KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1554 Tsi
§ 102
lg-s 2 sätestatut, hageja poolt hagiavalduses välja toodud lapse vajaduste suurust ühes kuus (264 eurot) ja asjaolusid, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last ning et kostjal on tuvastatud osaline töövõime, mis võimaldab töötamist piiratud tingimustel ja mahus, on põhjendatud välja mõista kostjalt alates 01.02.2024 elatis 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui kohus mõistaks elatise välja suuremas määras, siis ei jääks kostjal enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kohtule ei ole esile toodud ega esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks vara, mille realiseerimise arvelt oleks tal võimalik maksta hagejale suuremat elatist. Kohus mõistab elatise hagiavalduse esitamisest 01.02.2024 kuni 31.12.2024 hageja kasuks välja ühekordse summana, milleks on 1100 eurot (11 x 100 eurot) ning alates 01.01.2025 elatise 100 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Käesoleval juhul pole menetlusosalised kohtule avaldanud, et kostja oleks menetluse ajal hagejale elatist tasunud. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (
§ 100lg 4). 3
(7)Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda T. R. kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis D. R.“ iga kuu
- kuupäevaks. Hageja apellatsioonkaebus 4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuses osas, milles kostjalt jäi välja mõistmata elatis miinimummääras. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja seaduslikule esindajale määratud puuduv töövõime, mis tõttu ei ole ta võimeline töötama, kostjal on osaline töövõimetoetus, seega on ta võimeline töötama. Hageja leiab, et kostja sissetulek võib olla suurem, kui ta menetluses on väitnud. Kostjale kuulub alates 22.05.2024 F OÜ. Vastus kaebusele 5.Vastustaja kaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt ning suurendada alates 01.01.2025 kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist 100 euro võrra ja ajavahemiku 01.02.2024-31.12.2024 eest välja mõistetud elatist 1100 euro võrra. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Asja materjalidest nähtub: -Kostja on hageja isa. -Hageja elab oma emaga, hageja igapäevaseid kulusid kannab ema. -Kostja hagejale elatist tasunud ei ole. -Hagejal suhtlus kostjaga puudub. -Kostjal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last. -Hageja elab kostja teistest lastest eraldi perekonnas. -Kostja igakuine sissetulek tema väidete järgi on töövõimetuspension 360 eurot.
- Alates
- jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus
§ 101
lg 1 järgi olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (
§ 101
lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (
§ 101
lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (
§ 101lg 5).
Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse
§ 101
lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (
§ 101lg 6).
Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (
§ 101lg 7).
9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras ning seetõttu ei ole
§-s 101 sätestatu järgi hagejal vaja tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Ka enne 1. jaanuari 2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise 4
(7)nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis (vt ka RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-1515909/124, p 12). 10. Perekonnaseaduse (
§ 101
lg 1) alusel arvestatud miinimumulatuses ülalpidamiskohustuse ulatus hageja suhtes oleks: -alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249 + 50,55 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); -alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a 289,76 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). -alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11.Elatise kalkulaator sisestab elatise arvestamise alusena automaatselt Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmise kuupalga. Kostja väidetel moodustab tema igakuine sissetulek 360 eurot kuus, mis on märkimisväärselt väiksem Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast ning lisaks tõi kostja esile, et tal on peale hageja veel 3 alaealist last. Kostja avaldas, et ta on nõus hagejale elatist tasuma 100 eurot. Maakohus leidis, et kostja esitatud andmed sissetuleku suuruse kohta ei ole ilmselt õiged, arvestas siiski kostja puuduva töövõimega ja sellega, et tal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja miinimummäärast väiksema elatise, 100 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole arvestanud kostja sissetuleku suurusega, mis võib olla tema poolt avaldatust suurem. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga. 12. Asjas ei vaielda selle üle, et kostjal kinnisvara või väärtuslik vallasvara (näiteks sõidukid) puuduvad. Samas jäi maakohtus välja selgitamata, milline on kostja tegeliku sissetuleku suurus. Ringkonnakohus kohustas kostjat esitama pangakonto väljavõtted. Kostja neid ei esitanud. Ringkonnakohus tegi vastava järelepärimise Eesti krediidiasutustele. Selle tulemusena selgus, et perioodil 01.02.2024-01.07.2025 moodustasid kostja sissetulekud tema AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt keskmiselt igakuiselt 954 eurot (dtlk 338), laekumised kontole on toimunud peamiselt igakuistest korduvatest rahalistest sissemaksetest. Nimetatu viitab sellele, et kostjal on rahalisi sissetulekuid, mida Maksu- ja Tolliameti andmed ei kajasta. Asja materjalidele lisatud maksuandmete tõendi (dtlk 139) järgi on kostja saanud töötasu vaid 2024.a. juunis, juulis ja augustis. Kuigi kostja väitis maakohtus, et tema sissetulekuks on töötutoetus 360 eurot, nimetatud laekumisi konto ei kajasta. Seega võib asuda seisukohale, et kostja töötutoetus kantakse mujale, kui Eestis asuva krediidiasutuse kostja arvelduskontole. 13.
§ 102
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse 5
(7)ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101alusel arvutatud elatise summa.
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Asjas puudub vaidlus, et kostjale on Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega määratud osaline töövõime (dtlk 121-123), kuid hoolimata sellest nähtub tema arvelduskontolt, et ta on võimeline sissetulekut teenima. Kostjal on kokku 4 alaealist last (dtlk 130-132), keda ta peab võrdselt kohtlema, st neile kõigile ülalpidamise tagama.
- Maakohus on õigesti esile toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
- Arvestades, et asjas on tõendatud kostja võime teenida sissetulekut, selle suurus, sh töötutoetuse suurus, leiab ringkonnakohus, et kostja on võimeline hagejale tasuma igakuist elatist 200 eurot, sh tuleb arvestada selle suurusega ka elatise võlgnevuse kujunemisel. Kuna kostja menetluse jooksul elatist ei tasunud, mõistis maakohus õigesti välja elatise võlgnevuse 11 kuu eest. Elatise suuruse 200 euro korral moodustub võlgnevus 2200 eurot.
- 200 euro suuruse elatise näol on tegemist miinimummäärast väiksema elatise suurusega, kuid ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Elatise maksmiseks kohustatud isik peab ülalpidamise tagama mõistlikus mahus. Arvestades, et kostjal on peale hageja veel 3 alaealist last, keda ta peab võrdselt hagejaga ülal pidama, ei ole käesoleval ajal miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt võimalik.
- Maakohus on õigest otsuses osundanud, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 18.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, kuid nende hilinenult esitamist ei põhjendanud. Seega tuleb nende tõendite asja materjalide juurde võtmisest keelduda. 6
(7)Menetluskulude jaotus 19.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)