← Eesti

2-25-469/26

Obsah (7)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 459§ 429§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2025, Rapla Tsiviilasja number 2-25-469 Tsiviilasi XX hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviil

§ 661lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja elatise nõude kostja vastu elatise saamiseks alates 01.01.2024 PKS § 101 alusel arvutatavas määras. Pooled esitasid digiallkirjastatud kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks. Hageja avaldas, et ta loobub tagasiulatuva elatise nõudest 2.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et hageja ja kostja kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.

§ 459

lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 4.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja on avaldanud kompromissis, et ta loobub tagasiulatuva elatise nõudest, s.o elatise nõue perioodi 01.01.2024 – 07.09.2025 eest. Kohtu hinnangul ei ole möödunud perioodi elatise 2 nõudest loobumine alaealise hageja huvidega vastuolus. Kohtule ei ole selliseid asjaolusid esitatud, mis võimaldaks teistsugusele seisukohale asuda. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada nimetatud osas tsiviilasja menetlus. 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud, millest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 6.

§ 661

lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise välistamises. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.