RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-13 4. juuli 20

) § 13 lg 1 p 1 kohaselt küll üks Riigikogu valimiste korraldajatest, kuid kommentaari avaldamine veebilehel ei ole valimisseadusest tulenev toiming, mistõttu ei ole VVK pädev M. Põdra kaebust läbi vaatama.

§ 9

lg 2 p 1 järgi võib VVK teha riigi valimisteenistusele ettekirjutuse üksnes

§-s 1 sätestatud põhimõtete või isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebus

1. M. Põder esitas
2. juunil 2025 Riigikohtule kaebuse, milles ta palub tunnistada VVK otsuse õigusvastaseks ja kohustada VVK-d kaebust sisuliselt läbi vaatama. Ühtlasi palub kaebaja hinnata, kas olukord, kus puudub tõhus ja õiglane menetlus, tegelemaks avaliku teabe seaduse rikkumistega riigi valimisteenistuse ja VVK vastutusalas, on põhiseaduspärane. 5-25-13
3. Kaebaja hinnangul ei vasta tõele veebilehel valimised.ee
4. juunil 2025 avaldatud riigi valimisteenistuse kommentaar
5. aasta valimiste auditi käigus tehtud kontrollide kohta. Kaebaja hinnangul on temal kui valimiste vaatlejal õigus saada riigi valimisteenistuselt kui valimiste korraldajalt valimiste kohta korrektset infot. VVK teeb järelevalvet riigi valimisteenistuse ülesannete täitmise üle. Seetõttu on VVK pädev kohustama riigi valimisteenistust parandama ametlikes kanalites avaldatud eksitava teabe. Asjakohane ei ole VVK seisukoht, et kommentaari avaldamine veebilehel ei ole valimisseadusest tulenev toiming, sest

§ 9lg 1 kohaselt teeb VVK järelevalvet valimiste korraldaja tegevuse üle laiemalt.

Seega tuleb toiminguks pidada riigi valimisteenistuse põhimäärusest ja muudest ametlikest dokumentidest lähtuvaid ülesandeid, mida valimiste korraldaja täidab. Vastus kaebusele

1. VVK jääb otsuses nr 35 esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium nõustub VVK otsustusega jätta M. Põdra kaebus läbi vaatamata, kuid mitte VVK põhjendusega. Ekslik on VVK seisukoht, et tal ei olnud praegusel juhul pädevust teha riigi valimisteenistusele ettekirjutust teabe avaldamise kohta veebilehel valimised.ee.
3. Riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus (

§ 14lg 1).

Riigikogu Kantselei direktori

1. detsembri
2. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud ja
3. mai
4. a käskkirjaga nr 22 muudetud „Riigi valimisteenistuse põhimääruse“ punkti 5 kohaselt on teenistuse veebileht valimised.ee. Põhimääruse punktiga 7.19 on Riigikogu Kantselei direktor delegeerinud veebilehe arendamise ja haldamise riigi valimisteenistusele. Ka Riigikohus on varem selgitanud, et veebileht valimised.ee on Eesti Vabariigi ametlik valimiste veebileht, mida peab riigi valimisteenistus (RKPJKo 28.10.2021, 5-21-16/3, p 35). Ehkki riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, teeb riigi valimisteenistuse kui valimiste korraldaja (

§ 13

lg 1 p 1) tegevuse üle järelevalvet VVK (

§ 14lg-d 1 ja 5).

8.

§ 482

lg 4 p 4 kohaselt korraldab riigi valimisteenistus mh elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise. Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise eesmärk on ühelt poolt veenduda süsteemi toimimises, tervikluses ja nõuetele vastavuses ning teisalt tagada avalikkuse usaldus süsteemi vastu. Valimiste usaldusväärsuse aspektist on oluline, et valijatele oleks kättesaadav ajakohane ja õige teave hääletamissüsteemide toimimise ja turvalisuse kohta. Ka Riigikohus on varem osutanud sellele, et elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditid ja analüüsid (v.a osas, milles need on kuulutatud piiratud juurdepääsuga teabeks) (RKPJKo 21.10.2021, 5-21-15/3, p 33). 9. Kaebaja väidab praegusel juhul veebilehel valimised.ee avaldatud riigi valimisteenistuse kommentaaris sisalduva teabe ebaõigsust. Selline kommentaar ei ole käsitatav teabena, mille avaldamine on riigi valimisteenistusele valimisseadusest tulenevalt kohustuslik. See aga ei väära asjaolu, et olukorras, kus avalikkusel võib olla tekkinud kahtlusi elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise usaldusväärsuses, on põhjendatud anda vabatahtlikult ametliku teabekanali kaudu täiendavaid selgitusi. Ka selline vabatahtlik teabe avaldamine võib alluda VVK järelevalvele, kui see on seotud

§-s 1 sätestatud põhimõtete kaitsmisega (

§ 9lg 2 p 1). 2

§-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks,

§ 9lg 2 p 1 esimese alternatiivi kohaselt VVK pädevusse.

Kolleegium lisab, et VVK järelevalve all on valimisi puudutava, mitte igasuguse teabe avaldamine veebilehel valimised.ee.

1. Kaebaja hinnangul riivab veebilehel valimised.ee väidetavalt ebaõige teabe avaldamine tema kui vaatleja õigusi. Vaatleja õiguste teostamisel on oluline valimisi puudutav avalik teave ning selle õigsus. Samas ei anna see, et riigi valimisteenistus avaldas valimiste ametlikul veebilehel vabatahtlikult täiendavaid selgitusi, praegusel juhul kaebajale õigust nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valimisasjades saab isik kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Põhiseadusest ega valimisseadusest ei tulene õigust esitada kaebus avalikes huvides (RKPJKo 18.06.2019, 5-19-33/2, p 9). Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides (RKPJKo 04.01.2016, 3-4-1-33-15, p 26), st isikul on õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse meetme rakendamist. Seega, ehkki VVK oli pädev riigi valimisteenistuse üle vaidlusaluses küsimuses järelevalvet tegema, ei ole kaebajal õigust järelevalvemenetluse algatamist taotleda. Järelikult on VVK otsus jätta M. Põdra kaebus läbi vaatamata lõppastmes õiguspärane.
2. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3