) tulenevad nõuded kui ka AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitav taristu kasutamise leping. Direktiivi 96/67/EÜ1 lisas on sätestatud maapealse teeninduse teenused. Üheks teenuseks on õhusõiduki puhastamine väljast ja seest, mistõttu peab hankes osalev pakkuja vastama
-st tulenevatele nõuetele. Lisaks on teenuse osutamise eelduseks AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimine maapealsete teenuste osutamiseks. See leping sõlmitakse AS-ga Tallinna Lennujaam pärast riigihanke lõppemist ehk pärast raamlepingu sõlmimist. Pakkujad ei saanud seega enne pakkumuse esitamist tutvuda kõikide asjaoludega, mis tulenevad
-st ja eelviidatud lepingust. Nii ei olnud tagatud RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtete täitmine, eelkõige pakkujate võrdne kohtlemine. Juba teenust osutav pakkuja on viidatud asjaoludega kursis, teised võimalikud hankest huvitatud pakkujad viidatud teadmist ei oma. Kuna RHAD-i ei ole võimalik praeguses menetlusetapis muuta, tuleb hankemenetlus tunnistada kehtetuks ja korraldada uus muudetud tingimustega riigihange, et mh tagada pakkujate võrdne kohtlemine. 3. Krausberg Eesti OÜ esitas 31.03.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija 21.03.2025 otsuse kehtetuks tunnistamist. VAKO jättis 30.04.2025 otsusega nr 85-25/288735 vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda. RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline, kuid see ei tohi olla meelevaldne. On võimalik, et hankija on mitmed
83. peatükist tulenevad nõuded RHAD-i juba ilma otsese viiteta
-le üle võtnud, kuid hankija selgitas ja näitlikustas probleemi täpsema viitega
§-le 5020, milles sisalduvad nõuded seoses maapealse teenindaja usaldusväärsusega ja need nõuded on ettevõtjale, kes soovib asuda riigihanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut täitma, kohustuslikud. RHAD-st kõnealuste sätete kohustuslikkust ei nähtu. Kuigi riigihankes võib kõrvaldamise aluste kontrolli kaudu olla osaliselt tagatud pakkujate usaldusväärsuse kontroll RHS § 95 lg-s 1 ja § 95 lg 4 p-des 1–5 sätestatud aluste osas (
lg 3 p-d 1 ja 2), on nendes sätestatud alused hankemenetlusest kõrvaldamiseks vabatahtlikud, kuid
-s sisuliselt kohustuslikud. Erisused on aga juba ka
lg 3 p-de 3 ja 4 sõnastuses võrreldes RHS § 95 lg 4 p-ga 8 (lepingurikkumised kõrvaldamise alusena) ja p-ga 9 (valeandmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse või kõrvaldamise aluste puudumise kohta), rääkimata sellest, et
20 lg 3 p-des 5 ja 6 sätestatuga võrreldava sisuga punkte RHS §-s 95 üldse ei ole. Seega kehtestab
mh nõudeid, mis ei tulene RHAD-st ega RHS-st, kuid mille täitmise vastu pakkuja poolt on hankijal selgelt huvi ja hankija ei taha sõlmida hankelepingut pakkujaga, kes
8
-s sätestatud kontrolli teostamata), või lõpptulemusel võib sattuda ohtu ka riigihanke eesmärgi saavutamine (hankija ei või usaldada riigihankega tellitavate tööde teostamist isikule, kelle usaldus ei ole
20 mõttes tagatud isegi siis, kui RHAD sellise isikuga hankelepingu sõlmimiseks takistusi ei tee). Hankija põhjendused, et eeltoodud nõuded oleks pidanud RHAD-s sisalduma, on reaalsed ega ole ilmselgelt meelevaldsed. Otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas eeltoodud
nõutele mittevastavus riigihanke menetluses seoses pakkujatega üldse tõusetus. Kuna RHAD ei näinud pakkujatele ette kohustusi seoses
-ga, ei pidanud pakkujad
-i nõuete täitmist või nende arvestamist ka kuidagi kinnitama ega tõendama. Asjakohane on seega hankija põhjendus, et ta pole neid nõudeid pakkujate puhul kontrollinud. Hankija oleks pidanud algusest peale vältima, et pakkumuse esitaks ettevõtjad, kes ei vasta
8 3. peatüki nõuetele (selline pakkuja ei saa asuda täitma hankelepingut), kuid RHAD selliseid pakkujaid riigihankest eemale ei hoia ja selles RHAD-i viga seisnebki. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadus on
-st tulenevate nõuete puudumisega RHAD-s piisavalt põhjendatud, ei ole vaja kontrollida, kas see vajadus oli olemas ka AS-ga Tallinna Lennujaam lepingu sõlmimise kohustuse puudumise tõttu. Täiendavalt tuleb märkida, et hanketeates ja tehnilises kirjelduses on sätestatud töödega alustamise ajana 01.05.2025, kuid selleks ajaks ei oleks võimalik jõuda isegi raamlepingu sõlmimiseni, rääkimata töödega alustamisest. 4. Krausberg Eesti OÜ esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada hankija 21.03.2025 otsus ning VAKO 30.04.2025 otsus. Hankija tunnistas riigihanke hankemenetluse kehtetuks kahel põhjusel: RHAD-s ei ole dubleeritud
lg 3 sätteid maapealse teenindaja kohta ning RHAD-s ei sisaldu ASga Tallinna Lennujaam sõlmitavat lepingut. VAKO analüüsis üksnes esimest põhjust ning pidas seda piisavaks. Kaebaja sellega ei nõustu. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija kaalutlusotsus, kus hankija peab tõendama põhjendatud vajadust; põhjendus peab olema reaalne ning lisaks peab hankija kaaluma edukaks tunnistatud pakkuja huvi riigihankes lepingu sõlmimise vastu ja põhjendama, kuidas RHAD väidetav puudus ka päriselt riigihanget mõjutab. Praegusel juhul hankija seda teinud ei ole.
lg 3 ümber kirjutamine RHAD-i ei olnud vajalik ja jääb arusaamatuks, kuidas selle dubleerimata jätmine võis mõjutada riigihanke eesmärgi saavutamist ja selle tulemusi. Nii kaebaja kui ka teise pakkuja suhtes pole kahtlusi usaldusväärsuse nõude rikkumise osas.
lg 3 reguleerib olukordi, mil lepingupartnerilt eeldatakse usaldusväärsuse puudumist. Normistik langeb pea täielikult kokku RHS-i kohustuslike ja vabatahtlike kõrvaldamise alustega, mille puudumist kaebajal kinnitas hankija 06.03.2025 otsuses. VAKO sedastab otsuse p-s 10.2.2, et
20 lg 3 kõik alapunktid ei kattu täielikult RHS-i kõrvaldamise alustega, kuid jätab analüüsimata, kas ja kuidas saaks nende
-i sätete dubleerimine RHAD-s võimalik olla ning kas ja millisel moel saaks see mõjutada riigihanke tulemusi. RHS ei võimalda hankijal täiendada kõrvaldamise aluseid. Pakkuja enda kohta käivate tingimuste seadmine saab olla võimalik vaid kvalifitseerimistingimustes, ent arvestama peab RHS §-des 99−101 sätestatud aluseid ja piire. Osas, milles
20 lg 3 tingimused ei ole hõlmatud kõrvaldamise aluste kontrolliga, ei ole RHS-i kohaselt võimalik sätestada neid tingimusi ka kvalifitseerimistingimustena. Sellekohased alused RHS §-des 99−101 puuduvad.
-i tähenduses hõlmab aga just kaalutlusotsust.
lg 3 punktid, mis ei ole hõlmatud RHS kõrvaldamise alustega, saavad omada tähendust üksnes lepingu täitmise faasis, kuna lepinguliste kohustuste hulka kuulub ka asjaomaste õigusaktide järgimine. Kuna
on vaieldamatult riigihankes sõlmitava lepingu täitmisel oluline õigusakt, siis saab hankija ka rakendada raamlepingus sätestatud sanktsioone, sh olulise rikkumise korral ka lepingu üles öelda, kui lepingupartner peaks
§-i 5020 rikkuma. Hankija mainitud
§-dest 5022−5024 tulenevad kohustused on täitmiseks kohustuslikud niikuinii kõikidele pakkujatele ja osas, milles seadus lubas hankijal hanketingimustes nõudeid täpsustada, ongi hankija seda raamlepingus teinud (vt p-d 13.2.10, 13.1.4, 13.2.4, 16.5).
5025 ei puutu aga asjasse, sest vaidlusaluses riigihankes ei toimu omakäitlust, ning igal juhul on lepingu sõlmija kohustatud järgima kõiki AS-i Tallinna Lennujaam kehtestatud kordasid ja tingimusi, sh võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamisel. Põhjendamatu on samuti hanke kehtetuks tunnistamine põhjusel, et RHAD-s puudub viide AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitavale taristu kasutamise lepingule. See on iga pakkuja enda otsustada ning läbi rääkida, milliseid koostöökokkuleppeid on teenuse osutajal vajalik sõlmida kolmandate isikutega. Seetõttu ei peagi olema RHAD-i koosseisus avaldatud AS-i Tallinna Lennujaam ehk hankijaks mitte oleva isiku taristu kasutamise lepingutingimused, sest sellised lepingutingimused ei sõltu hankijast, vaid konkreetse pakkuja ja AS Tallinna Lennujaam vahel peetud läbirääkimistest ja kokkulepetest taristu kasutamise kohta. Tehnilise kirjelduse p-des 1.9, 1.10 ja 1.24 on viidatud AS Tallinna Lennujaam kontaktisikutele, kellega pakkujatel tuleb saavutada kokkulepped taristu kasutamiseks ja arvestada vastavad hinnad pakkumuse maksumuse hulka. Seega on hankija teadlikult kujundanud hanketingimused nii, et iga pakkuja peab ise saavutama kokkulepped kolmandate isikutega taristu kasutamiseks. Riigihangetes on tavapärane, et hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped koostööpartneritega saavutab iga pakkuja ise endale sobivatel tingimustel, mitte ei dikteeri neid hankija hanketingimustes. Hankija on samasisulise hanke tunnistanud kehtetuks juba ka varem (viitenumber 286804) ning ka eelmisel korral oleks võitjaks osutunud kaebaja. 5. AS Tallinn Airport GH palus jätta kaebus rahuldamata. Riigihanke kehtetuks tunnistamisel on hankijal ulatuslik diskretsioon. Hankija selgitas vaidlustatud otsuses, et avastas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, et RHAD-st olid välja jäänud nõuded, mis tulenevad
-st ning käsitlevad maapealse teenindaja temaatikat. Kuivõrd üheks maapealse teeninduse teenuseks on õhusõiduki puhastamine väljast ja seest, pidanuks hankes osalev pakkuja (sh edukas pakkuja) vastama
-st tulenevatele nõuetele ja olema sõlminud AS-ga Tallinna Lennujaam teenuse osutamise eeldusena taristu kasutamise lepingu. Need nõuded olid jäänud RHAD-st välja inimliku eksituse tõttu, mistõttu ei ole tagatud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete täitmine, eelkõige pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija avaldas, et ta soovib korraldada uue muudetud tingimustega riigihanke, et oleks tagatud mh pakkujate võrdne kohtlemine. VAKO märgib otsuses õigesti, et hankija selgitas ja näitlikustas
pinnalt, millised on nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale, mida ei ole sätestatud RHS-s. Samuti on õige VAKO järeldus, et sellega on piisavalt tõendatud, miks hankija ei taha sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle puhul ei saa olla kindlust, kas ta täidab
83. peatükis sätestatud nõudeid või mitte. Hankija ei pidanud vaidlustatud otsuses lahti kirjutama, kuidas ta oleks soovinud hankes täiendavaid tingimusi seada.
ei lange kokku RHS-s sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike kõrvaldamise alustega ja õige on VAKO seisukoht, et
alusel oleks hankija saanud kvalifitseerimistingimustes sätestada täiendavaid aluseid. Nt oleks saanud nõuda andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel (RHS § 101 lg 1 p 6). Välistatud ei oleks olnud ka riigihankes muude tingimuste kehtestamine pakkumuse sisu vastavuse kohta, et tagada hankija eesmärgi saavutamine, et pakkuja vastaks
8 3. peatükis sätestatud nõuetele. Vaidluse esemeks ei ole spekuleerida, kuidas hankija RHAD-ga tagab tulevases riigihankes pakkujate poolt
83. peatükis sätestatud nõuete vastavuse. Tegemist on küsimustega, mis vajavad lahendamist tulevases hankemenetluses. Hankija jääb seisukohale, et juba hanke raames oleks tulnud lahendada küsimus, kuidas ja millal sõlmitakse eduka pakkuja poolt leping AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamiseks (
Seetõttu oli hanke kehtetuks tunnistamine põhjendatud ka seetõttu, et RHAD ei näinud ette lepingu sõlmimist AS-ga Tallinna Lennujaam. Hankija möönab, et hange on osutunud loodetust keerukamaks ja ta tunnistas sarnas riigihanke kehtetuks ka varem, kuid seda tehti põhjusel, et hankija eksis pakkumuste hindamise kriteeriumite koostamisel.
-i nõuetele ja sõlmima AS-ga Tallinna Lennujaam RHAD-i tehnilise kirjelduse p-s 1.24 märgitud taristu kasutamise lepingu. Otsuses ei tugineta 5
83. peatükis kehtestatud nõuetele. Hankija ei ole väitnud, et kaebaja nendele tingimustele ei vasta.
lg 3 on sisuliselt samastatav RHS-s sätestatud kõrvaldamise alustega, mistõttu ei saanud hankija pärast eduka pakkuja väljaselgitamist hankemenetlust kehtetuks tunnistada pelgalt
Hankija oleks pidanud põhistama, et viite puudumine tõi kaasa pakkumuse esitanud isikute ebavõrdse kohtlemise, see välistas konkurentsi efektiivse kasutamise või tooks kehtivate hanketingimuste alusel hankelepingu sõlmimine kaebajaga kaasa lepingu sõlmimise isikuga, kes
83. peatüki sätete kohaselt ei saaks olla lepingupartner. Ühtegi sellist asjaolu ei ole hankija välja toonud. Hanke tehnilisest kirjeldusest nähtus vajadus sõlmida AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise leping. Sellele viitab konkreetselt tehnilise kirjelduse p 1, kus on märgitud, et õhusõidukeid koristatakse, desinfitseeritakse ja prügi äravedu teostatakse õhusõiduki saabudes; õhusõiduki saabumise ja lahkumise ajad on reaalajas kuvatavad lennuplaanis (AIMS), ligipääs pakkujale antakse pärast lepingu sõlmimist AS-i Tallinna Lennujaam poolt (dtl 207). Ka tehnilise kirjelduse p-s 1.24 on toodud, et pakkuja peab sõlmima AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu maapealsete teenuste osutamiseks Tallinna lennujaamas. Lisaks tuleneb lepingu sõlmimise kohustus
28 lg-st 1, mis sätestab, et lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse teeninduse pakkumine. Hanke tehnilises kirjelduses oli tehtud seega konkreetne viide sõlmitavale lepingule ning märgitud lisainfo saamiseks ka konkreetne kontakt. Kohtumenetluses selgitas hankija täiendavalt, et taristu kasutamise lepingu näol on tegemist seaduse alusel väljatöötatud lepinguga, mille tingimused ei ole sisuliselt läbiräägitavad (dtl 231). Seega jääb arusaamatuks, kuidas taristu kasutamise lepingu sõlmimise täpsem kord oleks toonud kaasa pakkujate võrdse kohtlemise. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et igal pakkujal oli võimalik võtta ühendust AS-i Tallinna Lennujaam esindajaga, et lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid täpsustada. Selle tegemata jätmine on pakkuja enda otsus ja võetud risk. 21.03.2025 otsusest ei nähtu, et edukas pakkuja oleks taristu kasutamise lepingu sõlmimise vajadust vääralt mõistnud, mistõttu ei ole võimalik saavutada riigihanke eesmärki. Küsitav on ka hankija 21.03.2025 otsuse läbipaistvus, kuna vaidlustatud otsuses toodud asjaolud pidid olema hankijale äratuntavad ning mõistetavad hiljemalt pakkumuste hindamisel. Vaidlustatud otsusest ega ka kohtu- ja vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, mis muutus ajavahemikul 06.03.–20.03.2025, nii et hankija leidis, et tal on põhjendatud vajadus tunnistada hankemenetlus kehtetuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. AS Tallinn Airport GH palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 13.06.2025 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on asunud hankija diskretsiooniõigust lubamatult kitsendama ning on lähtunud kohtuotsuse tegemisel vääratest eeldustest. Hankija ei teinud oma otsust sisuliselt päeval, mil kaebajal tekkis õigus sõlmida raamleping. Halduskohus ei ole arvestanud asjaoluga, et Puhastusproff OÜ esitas 17.03.2025 VAKO-le vaidlustuse, milles taotles 06.03.2025 kaebaja suhtes tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist ja mis võeti menetlusse 18.03.2025. Puhastusproff 6
-i nõuded, oli selleks üks reaalne kaalutlus. Hankija möönab, et ta oleks võinud oma otsust täiendavalt põhjendada mh asjaoluga, et tal tekkisid kahtlused 06.03.2025 otsuse õiguspärasuses Puhastusproff OÜ vaidlustuse põhjal. Seega on halduskohtu kriitika otsuse läbipaistvuse kohta osaliselt põhjendatud. See ei saa aga olla praegu otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks (haldusmenetluse seaduse § 58). 8. Krausberg Eesti OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja ei ole püüdnud kohut eksitada. Hankija oleks saanud ise esitada halduskohtule teavet Puhastusproff OÜ vaidlustuse kohta, kuid jättis selle tegemata ja esitas sellekohased tõendid alles apellatsioonimenetluses. Lisaks ei mõjutanud selle vaidlustuse esitamine kaebaja edukaks tunnistamise otsuse kehtivust. Vale ja ennatlik on hankija väide, et Puhastusproff OÜ vaidlustuse menetlemine oleks suure tõenäosusega viinud kõnealuse otsuse tühistamiseni. Puhastusproff OÜ vaidlustuse etteheited olid ilmselgelt otsitud ning kaebaja vaidles oma 19.03.2025 vastuväidetes vaidlustusele igakülgselt ja veenvalt vastu. Puhastusproff OÜ vaidlustuse eesmärk oli kantud huvist saavutada eelnevas riigihankes sõlmitud lepingu pikendamine. Seejuures ei ole Puhastusproff OÜ vaidlustuse etteheited mitte kuidagi seostatavad hankija põhjendustega riigihanke kehtetuks tunnistamisel, sest vaidlustus ei olnud esitatud põhjusel, et kaebaja ei vasta
-i nõuetele või ta ei oleks arvestanud AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimisega. Puhastusproff OÜ vaidlustus on esitatud hoopis põhjendusel, et kaebaja pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu ja hankija 7
-s maapealsele teenindajale sätestatud nõuetega. Lisaks on usutav, et Puhastusproff OÜ vaidlustuse väidete analüüsimisel võis hankija tagantjärele leida RHAD-s ka muid puuduseid. 13. Õiguskirjanduses on „põhjendatud vajaduse“ juhtumeid hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks jagatud sisu poolest tinglikult viieks suuremaks kaasusgrupiks: (
-st tulenevad nõuded ja AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitav leping. Vaidlustusmenetluses selgitas hankija lisaks, et ta oleks pidanud RHAD-s mh lahti kirjutama
§-s 5020 sätestatud asjaolud ja seadma selle sätte kohta RHAD-i ka tingimused; nende puudumine võib kaasa tuua riigihanke ebaõnnestumise, nt võib selguda, et pakkuja, kellega on sõlmitud leping, ei vasta
§-s 50 20 sätestatud usaldusväärsuse tingimustele, mistõttu ei saa AS Tallinna Lennujaam temaga sõlmida teenuse osutamise eelduseks olevat lepingut ja seetõttu ei saa pakkuja ka teenust osutama hakata. Samuti selgitas hankija vaidlustusmenetluses, et tehnilise kirjelduse p 1.24 kohaselt peab pakkuja sõlmima AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu maapealsete teenuste osutamiseks Tallinna lennujaamas, kuid inimliku eksimuse tõttu on sellest punktist välja jäänud oluline info, millega pakkuja peab arvestama ja mis tagaks hankijale riigihanke õnnestumise (sh lepingu sõlmimise protsessi kirjeldus, dokumendid, viited jms). Kokkuvõttes on seega hankija leidnud, et hankemenetlus tuleb tunnistada kehtetuks hankija eksimuse ja riigihanke eesmärgi saavutamise võimatuse ohu tõttu. 14. Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et sõltumata võimalusest, et hankija oli mõned
83. peatükist tulenevad nõuded RHAD-i juba ilma otsese viiteta
-le üle võtnud, on kokkuvõttes hankija piisavalt põhjendanud, et vähemalt vajadus kehtestada RHAD-s
§-s 5020 sätestatud usaldusväärsuse nõuded on reaalne.
20 lg 3 kohaselt eeldatakse, et maapealse teenindaja usaldusväärsus ei ole tagatud selle lõike p-des 1–6 nimetatud juhtudel. VAKO on õigesti järeldanud, et seega on nendes punktides nimetatud 2 Parind, M., Simovart, M. A., Elias, S.: RHS § 73 komm 21. – Koostajad Simovart, M. A. ja Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 9
5020 lg 3 p 2 viitab otseselt RHS § 95 lg 4 p-des 1–5 loetletud hankemenetluse kõrvaldamise alustele, on erinevalt
-st nende puhul RHS-i kohaselt tegemist vabatahtlike kõrvaldamise alustega. Samuti on
Nt RHS § 95 lg 4 p 8 käsitleb pakkuja hankelepingu rikkumisi, aga
lg 3 p 3 kõigi maapealse teenindusega seotud lepingute rikkumisi, sh ka ettevõtjaga (pakkujaga) otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isikute rikkumisi. RHS §-s 95 sätestatust on erinev ka
20 lg 3 p 5 (ettevõtja või tema esindaja karistatus).
lg 3 p-ga 6 (ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid) sarnast sätet aga RHS-s ei leidu. Eelnevast tulenevalt sätestab
seega nõudeid, mis ei tulene RHS-st ja seetõttu ei ole nendele nõuetele vastavus tagatud üksnes RHS-i kohase pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolliga. Ei nähtu ja kaebaja pole ka väitnud, et hankija oleks eeltoodud
Samas on hankijal selge huvi, et hankes edukaks osutunud pakkuja vastaks nendele tingimustele, sest vastasel juhul võib juhtuda, et hankeleping sõlmitakse isikuga, kes tegelikult ei vasta
-st tulenevatele nõuetele ega või osutada hanke esemeks olevat teenust, sh ei saa ka sõlmida AS-ga Tallinna Lennujaam teenuse osutamise eelduseks olevat lepingut. 15. VAKO on õigesti leidnud, et praegusel juhul ei ole tähtsust sellel, kas eeltoodud
-i nõuetele mittevastavus riigihanke menetluses üldse mõne pakkuja puhul tõusetus, sest pakkujad ei pidanudki kõnealustele nõuetele vastavust kinnitama ega tõendama. Seetõttu ei saanud hankija pakkujate vastavust kõnealustele tingimustele ka kontrollida. Nii ei ole asjakohane ka halduskohtu etteheide, et hankija oleks pidanud põhistama, et kehtivate hanketingimuste alusel hankelepingu sõlmimine kaebajaga tooks kaasa lepingu sõlmimise isikuga, kes
83. peatüki sätete kohaselt ei saaks olla lepingupartner. Ühtlasi ei pidanud hankija asuma põhjendama, kuidas täpsemalt või millises sõnastuses kavatseb ta
8
-i nõuete RHAD-s puudumisega piisavalt põhjendanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust, mistõttu ei ole asjas määravat tähtsust sellel, kas see vajadus oli olemas ka seetõttu, et hankija väitel oli RHAD-s koosseisust välja jäänud AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitav leping. Ringkonnakohus märgib siiski, et ilmselgelt põhjendamatuks ei saa pidada hankija selgitust, mille kohaselt on riigihanke õnnestumiseks oluline, et juba RHAD-s oleks kirjeldatud AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu sõlmimise protsessi kirjeldus, dokumendid, viited jms, millega pakkuja peab arvestama. Sellisel juhul on paremini tagatud, et ei tekiks olukord, kus edukas pakkuja ei saa mingil põhjusel sõlmida ASga Tallinna Lennujaam lepingut, mis on hangitava teenuse osutamise eelduseks. 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust (HKMS 109 lg 4). Menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud (HKMS § 109 lg 6). Hankija taotleb mõista kaebajalt välja halduskohtus kantud õigusabikulud 1530 eurot ning apellatsiooniastme menetluskulud 2030 eurot, millest õigusabikulud on 750 eurot ja riigilõiv 1280 eurot. VAKO menetluses ei kasutanud hankija välist õigusabi. Kuivõrd hankija 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.