KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-190

) mõistes (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 18 lg 1 ja § 25 lg 1 p 2;

§ 16lg 1, § 17 lg-d 1, 11, 3 ja 4). 3. med

Trans Baltic OÜ esitas Terviseameti 08.11.2023 otsuse peale vaide, mille Terviseamet jättis 20.12.2023 vaideotsusega nr 6.4-6/23/7813-3 (dtl 29–30) rahuldamata. Ürituste ja sündmuste nn meditsiiniliseks julgestamiseks ja meditsiinilise transpordi korraldamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba. Meditsiinilise transpordi osutamine ei ole tervishoiuteenus. Kiirabi on tervishoiuteenus, mida on võimalik osutada üksnes häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Kiirabi osutamine peab toimuma Tervisekassaga sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel ja lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest. medTrans Baltic OÜ ei ole Tervisekassaga sõlminud halduslepingut kiirabiteenuse osutamiseks. Vaide esitaja ei ole kirjeldanud, kuidas ja kellele ta plaanib hakata kiirabi osutama. Vaide esitaja kodulehe kohaselt tegeleb vaide esitaja ürituste meditsiinilise julgestusega ning patsientide transpordiga nii Eesti piires kui ka välismaal. Seega osutab vaide esitaja taotluses näidatud kiirabiautoga transporditeenust. Ta ei ole soetanud autot eesmärgiga osutada kiirabi, milleks tal puudub tegevusluba. Vaide esitaja on Terviseametile kinnitanud, et tal puudub vajadus kiirabibaasi ruumide järele, kuna teenust osutatakse vaid üritustel meditsiinilist julgestust pakkudes. 4. medTrans Baltic OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 08.11.2023 otsuse nr 6.4-4/23/55 ja 20.12.2023 vaideotsuse nr 6.4-6/23/7813-3 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks lahendama kaebaja taotlus kiirabi tegevusloa saamiseks uuesti. MSÜS § 25 lg 1 p 2 ei ole piisav keelduva otsuse tegemiseks. Tegevusloa kontrollieseme sätestab täpsemalt

§ 42

, kuid keelduvas otsuses ei ole sellele normile tuginetud ega seda vajalikul moel sisustatud. Terviseamet ei ole andnud kaebajale tähtaega kõrvaldada puudused, millele on tuginetud kohtumenetluses (ravimite olemasolu, lisasõiduk, haldusleping). Otsuses ei ole täpsemalt põhjendatud ega selgitatud, mil moel kaebaja kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Vastustaja on alles lõplikes seisukohtades asunud põhjendama, et kaebaja on tegevusloa taotlemisel kinnitanud ainult ühe kiirabiauto olemasolu. Vastustaja ei ole menetluse jooksul kaebajale esitanud nõuet tagada töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses, s.o vähemalt üks kiirabiauto lisavarustusena, ja seda ei ole käsitatud taotluse puudusena. Kui Terviseamet oleks seadnud nende sõidukite olemasolu tegevusloa saamise eelduseks, oleks kaebaja saanud lisasõidukid omandada enne tegevusloa andmise otsustamist. Keelduvat haldusakti ei ole põhjendatud ravimite puudumisega. Vajalike retseptiravimite soetamine on võimalik alles pärast tegevusloa saamist ja meditsiinipersonali töölevõtmist. Tervisekassaga halduslepingu omamise nõue ei kuulu

§ 42kohaselt tegevusloa kontrolliesemesse.

Tervisekassa ei sõlmi lepingut enne tegevusloa saamist. Juhul kui Terviseamet asunuks seisukohale, et kaebaja soovib tegeleda vaid julgestusteenusega, siis 2

§ 16lg 1 tähenduses.

Kiirabi osutamise tegevusluba antakse üksnes kiirabi osutamiseks, mitte patsientide transportimiseks, ürituste julgestamiseks vmt. Tegevusloa väljastamisel kiirabi osutamiseks tuleb Terviseametil eelnevalt sisuliselt kontrollida, kas taotleja ja tema tegevus on teenuse osutamiseks sobivad. Kaebaja on nii taotluses kui ka hilisemas kirjavahetuses vastustajaga selgitanud, et tegeleb ja soovib edaspidi tegeleda ürituste meditsiinilise julgestamise ning patsientide transpordiga. Soov osutada kiirabiteenust tekkis kaebajal alles pärast Terviseameti selgitusi, mille kohaselt on patsientide meditsiiniline transport ja kiirabi osutamine erinevad teenused ning patsientide transpordiks kiirabi tegevusluba ei anta. Lisaks põhjendas kaebaja vajadust kiirabi tegevusloa järele sooviga osaleda pakkumistel kiirabiteenuse pakkujatena, mis viitab sellele, et kuigi kaebaja ei osuta ega saa osutada kiirabi, tahab ta tegevusloa abil jätta muljet, et tema näol on tegemist kiirabibrigaadi pidajaga. Kaebaja ei suutnud Terviseametile selgitada, kuidas ja kellele ta osutab loa saamise korral kiirabiteenust, kuidas jõuab patsient temani, kas tal on olemas kiirabibaas, mis piirkonnas ta teenust osutab, kuidas on võimalik tagada ööpäevaringne teenuse osutamine väikesearvulise personaliga jmt. Kiirabi on selgelt seotud häirekeskusega ning Tervisekassa rahastusega. Mingil muul viisil kiirabi osutamist õigusaktid ette ei näe. Kaebajal ei ole sõlmitud Tervisekassaga halduslepingut. Kaebaja kiirabibrigaadi varustus ja koosseis ei vasta nõuetele. Kaebaja on tegevusloa taotlemisel kinnitanud ainult ühe kiirabiauto olemasolu, samuti puuduvad kaebajal nõutavad ravimid. Seega ei ole täidetud tegevusloa kontrollieseme nõuded ka kiirabibrigaadi varustust puudutavas osas. Kaebaja võib osutada teenuseid patsiendi transportimiseks, arsti visiidil saatmiseks, meditsiiniliseks julgestamiseks jms. Selliste teenuste osutamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba ja Terviseameti keelduv otsus ei mõjuta kuidagi kaebaja senist tegevust ega selle jätkamist. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.07.2024 otsusega kaebuse. Vaidlusalused haldusaktid on oluliste põhjendamispuudustega, samuti on vastustaja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Vastustaja keeldumine tugineb üksnes argumendile, et kaebaja ei osuta kiirabiteenust

§ 16lg 1 mõistes.

Asja materjalidest on üheselt selge, et kaebaja tegelik tahe oli saada tegevusluba kiirabiteenuse osutamiseks. Kiirabiteenuse tegevusloata ei saa kaebaja kiirabiteenust osutada, mistõttu on asjakohatu vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole ka ise pidanud oma tegevust kiirabiteenuse osutamiseks. Kaebajal puudus õiguslik alus ilma kiirabiteenuse tegevusloata seda teenust osutada, mistõttu ei saa see olla keeldumise aluseks. Sellist keeldumise alust ei sätesta ka õigusaktid. Vastustaja seisukohad on vastuolulised. Ühest küljest leiab vastustaja, et kaebaja soovib osutada julgestust ja patsientide meditsiinilist transporti. Teisalt on haldusaktis viidatud kiirabibrigaadi koosseisule, ehk asutud osaliselt analüüsima kiirabiteenuse tegevusloa kontrollieseme täidetust. Haldusakt ei ole selliselt selge ja üheselt mõistetav. MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaselt keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse 3

§ 16

lgle 1 ja § 17 lg-tele 1, 11, 3 ja 4 ei selgu, millisele kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele kaebaja ei vasta. Vaidlusaluses otsuses ei ole täpsemalt sisustatud kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid, millele kaebaja ei vasta. Haldusakti põhjenduses peavad olema loogiliselt seotud faktilised asjaolud õigusnormi eeldustega ning selgelt nähtuma järeldused, kas õigusnormi eeldused on täidetud ning kaasneb selles kirjeldatud tagajärg. Vaidlusalune haldusakt sellele nõudele ei vasta. Vaidlusaluses korralduses pole üldse tuginetud

§-le 42, mis sätestab tegevusloa kontrollieseme. Vastavalt

§ 42

p-le 3 antakse tegevusluba kiirabi osutamiseks, kui kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad

alusel kehtestatud nõuetele. Vaidlusalusest otsusest ei selgu, millistele

§ 42p-s 3 nimetatud nõuetele kaebaja ei vasta.

Seega on tegemist oluliste põhjendamispuudustega haldusaktiga, mistõttu on see õigusvastane. Kui vastustaja pidas

§ 17

lg 3 viite kaudu silmas, et kaebaja kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta kehtestatud nõuetele, ei ole vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses välja toodud, millistele nõuetele kiirabibrigaad ja varustus ei vasta. Vaideotsuses on küll leitud, et kaebaja ei ole kirjeldanud, kuidas, kus ja kellele ta plaanib hakata kiirabi osutama, kuid viidatud ei ole ühelegi õiguslikule alusele. Samas on vastustaja jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused ning täiendavad dokumendid, sh 29.05.2023 esitatud varustuse nimekirja, tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud, 05.06.2023 esitatud dokumendid (tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu, tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu, sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 lisa 1 vorm „Nõuded kiirabiteenuse osutamiseks“), 10.07.2023 e-kirjas toodud põhjendused kiirabiteenuse osutamisest ning lepingu tervise infosüsteemi liidestuse kohta. Alusetu on vastustaja seisukoht, justkui peaks kaebajal olema esitada tegevusloa taotlemisel kohe haldusleping Tervisekassaga. Sellist nõuet ei tulene MSÜS § 19 lg-st 2 ega

§ 42lg-st 2.

Kiirabiteenuse osutamine ei ole võimalik enne tegevusloa omamist. Samuti ei saa tegevusloa omaja asuda teenust osutama kohe tegevusloa väljastamisel, kuivõrd kiirabi rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (

§ 172

lg 1) ning kiirabibrigaadi pidaja valikuks korraldab Tervisekassa avaliku konkursi (

§ 173lg 1).

Seejuures ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega (

§ 172lg 2).

See tähendab, et tegevusloa andmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et Tervisekassaga ei ole sõlmitud halduslepingut. Olukorras, kus Tervisekassa sõlmib halduslepingu üksnes kiirabiteenuse tegevusloa omajaga ning Terviseamet tegevusluba saaks taotleda üksnes isik, kellel on haldusleping Tervisekassaga, oleks uutel teenusepakkujatel välistatud turule sisenemine. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et ka juhul, kui kaebaja osutatav teenus vastaks teenusele, mida kiirabi osutamise tegevusloa alusel on võimalik osutada, oleks tulnud tegevusloa andmisest keelduda järgmistel põhjustel: 1) kaebajal puudusid ravimid, mis on kiirabi osutamise eelduseks; 2) kaebajal puudub vajalik personal, et tagada ööpäevaringne kiirabi osutamine; ning 3) kaebajal on taotluses näidatud üks kiirabiauto. Kaebaja on esitanud tõendid ühe kiirabiauto olemasolu kohta ja taotles tegevusluba ühele brigaadile, mitte kolmele. Tervise- ja tööministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (määrus nr 65) § 6 lg 3 sõnastusest lähtudes reguleerib viidatud norm, milline varustus (meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid) peab tegevusloa omajal olema tegevuse alustamise hetkeks, mitte tegevusloa taotlemise hetkeks.

§ 41lg 2 p-st 3 tulenevalt piisab tervishoiutöötajate kirjalikust nõusolekust.

Kaebaja on ka selgitanud, et ilma tegevusloata ei ole võimalik retseptiravimeid osta. Vajadusel on vastustajal võimalik sätestada tegevusloas lisakohustused 4

-i tähenduses. medTrans Baltic OÜ on kirjeldanud teenust, mida ta plaanib osutama hakata, üritustel meditsiinilist julgestust pakutava teenusena. Tegevusloa taotlusega koos on medTrans Baltic OÜ esitanud teatise, milles kinnitab, et tal puudub vajadus kiirabibaasi ruumide järele, kuna teenust osutatakse vaid erinevatel üritustel meditsiinilist julgestust pakkudes. medTrans Baltic OÜ ei ole sõlminud Tervisekassaga halduslepingut (kiirabi rahastamise lepingut). Teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei ole kiirabiteenus ega ka ükski muu tervishoiuteenus ning kaebaja ei pea selle osutamiseks taotlema tegevusluba. Kiirabi ei ole võimalik osutada igal ettevõtjal, kes on hankinud endale kiirabiauto ja kellel on suur soov osutada kiirabi. Samuti ei ole kiirabipidajal võimalik ise otsustada, kuidas ja kus kiirabiteenust osutada või kuidas osutatavat teenust sisustada. Kiirabi on võimalik osutada üksnes ettevõtjatel, kes on osutunud valituks Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil (

§ 173lg 1).

Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lg-s 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (

§ 17lg 11).

Kiirabibrigaadi pidaja ei või nõuda visiiditasu kiirabi osutamise eest (

§ 19lg 3).

Patsiendini jõuab kiirabi üksnes läbi häirekeskuse (

§ 17lg 1).

Kiirabi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel (

§ 19lg 1).

Terviseamet kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa (

§ 171lg 1 p 2).

Kuivõrd kaebajal ei ole sõlmitud halduslepingut Tervisekassaga, siis on tal võimatu osutada kiirabiteenust seaduses ettenähtud tingimustel. Kohus ei selgitanud, mis põhjusel on selline järeldus alusetu ning kuidas on võimalik osutada kiirabi teenust ilma Tervisekassa rahastuseta, sh arvestades et kiirabiteenuse osutamise eest ei või nõuda visiiditasu. Samuti ei ole kohus selgitanud piisavalt oma seisukohta vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega. Terviseamet ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on meelevaldne kohaldada tegevusloa taotlejale sama rangeid nõudeid kui teenuse osutajale, kuivõrd faktiliselt ei oleks tegevusloa taotlejal võimalik neid nõudeid täita. Kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded on kehtestatud õigusaktiga ning Terviseamet ei saa valida, missuguseid nõudeid kontrollida ja missuguseid mitte. Halduskohus on määruse nr 65 § 6 lg-t 7 tõlgendanud vääralt. Taotlejal ei ole võimalik taotleda luba kuni kolmele brigaadile. Määruse nr 65 § 6 lg-te 1 ja 7 koosmõjus tuleb kuni kolme kiirabibrigaadi pidajal tagada lisavarustusena vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustus, sh vähemalt üks kiirabiauto. Terviseamet ei saa tegevusluba

§ 42p 3 alusel väljastada enne, kui tegevusloa taotleja on hankinud nõutava varustuse, sh ravimid. Tegevusloa saanud ettevõtja ei pea tegevuse 5

§ 171lg 2).

Seega ei saa ettevõtja taotleda kiirabi osutamise tegevusluba konkreetses tegevuskohas ega Terviseamet taotluse lahendamisel arvestada, et kaebaja on taotlenud tegevusluba tegevuskohaga Harjumaa. 8. medTrans Baltic OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Terviseamet kinnitas ise, et ta on asunud menetlema tegevusloa taotlust tervishoiuteenuse osutamiseks ehk kiirabiteenuse osutamiseks. Kaebaja on enne keelduva otsuse tegemist korduvalt kinnitanud, et ta soovib hakata osutama kiirabiteenust. Kui Terviseamet asunuks seisukohale, et kaebaja soovib tegeleda vaid julgestusteenusega, siis ei olekski saanud kaebaja taotlust menetlusse võtta. Kaebaja ei saa praegu kiirabiteenust osutada, kuna tal puudub selleks tegevusluba ja haldusleping. Kaebaja alles taotleb luba, kuid Terviseamet põhjendab oma keeldumist sellega, et kaebaja juba ei osuta loakohustuslikku teenust. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kiirabiteenuse osutamine ei ole võimalik enne tegevusloa omamist. Samuti ei saa tegevusloa omaja asuda teenust osutama kohe tegevusloa väljastamisel, kuivõrd kiirabi rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (

§ 172

lg 1) ning kiirabibrigaadi pidaja valikuks korraldab Tervisekassa avaliku konkursi (

§ 173lg 1).

Tervisekassa korraldatavatel konkurssidel osalemiseks peab tegevusluba juba olemas olema. Halduskohus ei ole teinud järeldust, et kiirabi teenust on võimalik osutada Tervisekassa lepinguta. Halduskohtu seisukohalt ei too tegevusloa omamine automaatselt kaasa võimalust hakata kiirabiteenust osutama, vaid selleks tuleb edukalt osaleda Tervisekassa konkursil. Halduskohus on õigesti viidanud, et vaidlusalusest otsusest ei selgu, millisele kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele kaebaja ei vasta, sh millisele ei vasta kiirabibrigaad ja varustus. Kaebaja on praeguseks omandanud kiirabiauto koos vajaliku varustusega, sõlminud lepingu tervise infosüsteemi liidestuse kohta, saanud nõusolekud isikutelt, kes tuleksid tööle kiirabibrigaadi jne. Vajalike retseptiravimite soetamine on võimalik alles pärast Terviseametilt tegevusloa saamist ja meditsiinipersonali töölevõtmist. Kaebajal ei ole praegu õigust osta retseptiravimeid. Samuti ei saa kaebajalt nõuda, et ta oleks juba praeguseks palganud inimesed tööle. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et õigusnormid sätestavad nõuded, milline varustus peab olema tegevusloa omajal tegevuse alustamise, mitte tegevusloa taotlemise hetkeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on oluliste põhjendamispuudustega ega vasta haldusmenetluse seaduse § 56 lg-tele 1 ja 2. Seetõttu on otsus ja vaideotsus õigusvastased ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 10.Vastustaja jäi apellatsioonkaebuses oma seisukoha juurde, et tegevusloa andmisest keelduti seetõttu, et teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei ole kiirabiteenus

§ 16lg 1 tähenduses. 6

§-s 173 sätestatud konkursi läbimise nõuet ja

§ 172 lg-s 1 sätestatud halduslepingu sõlmimise nõuet.

Kuigi haldusaktist sellist põhjendust ei nähtu, võib vaideotsuse punktidest 2.3‒2.5 (dtl 86) järeldada, et vastustaja on pidanud tegevusloa andmisest keeldumise põhjendusena silmas ka seda, et kaebajal ei ole enne konkursil osalemist ja Tervisekassaga halduslepingu sõlmimist võimalik hakata kiirabiteenust pakkuma. MSÜS § 16 lg 1 kohaselt peab tegevusluba olemas olema enne tegevusalal majandustegevuse alustamist ning lg 4 kohaselt võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisest või tegevusloal märgitud ajast, kui viimane on hilisem. Eelnimetatud sätted ei kohusta ettevõtjat majandustegevust kindlasti kohe alustama, vaid annavad selleks võimaluse. MSÜS § 25 ei näe tegevusloa väljastamisest keeldumise alusena ette majandustegevusega alustamise võimatust muul põhjusel, kui tegevusloa saamiseks vajalikud nõuded on täidetud. Majandushaldusasutusel on küll võimalus MSÜS § 37 lg 2 p 1 alusel kiirabiteenuse kui üldhuviteenuse (MSÜS § 5 lg 3 ja

§ 17

lg 2) osutamise tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui majandustegevust ei ole alustatud 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest, kuid see ei anna vastustajale alust tegevusloa väljastamisest üldse keelduda. Seaduses sätestatud muud piirangud majandustegevuse alustamisele ei anna alust tegevusloa andmisest keelduda, kui sellist keeldumisalust ei ole sätestatud. 13. Vastustaja hinnangul peab kiirabiteenuse osutajal olema haldusleping Tervisekassaga ja ilma seda lepingut sõlmimata teenust osutada ei saa. Samuti peab vastustaja hinnangul olema läbitud kiirabi avalik konkurss. Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja

§ 17

lg-le 4 tuginedes, et kiirabi osutatakse lisaks õigusaktides sätestatule ka halduslepingus sätestatud tingimustel (alates ajamärgist 16:40). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olla halduslepingu puudumine või konkursil osalemise võimatus näiteks seetõttu, et konkurssi ei ole välja kuulutatud. Halduskohtul on õigus selles, et olemasoleva halduslepingu nõuet ei tule MSÜS § 19 lg-st 2 ega

§ 42lg-st 2.

Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et seadus keelaks osutada kiirabiteenust ilma Tervisekassa lepinguta, s.o riigipoolse rahastuseta. 13.1. Kiirabibrigaadi pidaja õigusliku vormi sätestab

§ 18

lg 1, mille kohaselt võib kiirabibrigaadi pidaja olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. Seega tuleneb kiirabibrigaadi pidamiseks tegevusloa nõue

§ 40lg 1 p 2 kõrval ka § 18 lg-st 1.

Arvestades

§ 18lg 1 7

§ 16

lg-s 1 nimetatud kiirabiteenuse osutamine patsiendi kulul ei ole Eestis võimalik. Selle välistavad koosmõjus

§ 5, § 6 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 19 lg-d 1 ja 3.

Seadusandja on ette näinud, et kiirabi oma olemuselt vältimatu abina peab olema kõigile Eesti territooriumil paiknevatele isikutele tasuta. Sellest aga ei tulene, et Tervisekassaga halduslepingut sõlmimata ei ole kiirabiteenust üldse võimalik osutada. Seadus ei sätesta kiirabiteenuse osutaja kohustuslikku rahastusmudelit, s.o et teenust võib osutada ainult Tervisekassaga halduslepingu sõlmimise kaudu. 13.3. Kiirabi osutatakse

-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning

§ 172

lg 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokku lepitud tingimustel (

§ 17

lg 4).

§ 172

lg 1 kohaselt sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja kiirabi rahastamise lepingu. Lõike 2 kohaselt ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega. Lõike 2 sõnastus lubab ka selliste kiirabibrigaadi pidajate, s.o vastava tegevusloaga isikute olemasolu, kellega ei ole halduslepingut sõlmitud. Kiirabiteenuse osutamise kehtiv normistik jõustus 01.01.2007 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seadusega

1. Selle seaduse eelnõu (886 SE; Riigikogu X koosseis) seletuskirja2 kohaselt kasutati uue normistiku väljatöötamisel haigekassa sõlmitavate ravi rahastamise lepingute analoogiat ravikindlustuse seaduses (lk 11). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 2 sätestab analoogilist sõnastust: Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Seega ei saa kiirabi tegevusloa taotlejale keelduda tegevusluba andmast põhjusel, et taotlejal ei ole sõlmitud halduslepingut Tervisekassaga. 13.
2. Vastustaja pidas kohtuistungil tegevusloa andmist võimatuks ka seetõttu, et korraldatud ei ole kiirabi avalikku konkurssi, mistõttu ei olevat kaebajal võimalik alustada teenuse osutamisega.

§ 173

lg 1 kohaselt korraldab Tervisekassa kiirabibrigaadi pidaja valikuks konkursi.

§ 172

lg-tes 1 ja 2 kasutatakse mõistet kiirabibrigaadi pidaja, millest tuleneb, et konkursil valitakse olemasoleva tegevusloaga isik. Järelikult ei saa parasjagu konkursi puudumine olla tegevusloa väljastamise takistus. 14. Seda, et kaebaja kiirabibrigaadi varustus, sh nõutav lisavarustus ja ravimid, ning koosseis ei vasta nõuetele, asus vastustaja väitma alles kohtumenetluses ja ka ringkonnakohtu istungil kinnitas vastustaja esindaja, et sisuliste nõuete kontrollimiseni vastustaja ei jõudnud. Kohtupraktikas on lubatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-292, p 17). Olukorras, kus vastustaja on kinnitanud, et eelnimetatud kontrollieseme nõuete kontrollimiseni haldusmenetluses ei jõutud ning põhjendatuks ei peetud võimalike puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist, puudub põhjus ka järeldada, et vastavad põhjendused võisid olemas olla haldusakti andmise ajal. Nõuetele vastavuse analüüsimine tähendaks seda, et kohus asuks haldusorgani aseme haldusmenetlust korraldama, mis ei ole lubatav. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus määruses nr 65 kehtestatud kontrollieseme (

§ 17lg 3 p 4 ja § 42 p 3) nõuete täitmisel.

1 Kiirabiteenuse osutamist puudutavad sätted jõustusid 01.01.2007, seadus tervikuna 01.01.2008 (§ 3 lg 1 ja 2). 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e66322a9-e342-37b3-bb7c057dbff073bd/tervishoiuteenuste-korraldamise-seaduse-ja-vangistusseaduse-muutmiseseadus/ 8

§ 41lg 2 p 2 kohaselt piisab tervishoiutöötajate nõusolekust.

Samuti nähtub ringkonnakohtule, et tegevusloata ei ole võimalik hankida ravimeid. Ravimiseaduse (RavS) § 28 lg 1 kohaselt on ravimite hulgiostu õigus kiirabibrigaadi pidajatel, s.o asjaomase tegevusloaga isikul, kes on kantud asjaomast õigust omavate isikute nimekirja. Samuti saab kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omaja hankida ravimeid haiglaapteegist (RavS § 30 lg 4). Ettevõttel peab olema võimalik teha majandustegevusega alustamiseks ettevalmistusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 otsuse nr 3-23-10, p 9), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa nõuda selliste asjade füüsilist olemasolu tegevusloa taotlemisel, mille hankimiseks on vajalik taotletav tegevusluba. Tegevusloa taotleja saab tõendada oma valmisolekut ja võimekust asjade hankimiseks muul viisil. 16. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi Terviseametile taotluse uueks lahendamiseks antud juhiste osas. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on toodud kohtuotsuse põhjendustes (HKMS § 177 lg 1 ja RKHKo 3-3-1-14-15, p 27). Halduskohus selgitas otsuse punktis 31, et kaebaja taotluse uuel lahendamisel tuleb arvestada kohtuotsuse põhjendustega, sh sellega, et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse (õebrigaad) tegevusluba, kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on Harjumaa, olemas on üks kiirabiauto ning personali nõusolekud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et taotluse lahendamiselt tuleb arvestada tegevuskohana Harjumaad. Halduskohtule esitatud kaebaja taotluse nr 1349 detailvaatelt nähtub tegevuskohana „Mobiilne asukoht (Eesti Vabariik)“ (dtl 156).

§ 17

1 lg 1 p 2 kohaselt kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa Terviseamet. Kiirabibrigaadi tegevuskoht ei sõltu seega taotleja eelistusest, vaid sellest, kuidas Terviseamet määrab teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning brigaadide jaotuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajal kaebaja uue taotluse lahendamisel lähtuda tegevusloa taotluse andmetest ning menetluses antud ja antavatest selgitustest, sh et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse (õebrigaad) tegevusluba, kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on mobiilne asukoht (Eesti Vabariik) ja teistest taotluse juurde esitatud ning esitatavatest tõenditest. Vastustajal tuleb kaebajale vajadusel anda taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. 17. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb õigusabikulude 1925 eurot vastustajalt väljamõistmist ja on esitanud kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1) (dtl 295 jj). Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). 9