Obsah (4)

§ 2§ 37§ 121§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-684 Määruse kuupäev 11. aprill 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi L.L kaebus Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks pöörduda kaebajat puudu

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. Kohus tõlgendab

§ 2

lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist on alusetult pöördunud teda puudutava e-kirjaga tema tugiisiku poole, avaldades e-kirjas ebaõige faktiväite, justkui kaebaja madu oleks vabapidamisel. Kaebaja taotleb teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole. Samuti on kaebaja esitanud nõude kohustada XXXa lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväide. Tegu on kohustamisnõuetega (

§ 37lõike 2 punkt 2).

Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe esitada hüvitamisnõue, taotledes Tapa vallalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati tema au ja head nime (

§ 37lõike 2 punkt 4).

4. Vastavalt

§ 121

lõike 2 punktile 2¹ võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5. Kohus selgitab, et

§ 121

lõike 2 punkt 2¹ on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid, on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud kõikide kaebuse nõuete puhul.

1. Kaebaja on esitanud nõude teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale Tapa Vallavalitsuse poolt määratud tugiisik. Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõige 1 sätestab: „Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.“ Kuna tugiisikuteenuse korraldamise kohustus on kohaliku 2 3-24-684 omavalitsuse üksusel, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus anda ka tugiisikule juhiseid teenuse täitmisel (nt anda juhis, mida on teenust saavale isikule vaja selgitada tema juhendamiseks ja omavastutuse võime arendamiseks). Seda arvestades ei pea kohus perspektiivseks kaebaja nõuet kohustada vastustajat kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi pöörduma otse kaebaja poole. Vastustajale peab jääma kaalutlusruum hindamaks, milliste teemadega pöörduda otse kaebaja poole ning milliste osas on vajalik kaebaja juhendamine tugiisiku poolt. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab tugiisikule juhiseid, milliseid teemasid on vaja kaebajaga arutada tema juhendamiseks, motiveerimiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Juhised kohaliku omavalitsuse üksuse poolt on vajalikud, et tugiisik saaks teenust kvaliteetselt osutada ning kaebaja saaks vajalikku teavet paremaks toimetulekuks. Arvestada tuleb sellega, et tugiisikul on tähtajatu kohustus hoida saladuses teenuse osutamise käigus teatavaks saanud teavet.
2. Kaebaja heidab ette, et Tapa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard on
3. a jaanuaris saatnud kaebaja tugiisikule kirja, milles on väitnud, et kaebaja madu on vabapidamisel. Kaebaja peab seda väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist. P. Eevard märkis kõnealuses kirjas, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis ta võib kuskilt torudest nende korteritesse sattuda. Seega ei ole P. Eevard väitnud, et kaebaja madu on vabapidamisel, vaid ta on kirjeldanud naabrite hirmu, et kui kaebaja madu peaks olema vabapidamisel, võib ta naabrite korteritesse sattuda. Seejuures viitab sõna „kui“ kasutamine sellele, et polnud päris selge, kas kaebaja madu on vabapidamisel. Kuna P. Eevard pole tugiisikule saadetud kirjas väitnud, et kaebaja madu on kindlasti vabapidamisel, pole alust ka kohustada vastustajat sellist väidet ümber lükkama. Seega pole kaebaja nõue perspektiivikas. Taolise kirja saatmist kaebaja tugiisikule ei saa pidada ka kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Nagu eelnevalt selgitatud, oli vastustajal õigus anda kaebaja tugiisikule juhiseid, milliste teemade osas kaebajat juhendada. Vaidlusalusest kirjast nähtub, et vastustajale oli laekunud teave, et kaebaja naabritel on hirm, et kui kaebaja madu on vabapidamisel, võib ta nende korteritesse sattuda. Vastustajal tuli sellise teabe saamise korral reageerida. Sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard palus, et tugiisik arutaks seda teemat kaebajaga ning juhendaks teda, et madu peab olema terraariumis, mitte vabalt ringi roomama. Kohtu hinnangul oli sellise juhise andmine tugiisikule kooskõlas tugiisikuteenuse eesmärgiga. Tugiisiku, mitte otse sotsiaalhoolekandespetsialisti kaudu säärase teabe ja juhiste saamine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja sai tugiisikule olukorda selgitada ning nad said koos arutada, kas naabrite hirmul on alust.
4. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati tema au ja head nime. 8.
5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse 3 3-24-684 või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 8.
6. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). 8.
9. Au või hea nime teotamisega saab tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud avalikkusele. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt Harju Maakohtu
10. märtsi
11. a kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20). 8.
12. Kohus leiab, et Tapa valla sotsiaalhoolekandespetsialisti
13. a jaanuari e-kirjas esitatud infoga, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis võib ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei saanud teotada kaebaja au ega head nime. Ametniku kiri oli adresseeritud ja mõeldud kaebaja tugiisikule ning Enele, kes kaebaja vaides esitatud hinnangu kohaselt oli Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juht, kuid isiku au ja hea nime teotav tegevus peab olema suunatud avalikkusele. Veelgi enam, selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi
14. oktoobri
15. a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26;
16. septembri
17. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
18. veebruari
19. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt väljatoodu selle kohta, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis võib ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei ole sellise iseloomu ega intensiivsusega, et saaks jaatada kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist. 8.
20. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kaebaja ei ole väitnud, et XXX oleks sotsiaalhoolekandespetsialisti
21. a jaanuari e-kirjas sisalduvat teavet avaldanud isikutele, kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei tohiks (ametnik tegutses kaebaja naabrite info peale, mitte vastupidi), leiab kohus, et XXX ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime teotanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed. Kuna sotsiaalhoolekandespetsialisti
22. a jaanuari e-kiri ei ole laiemale ringile isikutele kättesaadav, ei saa viidatud kirjas sisalduv väide kaebaja mao pidamise viisi kohta kaebaja õigusi intensiivselt riivata. 4 3-24-684
23. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna

§ 121lõike 2 punkti 2¹ alusel.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5