu ja intressi tasunud.

21.5. Samuti jättis kohus tähelepanuta muud maksed ja tõendid, mis ei puuduta seltsingusuhte perioodi. Kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja isiklikku tööd, mis seisnes elamu ehitustegevuse ning parendamise ja renoveerimise organiseerimises ja läbiviimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks.

Kostja ei ole oma tööd rahaliselt hinnanud, mis on aga panuse arvesse võtmise eelduseks.

Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks.

21.6. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et pooltevahelistele varalistele suhetele ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras seltsingu regulatsioon. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seltsingu hüvanguks teinud majanduslikult olulisi ja hageja panustega võrreldavaid panuseid.

22.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja põhjendusi, mis võimaldaks tema vastuväidet kinnisasja valduse vabastamiseks keeldumiseks lahendada mõnel lepinguvälisel alusel (nt käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine). Maakohus hindas, kas esile toodud asjaoludel võiks kohalduda käsundita asjaajamise sätted ja leidis, et need siiski ei kohaldu, kuna kostjal ei olnud tahet tegutseda hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid tagasi nõuda. Ka alusetu rikastumise sätted ei kuulu kohaldamisele. Kui eeldada kostja väite õigsust, mille kohaselt olid maksed tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi kostjal laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha.

23.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjal puudus õigus VÕS § 110 kohaselt valduse vabastamise kohustuse täitmisest keelduda.

Apellatsioonkaebus 24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

25.Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, selgitades pooltele valesti tõendamiskoormist ning jättes täitmata eelmenetluse ülesanded. Samuti ei ole maakohus otsuse tegemisel asjas esitatud tõendeid arvestanud ega ka selgitanud, miks kohus esitatud tõendeid asja sisulisel lahendamisel ei arvesta. Neid rikkumisi ei ole kostja hinnangul võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada.

26.Peale seltsingulaadse suhte tuvastamist on kohus leidnud ebaõigesti, et eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega 09.02.2018 seisuga.

26.1. Kumbki pool ei ole väitnud, et seltsingulaadse suhte soovisid pooled lõpetada just abielu sõlmimisega. VÕS § 596 lg 1 sätestab seltsingu lõppemise alused. Kohus ei ole välja toonud ega tuvastanud, milline nimetatud alustest on olnud poolte seltsingulaadse suhte lõppemise alus. Poolte vahel abielu sõlmimine ei ole seejuures VÕS § 596 lg 1 kohaselt seltsingu lõppemise aluseks. Seisukohta, et abielu ei lõpeta poolte seltsingut, väljendas üheselt kostja ka 6 2-23-6291 31.08.2023 istungil. Kohus ei ole nimetatud kostja väidet kohtuotsuse tegemisel üldse käsitlenud ega selgitanud, miks kohus kostjaga ei nõustu.

26.2. Olukorras, kus pooled sõlmisid 09.02.2018 abielu ja valisid varasuhteks ühisvara vararežiimi ning jätkasid seltsingulaadse suhte sõlmimise aluseks oleva elamu kasutamist pere elukohana ning laenulepingu ja elamu majandamise kulude kandmist ühisvara arvelt abikaasadena ühiselt ja samamoodi, kui varem kooselu ajal, saab järeldada, et poolte tahe ei olnud abielu sõlmimisega seltsingulaadset suhet lõpetada, vaid vastupidi, poolte seniseid seltsingulaadseid suhteid abiellumisel just kinnistada ja jätkata. Seda, et pooled soovisid seltsingulaadse suhte lõpetada enne, kui hageja elamust välja kolis 2023. a novembris või kostja seltsingulepingu kostja vastuse p-s 61 üles ütles, ei kinnita ega tõenda mitte miski.

26.3. Kohus on seltsingulaadse suhte lõppemise aluseks ebaõigesti võtnud 09.02.2018 ja selliselt on kohus ebaõigesti analüüsinud poolte panuseid üksnes perioodil 16.05.201109.02.2018. Olukorras, kus pangalaenu tasumine ei ole lõppenud, märkimisväärne osa pangalaenust on tagasi makstud poolte abielu ajal ja ühisvara arvel, mida hageja seejuures ei vaidlusta ja mille osas hageja on tunnistanud, et kostjal on õigus seetõttu saada hüvitist, ei ole võimalik kunstlikult lihtsalt panuste arvestamist lõpetada 09.08.2018 seisuga. See, millise vara arvelt on seltsingulaadse suhte täitmisesse panustatud, ei määra seltsingulaadse suhte kestust ega lõppemist. Kui arvestada kogu pangale tagasi makstud pangalaenu ning ka laenujääki, mis on tagasi maksmata ja poolte ühine kohustus tulevikku suunatult, mis kõik koos moodustavad pangalaenuga panustatu ehk eluaseme ehitamise kulu, on kohtul märkimisväärne osa elamu ehitamise panustest jäänud tegelikult arvesse võtmata.

26.4. Perioodil 16.05.2011 kuni 25.05.2023 tasuti laenu põhiosa ja intressi makseid laenulepingu täitmiseks kokku summas 72 011,72 eurot, sellest enne abielu vastavalt 41 747,98 eurot ja abielu ajal 29 579,06 eurot ja peale abielu lõppemist 684,68 eurot. Nimetatust tuleneb, et kogu tasutud pangalaenu kogusummast on 41,1% (=29 579,06*100%/72 011,72) tasutud abielu ajal ja ühisvara arvelt ning tuleb seega lugeda poolte ühiseks panuseks seltsingulaadsesse suhtesse. Samuti tuleb panusena arvesse võtta, et kostja on laenulepingu pooleks kuni laenu tagasimaksmiseni. Arvestades laenujääki moodustab abielu ajal tehtud panus 53%.

26.5. Kui kohus peab õigustatuks käsitleda panusena ka kütte, elektri, vee ja kanalisatsiooni, maja kindlustuse, valveteenuse ja prügiveo kulusid, siis tuleb ka nende kulude puhul arvestada abielu ajal ühisvara arvelt tasutut.

27.See, kuidas kohus on saanud enne abielu sõlmimist hageja poolt tasutud pangalaenu summa 40 617,20 eurot, ei ole jälgitav ja on ka ebaõige.

28.Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja vastuväidetega, mille kohaselt oli pooltel kokkulepe, et ühise kooselu ajal pidi laenumakseid tasuma hageja ning pooled lugesid hageja poolt kooselu ajal tasutud laenumakseid ühiseks panuseks. Kostja on esile toonud, et see, et maksed lähevad maha hageja arvelduskontolt, on kohe lepingu sõlmimisel kokku lepitud. Samamoodi oli laenu saamiseks poolte poolt ühiselt esitatud taotluses kirjas see, et pooltel on vabaabielu ning kohtule on teada ka see, et kostja oli poolte ühiste lastega lapsehoolduspuhkusel laenu võtmise ajal ja laenukohustuse täitmise alguses. Hageja ei ole kunagi nõudnud, et kostja peaks tasuma enda poole laenumaksetest. Kostja kandis aastaid muid kulusid. Kohus ei ole poolte käitumist kokkuleppe puhul arvestanud.

7 2-23-6291 29. Olukorras, kus kohus leiab, et kostja poolt kooselu ajal hagejale üle kantud summasid ei ole võimalik käsitada seltsingu eesmärki soodustava panusena, kuid kohtule ei ole hageja poolt esitatud tõendeid, kuidas hageja kostja poolt üle kantud raha tegelikult kasutas, tuleb lähtuda poolte võrdse panustamise eeldusest VÕS § 581 lg 2 kohaselt või eeldusest, et hagejale üle kantud raha kasutati poolte ühise pangalaenu ja ühise eluaseme majandamiskulude tasumiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, kuidas ta ülekantud raha kasutas, on ebaõige raha kasutamise tõendamiskoormise panemine kostjale. Kohus ei ole hinnanud tõendeid selle kohta, et hageja küsis kostjalt raha laenumaksete eest tasumiseks. Kui kohus oleks kostja poolt hagejale kooselu ajal üle kantud summasid arvestanud laenumaksete tasumisel, oleks kooselu ajal tasutud laenumaksete kogusummast 41 747,98 eurost olnud apellandi panuseks vastavalt 13 090 eurot ehk 31,4% (=13 090*100%/41 747,98), mis ilmselgelt on märkimisväärne ja oluline panus.

30.Kohus on eksinud tõendite hindamisel, kuna kohus ei ole majapidamiskulusid, st kütet, elektrit, vett ja kanalisatsiooni, maja kindlustust, valveteenust ega isegi prügivedu, pidanud võimalikuks arvestada kostja ülekannete alusel tasutuks ja kostja panusena. Kui kohtu arvestuste kohaselt moodustasid kütte, elektri, vee ja kanalisatsiooni, maja kindlustuse, valveteenuse ja prügiveo kulud poolte abielu sõlmimiseni kokku 17 270,95 eurot ja samal perioodil on kostja tasunud hageja kontole 13 090 eurot, siis on enamus ehk koguni 75,8% kuludest, mille kohus on lugenud hageja panuseks, tegelikult hoopis kostja panus.

31.Kohus on eksinud VÕS § 603 lg 3 alusel kostja isikliku panuse arvestamata jätmisel.

07.03.2024 määrusega jättis kohus kostja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi teostamiseks, millega kostja soovis enda tööpanust rahaliselt tõendada, rahuldamata. Samuti jättis kohus asja lahendamisel tähelepanuta kostja 25.03.2024 seisukoha p-s 2.3 esitatud taotluse, et kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 alusel kostja tööpanuse rahaliselt kindlaks määraks. Seega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme.

32.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kinnisasi ilma eluhooneta on hageja omandis ja selles osas kostjal nõudeid ei ole. Selliselt on kohus käsitanud mõlemast poolest erinevalt tühja kinnistu kuulumist seltsingusse panusena.

33.Kohtu põhjendus p-des 67 ja 68, et kostjal ei ole õigust hagejale tehtud makseid tagasi saada, kuna kostja tegi makseid laenumaksete hüvitamiseks, on vastuolus kohtu enda eelnevate seisukohtadega. Kui eelnevalt on kohus leidnud, et kostja ei ole makseid teinud laenukohustuse katteks, siis ei saa kohus vastuoluliselt lähtuda eeldusest, et maksed on tehtud laenukohustuste katteks.

Vastustaja seisukoht 34. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on endiselt seisukohal, et poolte vahel ei ole kunagi seltsingulepingut ega ka seltsingulaadset suhet olnud. Hageja hinnangul on kostja apellatsioonkaebuse väited seltsingulepingu lõppemise kohta asjakohatud, kuna pooltel ei ole kunagi seltsingulepingut olnud. Kostja ei ole enne abielu, abielu ajal ega ka pärast abielu lahutamist pangalaenu tasumisse panustanud. Poolte panuste arvestamisel on oluline poolte reaalne (tõendatud) panus, mitte hüpoteetilised panused. Laenulepingu pooleks olemine ei ole panuseks. Samuti on sisuliselt olematud olnud kostja panused kommunaalkulude tasumisse.

Ei ole mõistlik eeldada, et isik saaks elada nii, et ta kommunaalkulusid absoluutselt ei tasu.

Samas kostja valdab hageja kinnistut tänase päevani ja ei ole peale hageja väljakolimist nõustunud tema poolt tarbitud kommunaalkulude eest hagejale midagi tasuma. Abielu ajal 8 2-23-6291 ühisvara arvelt tasutud laenumaksete hüvitis kuulub ühisvara koosseisu, mida perekonnaseaduse § 28 lg 1 järgi saavad abikaasad käsutada ühiselt kuni ühisvara jagamiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 35. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

36.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendava tõendi osas.

36.1. Kostja esitas 05.02.2025 lõplike seisukohtade lisana Harju Maakohtu 03.02.2025 otsuse tsiviilasjas nr 2-23-17109. Kostja väitel tõendab antud tõend seda, et poolte ühistel lastel ja kostjal on õigus kinnisasja vallata ja kasutada ning valdus ei ole ebaseaduslik. Samuti seda, et kasutuseelise nõudeid hagejal kostja vastu ei ole, hageja presenteerib elamu kasutamisõigust üksnes hageja poolt poolte ühistele lastele antud ülalpidamisena ning kui käesolevas asjas on hageja maakohtus enda panusena palunud arvestada kinnistu kommunaalteenuste kulusid, siis samasid kulusid on hageja palunud kattuvalt alates 2022. a novembrist arvestada ka tsiviilasjas nr 2-23-17109 laste osas hageja ülalpidamise panusena.

36.2. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Tegemist ei ole jõustunud lahendiga, mistõttu selles lahendis toodud maakohtu järeldusi tõendina arvestada ei saa.

Lisaks ei saa hageja väidetest elatise asjas järeldada käesoleva vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. Pooled vaidlevad asjas nr 2-23-17109 laste ülalpidamiskohustuse täitmise ja elatise suuruse üle. Tegemist on käesolevast vaidlusest erinevate asjaoludega, mis vajavad esile toomist ja tõendamist. See, et elatise vaidluses käsitab hageja elamu kasutamist ülalpidamise andmisena, ei välista, et hagejal on õigus nõuda talle kuuluvat kinnisasja enda valdusse.

Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel kostja taotluse rahuldamata ja tõendi vastu võtmata.

37.Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

38.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle ja ringkonnakohus võtab need maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kaebuse lahendamisel aluseks: 21.10.2010 omandas hageja XXX kinnistu (ilma hoone ja haljastuseta) hinnaga 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010;

16.05.2011 sõlmiti laenuleping laenusummaga 110 000 eurot kinnistule eramu ehitamiseks ning 15.12.2011 võeti samal eesmärgil täiendavalt laenu 25 000 eurot; pooled elasid kinnistul alates elamu valmimisest ja olid abielus 09.02.2018 - 19.04.2023 ning alates 16.11.2022 on kinnistu kostja valduses. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel oli seltsinguleping ja kas kinnistule tehtud kulutusi saab lugeda panusteks VÕS § 580 lg 1 tähenduses, mille hüvitamist saab kostja nõuda.

9 2-23-6291 39. Maakohus hindas õigesti, kas poolte vahelisele suhtele kohalduvad seltsingulepingu sätted. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema avaldanud tahet olla nimetatud tunnustele vastavas võlasuhtes (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 14). Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste vahetamise teel. Eelkõige peavad antavad tahteavaldused väljendama tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 ja 3 järgi olla nii otsene, so sõnaselge, kui ka kaudne, so väljenduda teos, millest võib vastavat tahet järeldada. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid tahteavaldusi seltsingulepingu sõlmimiseks vahetanud. Maakohus viitas ka õigesti ka sellele, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p-d13-15).

40.Järgnevalt hindas maakohus põhjendatult, kas pooltevahelistele suhetele saab kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras. Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (RKTKo 03.12.2014, 32-1-109-14, p 19 ja RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).

40.1. Maakohus märkis õigesti, et tuleb hinnata, kas antud juhul kohalduvad seltsingu likvideerimise sätted. Pooled ei vaidle, et elamu ehitamise ajal elasid pooled ja nende ühised lapsed koos ning omasid ühist majapidamist. Elamut ehitati perekoduks ja pärast valmimist seda sel eesmärgil ka kasutati kuni ajani, mil hageja pere ühisest elukohast lahkus. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et elamu ehitamisel ja majandamisel oli pooltel ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

40.2. Järgnevalt tuli hinnata, kas mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et panuste suuruse arvutamisel tuleb kinnistu eest tasutud summa 46 016,39 eurot hageja panuste hulgast välja jätta. Kostja on ise tuginenud sellele, et kinnistu ostmine oli kantud poolte ühisest majanduslikust eesmärgist ja kostja on pidanud enda panuseks kinnistu välja valimist. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest. Seega saab antud juhul seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise võimalikkuse hindamisel panusena arvesse võtta kinnistu eest tasutud ostuhinda.

40.3. Kostja heidab maakohtule ette, et pärast seltsingulaadse suhte tuvastamist on kohus leidnud ebaõigesti, et eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega 09.02.2018 seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja etteheide asjakohane.

10 2-23-6291 40.3.1. Kuna seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel soetatud esemete jaotamisele, siis on õige maakohtu seisukoht, et neid sätteid ei saa kohaldada abielu ajal tehtud kulutustele. Kui pooled on esmalt elanud abieluvälises kooselus, seejärel aga abiellunud ning edasi abielu lahutanud ja kooselu lõpetanud, tuleb abieluvara jagada perekonnaseaduse sätete alusel ja võimalik enne abielu kooselu ajal omandatud vara seltsingusätete alusel (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 22). Seega tuleb eristada vara, mis on omandatud kooselu ajal, varast, mis on omandatud abielu ajal. Sellest tulenevalt on ebaõige kostja arusaam, et olukorras, kus pooled sõlmisid 09.02.2018 abielu ja valisid varasuhteks ühisvara režiimi ning jätkasid elamu kasutamist pere elukohana, saab järeldada, et poolte tahe ei olnud abielu sõlmimisega seltsingulaadset suhet lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühisvara režiimi kohaldumisel samal ajal kohalduda ka seltsingulaadse suhte varasuhe.

40.3.2. Kostja hinnangul ei ole kumbki pool väitnud, et seltsingulaadse suhte soovisid pooled lõpetada just abielu sõlmimisega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on 31.08.2023 istungil pooltelt küsinud, et kui räägime seltsinguvara jagamisest abieluvälises kooselus, siis kas leiate, et seltsing kehtis ka abielu ajal. Sellele vastas kostja, et seltsing ei lõppenud seoses sellega, et pooled abiellusid. Hageja vaidles vastu, et seltsing oleks poolte vahel üldse olnud ja seltsingu lõppemise kohta seetõttu arvamust anda ei saanud (31.08.2023 kohtuistungi protokolli ajamärgid 00:42:59 ja 00:44:08). Maakohus arutas seda küsimust pooltega ning kostjale ei saanud tulla üllatusena, et maakohus pidas seltsingulaadse suhte lõppemise ajaks abielu sõlmimise kuupäeva.

40.3.3. Maakohus hindas õigesti seega poolte panuseid kuni 09.02.2018, sealhulgas elamu ehitamiseks võetud laenu tagasimakseid, mistõttu on asjakohatud kostja väited ja arvutused pangalaenu tagasimaksete kohta abielu ajal.

40.4. Maakohus leidis, et hageja panuseks olid kuni abielu sõlmimiseni: kinnisasja ostmine 46 016,39 eurot; pangalaen ja intressid 40 617,20 eurot; küte 3852,31 eurot; elekter 5247 eurot; vesi ja kanalisatsioon 4622,01 eurot; maja kindlustus 265,18 eurot; valveteenus 3171,65 eurot; prügivedu 112,80 eurot. Kokku 103 904,54 eurot. Hageja poolt kantud majandamiskulud luges maakohus põhjendatult hageja panuseks (RKTKo 21.12.2016, nr 3-21-129-16, p 23). Kostja panuseks luges maakohus üksnes 500 eurot, mis oli hagejale kantud pangalaenu eest tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kuna kostja ei ole teinud olulisi ja võrreldavaid panuseid kinnisasja omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks, ei saa kostja majapidamiskulusid arvesse võtta. Isegi kui lugeda kostja panuseks koos majandamiskuludega 27 190 eurot, ei ole see võrreldav hageja panusega.

40.4.1. Kostja leiab, et jälgitav ei ole ja on ka ebaõige, kuidas kohus on saanud enne abielu sõlmimist hageja poolt tasutud pangalaenu summa 40 617,20 eurot. Kostja hinnangul on kooselu ajal tasutud laenumaksete kogusumma 41 747,98 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu otsuses ei ole arvutuskäiku, kuid maakohus on võtnud need andmed hageja poolt esitatud pangale tehtud tagasimaksete väljavõttest (dtl 330-339). Kuidas kostja on saanud arvutuste tulemusel 41 747,98 eurot, ei ole kostja esile toonud. See pole aga ringkonnakohtu hinnangul ka tähtis, kuna erinevus summas 1130,78 eurot ei muuda järeldust, et abieluvälise kooselu ajal tehtud kulutused on käsitatavad olulise panusena VÕS § 581 mõttes üksnes hageja poolt.

40.4.2. Kohus ei ole kostja väitel põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja vastuväidetega, mille kohaselt oli pooltel kokkulepe, et ühise kooselu ajal pidi laenumakseid tasuma hageja ning pooled lugesid hageja poolt kooselu ajal tasutud laenumakseid ühiseks panuseks. Kostja 11 2-23-6291 väitel kandis ta hagejale laenu teenindamiseks perioodil 05.02.2014-07.10.2020 kokku 27 190 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult kostja väite poolte kokkuleppe kohta arvestamata. Kostja on hagejale 15.01.2023 saatnud e-kirja, milles on kirjutanud, et laenulepingust tulenevad kohustused ei ole tema kohustused – „Novembris kandsin sulle kontole osaliselt sinu pangalaenu – see raha tuleb sul mulle tagastada, kuna see ei ole minu kohustus.“ (dtl 207). Sellest tõendist ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et pangalaenu tasumine on poolte ühine kohustus. Seetõttu on asjakohatu ka kostja väide selle kohta, et poolte ühisele kohustusele viitab asjaolu, et laenulepingus on laenu saajaks märgitud ka kostja ning et lepingusse märgiti maksete tasumine hageja arvelduskontolt.

40.4.3. Maakohus leidis, et kostja väited laenumaksete hüvitamise kohta ei ole millegagi tõendatud. Ringkonnakohus nõustub, et kostja poolt hagejale tehtud ülekanded selgitusega „abiraha“ ei tõenda seda, et kostja on laenu tasunud. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei ole kostja pidanud enda kohustuseks laenu pangale tagasi tasuda ning on seda sõnaselgelt väljendanud. Selliselt on kostja väide, et hageja oleks pidanud tõendama talle üle kantud raha kasutamist, ebaõige. Kostja pidi tõendama, et tema kandis hagejale raha laenu tagasimaksete jaoks. Kostja seda teinud ei ole.

40.4.4. Kostja leiab, et kuna kohtule ei ole hageja poolt esitatud tõendeid, kuidas hageja kostja poolt üle kantud raha tegelikult kasutas, tuleb lähtuda poolte võrdse panustamise eeldusest VÕS § 581 lg 2 kohaselt või eeldusest, et neid rahasid kasutati poolte ühise pangalaenu ja ühise eluaseme majandamiskulude tasumiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises, st VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt poolte panustele ehk VÕS § 581 lg 2 järgi eelduslikult võrdsetes osades. Kui poolte panused vara soetamisel on oluliselt erinevad, tuleb seda arvestada (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878, p 16.5). Kuna hageja panus kinnistu soetamisel ja elamu ehitamisel on oluliselt erinev kostja panusest, ei kohaldu poolte võrdsuse eeldus ja kostja väide, et kogu laenu tagastus tuleb lugeda mõlema poole panuseks, pole põhjendatud.

40.4.5. Maakohus leidis, et kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja isiklikku tööd, mis seisnes elamu ehitustegevuse, parendamise ja renoveerimise organiseerimises ning läbiviimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks. Kohus on kostja hinnangul eksinud VÕS § 603 lg 3 alusel kostja isikliku panuse arvestamata jätmisel. 07.03.2024 määrusega jättis kohus kostja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi teostamiseks, millega kostja soovis enda tööpanust rahaliselt tõendada, rahuldamata. Samuti jättis kohus kostja väitel asja lahendamisel tähelepanuta kostja 25.03.2024 seisukoha p-s 2.3 esitatud taotluse, et kohus TsMS § 233 lg 1 alusel kostja tööpanuse rahaliselt kindlaks määraks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus kostja taotluse rahuldamata jätmisel ja omal algatusel kostja tööpanuse rahaliselt kindlaksmääramata jätmisel. VÕS § 603 lg 3 alusel ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb teenuse all eelkõige silmas pidada seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (vt RKTKo 16.05.2007, 3-2-1-36-07, 16). Seega ei saa olla hüvitatavaks panuseks tegevus, mis seisneb elamu ehitamiseks vajalike materjalide ja mööbli välja valimises ning kujunduse ja ehitamise planeerimises vms organiseerivas tegevuses. Lisaks ei ole kostja, nagu maakohus õigesti viitas, oma tööd rahaliselt hinnanud. Kostja on üksnes esile toonud mõned ehitustööd, mida ta ise tegi (parketi ja aknalaudade paigaldamine, pahteldamine), kuid pole märkinud, mis on selle tööpanuse rahaline väärtus. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle 12 2-23-6291 kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Antud juhul puudus maakohtul vajadus otsustada kostja tööpanuse rahaline suurus oma siseveendumuse kohaselt, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus seda muul viisil kindlaks teha ei saa.

41.Eeltoodule tuginedes leiab sarnaselt maakohtule ka ringkonnakohus, et pooltevahelistele varalistele suhetele ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras seltsingu regulatsioon.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud majanduslikult olulisi ja hageja panustega võrreldavaid panuseid.

42.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu analüüs käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete kohaldumise osas on vastuoluline maakohtu käsitlusega kostja poolt oluliste ja võrreldavate panuste puudumisel. Kostja leiab, et olukorras, kus kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole makseid teinud laenukohustuse katteks, ei saa kohus vastuoluliselt lähtuda eeldusest, et maksed on tehtud laenukohustuste katteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine maakohtu otsuses sellist vastuolu. Maakohus märkis punktides 67 ja 68, et kui eeldada väite õigsust, mille kohaselt olid maksed hagejale tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi kostjal laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha. Seega sellisel eeldusel ei ajanud kostja maksete tegemisel võõrast asja. Kuna kostjal ei olnud tahet tegutseda hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid tagasi nõuda (st nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele. Samuti ei kuulu kohaldamisele alusetu rikastumise sätted.

43.VÕS § 110 annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 33), kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude rahuldamist välistavat valdusõigust (vt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-179-13, p 26). Seega tuleb kohtuvaidluse korral vindikatsiooninõue rahuldada ka juhul, kui valdajal on õigus valduse väljaandmisest keelduda, küll aga ei ole valdaja sellekohane vastuväide tagajärjetu. VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu (vt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-179-13, p 26).

Kuna kostjal antud juhul hageja vastu vastunõuet ei ole, on kostjal kohustus hagejale kinnisasja valdus üle anda.

44.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

45.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 13

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.