Obsah (6)

§ 10§ 361§ 34§ 29§ 362§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 15. mail 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-24-3183 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) alusel. Selles haldusasjas tehtud määruste alusel peeti X. Xt KPK-s kinni kuni

1. novembrini 2023, mil ta paigutati varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.
2. PPA tegi
3. oktoobril 2023 otsuse jätta X. X rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. X. X vaidlustas PPA otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2774). Tallinna Halduskohus jättis
4. märtsi
5. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus peatas esialgse õiguskaitse (EÕK) korras PPA
6. oktoobri
7. a otsuse kehtivuse kuni kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtuotsuse järgi puudub EÕK jõusoleku ajal kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta. Seetõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (

§ 10lg 2 p 2).

Tallinna Ringkonnakohus jättis

1. aprilli
2. a otsusega X. X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. X. X esitas
3. mail 2025 kassatsioonkaebuse. Riigikohus ei ole kassatsioonkaebusele menetlusloa andmist veel otsustanud.
4. X. X lahkus
5. mail 2024 luba küsimata varjupaigataotlejate majutuskeskusest.
6. mail 2024 esitas ta Leedus uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäeti läbi vaatamata. Leedu Migratsiooniamet esitas PPA-le
7. mail 2024 palve X. X tagasivõtmiseks. Mees saabus Dublini III määruse1 art 18 lg 1 alusel Eestisse tagasi
8. novembril
10. Tallinna Halduskohus andis
11. novembri
12. a määrusega asjas nr 3-24-3183 PPA-le loa paigutada X. X KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
13. jaanuarini
15. jaanuari
16. a määrusega pikendas halduskohus kinnipidamise tähtaega
17. maini
19. Halduskohus leidis, et esineb

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud alus X.

X kinni pidada. PPA pidas mehe kinni ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu selleks, et kontrollida tema Eestis viibimise alust ja teha talle vajaduse korral lahkumisettekirjutus. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas X. X alles kuus tundi hiljem. Seega on alust arvata, et ta taotles rahvusvahelist kaitset eesmärgiga enda väljasaatmist edasi lükata või see nurjata. Tema varasem käitumine kinnitab põgenemisohtu (vt VSS § 68 p-d 6 ja 9). Ta lahkus majutuskeskusest omavoliliselt, rikkudes

§ 34lg-t 1.

Leedu ametnikud pidasid ta kinni Berliini suunduvas bussis. Tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tema eesmärgiks on jõuda Saksamaale. Eeltoodut arvestades on X. X KPK-s kinnipidamine proportsionaalne. Leebemad meetmed ei taga tema Eestisse jäämist. Kinnipidamine pole vastuolus tema tervise kaitse ega muude vajadustega.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega X. X määruskaebused halduskohtu määrustele rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et on selge, et enne
4. mail 2023, mil X. X esitas teise rahvusvahelise kaitse taotluse, peeti teda juba kinni lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Esineb põhjendatud kahtlus, et ta esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse eeskätt selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga, et X. X varasemat käitumist ja hoiakuid arvestades on tema KPK-s kinnipidamine vältimatult vajalik. Esineb märkimisväärne oht, et mees vastasel juhul põgeneb. Ta on avaldanud, et ei 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
5. juuni
6. a määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud). 2 soovi mingil juhul lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohtu ei vähenda see, et mehel on nüüdseks praktiline kogemus, et ta võidakse Dublini III määruse alusel Eestisse tagasi saata. Teadmine tagasisaatmise korrast oli tal olemas juba enne, kuid ta lahkus Eestist sellest hoolimata. Kogemusest õppinuna võib ta otsustada kasutada edaspidi muud transpordivahendit. Pole põhjust eeldada, et tal poleks enam huvi Saksamaale jõuda. Põgenemise oht esineb ka VSS § 68 p-i 2 alusel. X. X esitas varjupaigamenetluses valeandmeid oma kodakondsuse kohta, varjates Pakistani kodakondsuse olemasolu. Kinnipidamine pole muutunud ebaproportsionaalseks selle kestuse tõttu. Algselt peeti X. Xt

alusel kinni ca. kuus kuud. Kinnipidamine jätkus

1. novembrist
2. Maksimaalselt on

alusel võimalik inimest kinni pidada kuni 18 kuud. Sellele aja sisse pole alust arvata X. X kinnipidamist Leedus ca. kuue kuu vältel. See ei seondu tema Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega. Kuna X. X pole usaldusväärne, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed eeldatavasti tõhusad ega tagaks tema Eestisse jäämist. 9. PPA esitas 13. mail 2025 taotluse pikendada X. X KPK-s kinnipidamise tähtaega

§ 361lg 2 p 5 ja § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks.

9.

1. X. Xt on põhjendatud kinni pidada, kuni kohtumenetlus haldusasjas nr 3-23-2774 lõpule jõuab. Ta on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Jätkuvalt esineb oht, et mees põgeneb. Vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda või asuda end Eestis varjama. Põgenemise ohtu suurendab see, et tema varjupaigataotlus jäi rahuldamata. Praeguseks on kaks kohtuastet ka tema kaebuse rahuldamata jätnud. Koos varjupaiga andmisest keeldumisega tegi PPA X. X ettekirjutuse lahkuda Pakistani ja määras viieaastase sissesõidukeelu Schengeni ruumi. 9.
2. X. X peeti kinni ja paigutati KPK-sse VSS alusel (haldusasi nr 3-23-1153), et täita talle koostatud lahkumisettekirjutust väljasaatmiseks Afganistani.
3. mail 2023 küsitles PPA piirija migratsioonijärelevalve ametnik meest kriminaalmenetluse raames, eesmärgiga selgitada tema ebaseadusliku piiriületuse asjaolusid. X. X taotles rahvusvahelist kaitset pärast seda, kui PPA ametnik selgitas talle uuesti, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ja tal on kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. 9.
4. X. X andis valeütlusi enda teekonna kohta Eestisse, väites, et saabus läbi Tadžikistani, Kasahstani ja Venemaa. Tegelikult lahkus ta seaduslikult Pakistanist, lendas seejärel Dubaisse ja sealt edasi Venemaa viisaga Moskvasse. Taotluses väitis X. X, et tal on koduriigis probleeme, kuna Taliban rõhub teda tema poliitiliste vaadete pärast. Ta väitis, et tegi koostööd Afganistani Vabariigi võimudega, sh varjas enda juures Afganistani armee sõdureid. Kui selgus, et mehel on ka Pakistani kodakondsus, selgitas PPA talle, et ta saaks turvaliselt Pakistanis viibida. Seepeale avaldas X. X, et ta ei saa ka Pakistani minna, kuna teda ähvardab seal võimalik veritasu või arreteerimine. 9.
5. Tallinna Halduskohus leidis
6. märtsi
7. a otsuses asjas nr 3-23-2774, et X. X ütlused pole usaldusväärsed. Halduskohus märkis, et muuhulgas avaldas X. X algselt ise, et lahkus Afganistanist seoses üldise halva ja ebastabiilse olukorraga ning tööpuudusega. Vastuolud ilmnevad ka seoses tema väidetud luuretegevusega Afganistanis. 9.
8. Eeltoodu põhjal leiab PPA, et X. X kuritarvitab varjupaigasüsteemi. On oht, et ta vabaduses viibides põgeneb. Ta on varem omavoliliselt lahkunud talle määratud elukohast varjupaigataotlejate majutuskeskuses (VSS § 68 p 9,

§ 34lg 1).

Leedu ametnikud pidasid ta kinni Tallinn-Berliini bussis. X. X hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult ja varjas end politseinike eest. Tal ei olnud plaani Eestisse jääda (

1. mai 2023 ütlused). Teda pidi ootama 3 auto, millega ta plaanis sõita Saksamaale. Seal on tal sõbrad ja sugulased (
2. mai ja
3. juuni
4. a ütlused). Vestlustel tagasipöördumise nõustajaga on mees nii
5. a novembris kui ka
6. jaanuaril 2025 järjekindlalt väitnud, et ei kavatse tagasi pöörduda. Pole usutav, et ta jääks varjupaigamenetluses toimuva kohtumenetluse lõpuni Eestisse ja oleks valmis võimalikuks väljasaatmiseks Pakistani. Varem pole dokumentide puudumine X. Xl riigipiiride ületamist takistanud. Schengeni alal saaks ta märkamatult edasi liikuda, kuna piirikontrolli pole. 9.
7. PPA hinnangul on X. X rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu. Tema kirjeldatud sündmusi pole tegelikult toimunud. Ta on esitanud PPA-le valeandmeid oma varasema tegevuse kohta. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt (nt Saadi vs. Ühendkuningriigid, 2008) on põgenemise oht üks peamisi kriteeriume, mis kinnipidamist õigustab. Seda hinnatakse iga juhtumi asjaolude alusel. Oluline on ka see, et isik on teadlik võimalikest kohaldatavatest õiguslikest meetmetest, sh sissesõidukeelust. See võib motiveerida teda menetlusest kõrvale hoidma, et vältida talle kahjulike tagajärgede rakendamist. 9.
8. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega (

§ 29). Kohustus elada kindlaks määratud elukohas ei vähenda põgenemise ohtu.

Lisaks pole X. X PPA-le teadaolevalt Eestis elukohta ega sidemeid Eestiga. Ta soovib jätkuvalt jõuda Saksamaale, kus on tema pereliikmed, sõbrad ja kogukond. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud põgenemisohu esinemise VSS § 68 p-i 8 alusel (

1. juuli
2. a määrus asjas nr 323-1196, p 10,
3. augusti 2023 määrus samas asjas; samuti
4. veebruari
5. a määrus asjas nr 3-24-3183, p 18). 9.
6. Põgenemisohu hindamisel võib arvestada inimese viibimisaluse kohta erinevates menetlustes tehtud otsuseid, mis võivad mõjutada tema käitumist vabaduses (Riigikohtu halduskolleegiumi
7. juuni 2017.a määrus ha nr 3-3-1-24-17). Arvestada saab ka varasemaid sündmusi ja inimese varasemat käitumist (Riigikohtu halduskolleegiumi
8. veebruari 2014.a otsus asjas nr 3-3-1-1-14). 9.
9. Kinnipidamiskeskuses on X. X tagatud majutus, toitlustus, vajaduse korral arstiabi ja psühholoogiline nõustamine. Tal on võimalik viibida värske õhu käes. Kuigi kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei ole riive ülemäärane, arvestades asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole X. X kinnipidamise tähtaja pikendamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
10. X. X palus jätta PPA taotluse rahuldamata ja end KPK-st viivitamatult vabastada. 10.
11. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada üksnes vältimatu vajaduse korral. X. X vabadust on tänaseks piiratud kokku ca. üheksateist kuu vältel. Tema põhiõiguste riive on äärmiselt intensiivne. Kinnipidamise pikendamine poleks proportsionaalne. PPA taotleb kinnipidamise pikendamist juba teist korda. PPA-l lasub kohustus tuua esile asjaolud, miks on kinnipidamine jätkuvalt vajalik. Pikemaajalist kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud. Lubatud pole tugineda samadele asjaoludele. PPA pole esile toonud ühtki uut või muutunud asjaolu. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kinnipidamine ei tohi kesta kauem kui lühim võimalik ajavahemik (C-18/16, p 48). 10.
12. X. X ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust selleks, et väljasaatmist vältida. Ainuüksi ebaseaduslikult Eestisse saabumine ei anna alust seda arvata. X. X ei viivitanud ka ebamõistlikult rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Tema kinnipidamise ja taotluse esitamise vahele jäi üksnes kuus tundi. Riigikohus on leidnud, et põgenemisohtu ei saa järeldada sellest, kui õhtul kinni peetud inimene esitab varjupaigataotluse järgmisel päeval (halduskolleegiumi
13. juuni
14. a määrus asjas nr 3-19-415). X. X esitas 4 varjupaigataotluse esimesel võimalusel. Ta oli üksnes segaduses, kuna ei tunne rahvusvahelise kaitse menetluse nõudeid. 10.
15. Ainuüksi väidetav põgenemisoht ei anna alust pikendada inimese kinnipidamist

alusel. Põgenemisohtu prognoosides pole PPA toonud esile ühtegi riiki, kuhu X. X võiks teoreetiliselt põgeneda. X. X on korduvalt tunnistanud, et eksis, kui loata Eestist lahkus. Tal on tänaseks kogemus, mis juhtub, kui ta Eestist lahkub. Sellest tulenevalt võib järeldada, et tal pole huvi Eestist lahkuda. Lisaks tahab X. X varjupaigamenetluses tehtud kohtuotsust vaidlustada. See näitab ilmselgelt tema soovi jääda Eestisse. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada seda, milline on inimese motivatsioon Eestist põgeneda täna, mitte mitu aastat tagasi. 10.

1. Et õigustada inimese kinnipidamist, peab põgenemisoht olema piisavalt suur. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on äärmuslik abinõu. KPK-sse ei või paigutada inimest, kelle põgenemisoht on väike. Võimalik on kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Puudutatud isik palub arvestada selle kohta varem esitatud tõendeid (digitoimiku leht (dtl) 338–352 ja 470–482).
2. Istungil selgitas X. X, et ei põgenenud Leetu, vaid läks sinna dokumente tooma. Kuna esimene kohtuaste oli jätnud tema kaebuse rahuldamata, oli tal dokumente väga vaja. Kohtu küsimuse peale tema terviseseisundi ja kinnipidamistingimuste kohta vastas X. X, et ei saa magada ning tarvitab unerohtusid. KPK-s pakutav leib ei sobi talle, kuid sobivat leiba osta ei saa. Kui ta varjupaika ei saa ja peab Eestist lahkuma, eelistaks ta naasta Afganistani mitte Pakistani. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Haldusasjas nr 3-23-2774
4. novembril 2024 esitatud teate kohaselt on puudutatud isiku andmed rahvastikuregistris muutunud. Tema õige nimekuju on X. X ja õige sünniaeg x. xxxxx xxxx.
5. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (

§ 361

lg 1).

§ 362

lg 5 järgi võib halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa pikendada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Arvestada tuleb kõiki konkreetse inimesega seotud olulisi asjaolusid.

§ 361

alusel võib varjupaigataotlejat kinni pidada kuni 18 kuud (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus nr 3-3-1-93-16 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena

§ 361lg 2 p-le 5.

Selle kohaselt võib inimest vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui ta on kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Esinema peab põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on alust arvata, et inimene võib vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama.

1. Kohtud on varasemates menetlustes tõdenud, et X. X peeti kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluses. On alust arvata, et ta esitas varjupaigataotluse selleks, et enda väljasaatmist vältida või edasi lükata. Need asjaolud pole muutnud. Tallinna Ringkonnakohus viitas seejuures X. X
2. mail 2023 esitatud teisele rahvusvahelise kaitse taotlusele mitte taotlusele, mille ta esitas kuus tundi pärast kinnipidamist
3. mail 2023 (vt
4. veebruari
5. a määrus, p 17).
6. Jätkuvalt esineb ka alus arvata, et X. X vabaduses viibides põgeneks. Seda on põhjust tõdeda mitmel põhjusel. Esmalt põhjusel, et mees on esitanud PPA-le valeandmeid (VSS § 6 8 p 2, vt Tallinna Ringkonnakohtu
7. veebruari
8. a määruse p 20). Teiseks põhjusel, et tema 5 käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 p 6, ringkonnakohtu määruse p 18). Kolmandaks põhjusel, et ta lahkus loata Eestist, püüdes jõuda Leedu kaudu Saksamaale (VSS § 68 p 9, ringkonnakohtu määruse p 18). Ringkonnakohus selgitas, miks ei ole usutav X. X väide, et ta läks Leetu dokumente tooma (vt määruse p 18). Seejuures hindas ringkonnakohus ka X. X väite tõenduseks esitatud dokumente (dtl 338–352). Ringkonnakohus leidis, et tõenäoliselt soovis X. X jõuda Leedu kaudu Saksamaale, kus elavad tema sõbrad ja sugulased. Seega on varasemates menetlustes selgitatud ka seda, kuhu kaebaja ilmselt edasi liiguks, kui tal see võimalus oleks. Ilmnenud pole uusi asjaolusid, mis annaks aluse varasemaid järeldusi ümber vaadata.
9. Ringkonnakohus selgitas ka seda, miks X. X varasem ebaõnnestunud põgenemiskatse ei anna alust järeldada, et uuesti põgenemise oht on väike (määruse p 19). Pigem võib eeldada, et varasemast kogemusest õppinuna valiks ta põgenemiseks teise viisi (näiteks vältides liinibusse).
10. See, et X. X on varjupaigataotluse kohta tehtud kohtuotsused vaidlustanud, tema põgenemise ohtu ei vähenda. See kinnitab üksnes, et ta on jätkuvalt huvitatud varjupaiga saamisest ega soovi oma koduriiki naasta. Seda, et praeguseks on ka ringkonnakohus tema kaebuse rahuldamata jätnud, tuleb pidada põgenemisohtu pigem suurendavaks asjaoluks.
11. X. Xd on

alusel kinni peetud

1. maist 2023 kuni
2. novembrini 2023 ja alates
3. novembrist
4. Seega ei ületa X. X kinnipidamise aeg ka selle nelja kuu võrra pikendamise korral maksimaalset lubatud 18 kuud.
5. Lisaks peeti X. X kinni Leedus
6. maist 2024 kuni
7. novembrini
8. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et seda aega ei tule maksimaalse 18-kuulise kinnipidamistähtaja hulka arvestada, kuna Leedus kinnipidamine ei olnud seotud X. X
9. mail 2025 Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega (
10. veebruari
11. a määrus, p 21). Kohus lähtub PPA praeguse taotluse lahendamisel sellest seisukohast.
12. X. X kinnipidamisaega tuleb Leedus siiski tema jätkuva kinnipidamise proportsionaalsust hinnates arvestada. Pika vabadusekaotuse mõju leevendab see, et X. X oli vahepeal
13. novembrist 2023 kuni
14. maini 2024 vabaduses. Vabaduse uue kaotuse põhjustas ta suuresti ise, kui lahkus PPA-d teavitamata Eestist. Oht, et X. X põgeneb, on varasemaid sündmusi ning tema varjupaigataotluse kohta PPA ja kohtute tehtud otsuseid arvestades suur. Sellises olukorras ei pea kinnipidamise pikendamiseks esinema uusi, varasemast mõjukamaid asjaolusid. KPK-s viibimine ei ohusta X. X turvalisust ja tervist. X. X kurtis unehäireid, kuid märkis ka, et on saanud unerohtu. Meditsiiniline abi on KPK-s tagatud.
15. Leebemad järelevalvemeetmed (

§ 29) ei oleks tõhusad.

Seda kinnitab samuti X. X varasem käitumine. Oht, et ta uuesti põgeneda proovib, on märkimisväärselt suur. Leebemad meetmed põgenemist ei takistaks.

1. Seega leiab kohus, et kinnipidamise pikendamine veel nelja kuu võrra on proportsionaalne meede. Kohus pikendab luba pidada X. Xd KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
2. septembrini
4. Määruse avaldamise korral tuleb X. X nimi ja sünniaeg (sh varasem nimekuju ja sünniaeg) asendada tähemärkidega (

§ 13lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

1. Kohus andis
2. novembri 2024 ja
3. jaanuari 2025 määrustega X. X menetlusabi asjas tehtud kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks puštu keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõtet (HKMS § 114 lg 2) arvestades tuleb ka praeguse määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused tõlkida puštu keelde. Pihel Sarv 6 /allkirjastatud digitaalselt/ 7