Obsah (5)

§ 88§ 120§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-2062 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada isese

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et ta ei saa Tartu Vanglas iseseisvalt (ilma ametnikult luba saamata) sisse logida vangiportaali. Kaebaja märgib järgmist. Ta ei saa juba pikemat aega (vähemalt
3. veebruarist 2025) iseseisvalt sisse logida vangiportaali. Ta saab vangiportaali kasutada ainult kindlas ruumis ning on üks vähestest, kes peab portaali sisse logimiseks saama ametnikelt loa. Talle pole tänaseni selgitatud, miks see nii on. Kaebaja usaldas vangiportaali haldajale enda isikuandmed ja andis loa nende töötlemiseks. Ta ei ole andnud vastutajale luba töödelda tema isikuandmeid iga kord, kui ta logib 3-25-2062 sisse enda vangiportaali kasutajakontosse. Vastustaja otsus, mis keelab talle iseseisva sisselogimise, on õigusvastane ning seab ohtu kaebaja isikuandmed. Ta ei saa enda kasutajakontot kasutada turvaliselt, vastustaja sekkub tema eraellu ning kõik tegevused on vastustaja tugeva järelevalve all. Selline tsensuur tuleb lõpetada. Vastustajal ei ole õigust kohaldada kaebaja suhtes meelevaldseid meetmeid, mis piiravad tal vangiportaali kasutamist. Kaebaja leiab, et otsused, mis piiravad tema iseseisvat sisselogimist vangiportaali, tuleb tühistada ning vastustajat tuleb kohustada taastama talle teistega võrdne sisselogimisvõimalus vangiportaali ilma ametniku sekkumiseta. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning palub anda talle riigi õigusabi.
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
5. juulil 2025 kohtule vaidluse esemega seonduva dokumentatsiooni (sh kaebuses viidatud dokumendid). Vangla selgitas, et vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi
6. veebruari
7. a juhisele võeti kinni peetavatelt isikutelt, kes on vangiportaali loginud teise isiku pildi ja parooliga, ära automaatse logimise võimalus ning nende kinni peetavate isikute puhul toimub vangiportaali autentimine ainult ametniku vahendusel, et vähendada riski, et kasutatakse teise isiku fotot ja parooli. X puhul tuvastati, et kinnipeetav kasutas tahvelarvutit olles sisse logitud kaaskinnipeetavate kasutajakontodesse.
8. Tartu Vangla selgitas vastuseks
9. juuli
10. a kohtunõudele
11. juuli
12. a vastuses täiendavalt järgmist.
13. jaanuari
14. a ettekandega nr 2-25-282 fikseeriti, et X logis korduvalt vangiportaali kasutades selleks kaaskinnipeetava vangiportaali kontot. Praktikas tähendab näotuvastusega autentimisvõimaluse ära võtmine seda, et süsteemist eemaldatakse kinnipeetava pildid, mis varasemalt võimaldasid seadmel endal kaamerapildi vahendusel tuvastada kas vangiportaali tahab logida sama isik, kelle parooli ja kontoga sisse logida üritatakse. Kinnipeetavad kuritarvitasid esinenud turvaprobleemi, kus süsteem ei teinud selgelt vahet kas kaamera taga on päris inimene või selle ette oli asetatud lihtsalt inimese pilt. Ametniku poolne autentimine tähendab üksnes seda, et Xi sisse logimisel vangiportaali peab ametnik käsitsi esmalt kinnitama, kas seadme kaamerast nähtuv näopilt vastab sisse logida soovivale isikule. Ametnikule ilmub süsteemi sisse logida sooviva isiku nimi, tema paiknemise andmed ning seadme kaamerapilt. Vastav teave ning isiku viibimine arvutiruumis on vanglale teada ka ilma selleta ning läbi selle toimingu vangla mingeid andmeid ei kogu. Sama menetlusdokumendiga koos esitas vangla ka e-kirjad, millest selguvad põhjused, miks mõnede kinnipeetavate sh kaebaja puhul on vanglate valdkonna asekantsleri korraldusel muudetud vangiportaali sisselogimise korraldust. Kohus piiras
15. juuli
16. a määrusega kaebaja juurdepääsu sellele tõendile

§ 88lg 1 ja § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel. 5.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. 2 3-25-2062 6.
2. Kaebaja soovib esitatud kaebusega saavutada, et ta saaks vangiportaali sisse logida automaatselt näotuvastusega. Varasemalt tal selline võimalus oli, kuid alates
3. a veebruarist saab ta portaali sisse logida üksnes vanglaametniku vahendusel. Kaebaja hinnangul riivatakse sellega tema eraelu, tema isikuandmed ei ole kaitstud ning tema tegevused on vangla järelevalve all. Kaebaja soovib teistega võrdset sisselogimisvõimalust. 6.
4. Tartu Vangla selgituste kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumi
5. veebruari
6. a juhise alusel võetud kinni peetavatelt isikutelt, kes on vangiportaali loginud teise isiku pildi ja parooliga, ära automaatse logimise võimalus ning nende isikute puhul toimub vangiportaali autentimine ainult ametniku vahendusel, eesmärgil vähendada riski, et kasutatakse teise isiku fotot ja parooli. Kaebaja puhul on vastavalt
7. jaanuari
8. a ettekandele nr 2-25-282 (dtl 8 ja 10) vangiportaali väljavõtete kontrollimisel tuvastatud järgmised asjaolud. Kinnipeetav Y vangiportaali kontosse on 1,.
10. ja
11. oktoobril 2024 sisse logitud tahvelarvutist nr X16619, mis samal ajal oli kinnipeetav Xi valduses teises eluosakonnas (kinnipeetav X viibis neil kuupäevadel eraldatud lukustatud kambrites nr 1191 või 1165). Kinnipeetav Xi valdusest leiti
12. jaanuaril 2025 Y nimesildi pilt. Seega on ilmnenud, et kaebaja on kasutanud vangiportaali sisenemise võimalusi eesmärgile mittevastavalt ning seejuures mitte tema enda õiguste või vajaduste huvides. 6.
13. Tartu Vangla selgitustest nähtuvalt kontrollib vangla kaebaja kui varem vangiportaali sisselogimisvõimalust kuritarvitanud isiku puhul. Kohtu hinnangul ei ole tegemist liigse sekkumisega kaebaja eraellu ega tema isikuandmetesse ning ametniku tegevus ei loo võimalust sekkuda vangiportaalis tehtavate toimingute sisusse. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ei saa vangiportaali automaatselt sisse logida ning sellele peab eelnema vanglaametniku kinnitav toiming ülal kirjeldatud viisil, ei ole tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kaebaja ei ole väitnud, et pärast vangiportaali sisse logimist oleks selle funktsionaalsus ja seal tehtavad tegevused või võimalused tema jaoks erinevad võrreldes teiste kinnipeetavatega. Kaebaja saab seega portaali kasutada sarnaselt teiste kinnipeetavatega ning küsimus seisneb üksnes portaali sisse logimise toimingus. Sellest, millisel viisil on portaali sisse logitud, ei sõltu portaali kasutamise võimalused. Automaatne sisselogimine võib küll toimuda kiiremini, kuid mõningane viivitus sisselogimisel (s.o aeg, mis kulub vanglaametnikul kinnituse andmiseks) ei saa kuidagi kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja väiteid eraellu sekkumise ja isikuandmete ohtu seadmise kohta jäävad ebamääraseks ning jääb selgusetuks, milles seisneb kaebaja isikuandmete töötlemine, kui vanglaametnik üksnes kinnitab kaebaja portaali sisselogimise soovi. Kaebaja ei ole selgitanud, millel tugineb tema arvamus, et vangiportaali kasutamine ei ole ametniku vahendusel sisse logides turvaline.
14. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. 7.
15. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks vangiportaali sisse logida just automaatse näotuvastusega. Kui sisselogimiseks on ka muud võimalused, siis ei riku vangla kaebaja õigusi sellega, et ei võimalda talle automaatset sisselogimist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kehtiv õigus ei kohusta võimaldama vangiportaali sisselogimist üksnes automaatselt näotuvastusega, ilma vanglaametniku vahenduseta. 7.
16. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajalt automaatse sisselogimisvõimaluse ära võtmine tingitud tema enda käitumisest vangiportaal väärkasutuse tõttu (vt käesoleva määruse 3 3-25-2062 põhjenduste p 6.2). Vanglaametniku kinnitusega portaali sisse logimine ei mõjuta kuigivõrd portaali kasutamist võrreldes automaatse sisselogimisega. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja on portaali ka alates veebruarist 2025 aktiivselt kasutanud, esitades vangiportaali vahendusel kümneid kaebusi ja pöördumisi halduskohtule. Tartu Vangla
17. mai
18. a kirjast nr 1-8/2-25/76-2 nähtub, et ajavahemikul
19. veebruar 2025 kuni
20. aprill 2025 on kaebaja vangiportaali vahendusel esitanud ka vanglale üle 50 pöördumise. Seega ei ole automaatse sisselogimise võimaluse mõningane piirang olnud takistuseks kaebajal aktiivselt enda õiguste ja huvide kaitseks pöördumisi ja kaebusi esitada.
21. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. 10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ning määruse põhjenduste p-s 6.2. nimetatud kaaskinnipeetava nimed tähemärkidega X ja Y (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4