) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 5.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja
lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on
lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Praegusel juhul on hagejad saavutanud soovitud eesmärgi pärast 08.05.2025 hagiga kohtule poole pöördumist ja kinnistusraamatusse 19.05.2025 eelmärke kandmist. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu pöördunuks hagejad kohtusse alusetult. Lepingu kohaselt pidid pooled sõlmima asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks hiljemalt 31.07.2022 (dtl 18). Esitatud tõenditest ei nähtu, nagu olnuks kostjal plaanis lähitulevikus hagejate nõue vabatahtlikult täita. Hageja kirjad kostja esindajale ja maaklerile olid jäänud pikema perioodi jooksul vastuseta (dtl 30 jj). Kostja pakkus nõude täitmist esmakordselt alles 18.06.2025 (dtl 2
7.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejate taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejad tasusid riigilõivu kokku 2590 eurot, sellest tagastamisele kuulub 1295 eurot. 8. Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad taotlevad menetluskuludena 2436,65 euro hüvitamist, mis koosneb poolest menetluses tasutud riigilõivust (1295 eurot) ning lepingulise esindaja kulust 1141,65 eurot 7,75 h õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 9. Riigilõivu näol on tegemist vajaliku kohtukuluga (
10.
lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus 09.05.2025/ 13.05.2025 toiminguga (puuduste kõrvaldamine) seonduvat ajakulu (0,75 h). Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
15.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab 14.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti hagejate kasuks korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärge ja märkus. Määruse täitmiseks tuleb pöörduda registripidaja poole. 3
Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas ei ole määrus vaidlustatav. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.