ASJAOLUD
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse 1 võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse. 3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagejate esindaja ei ole kõrvaldanud tähtaegselt hagiavalduses esinenud puudusi, millistele kohus on osundanud 19.06.2025 määruses. Nimelt kohustas kohus hagejate esindajat täpsustama, kas hagejad saavad eestkostetava lapse toetust, kas hagejad saavad elatist ka teiselt vanemalt ja täpsustama ka elatise nõude suurust. Hageja on üksnes saatnud edasi sotsiaalkindlustusameti tõendi, et hagejatele makstakse eestkostetava toetust, jättes teistes olulistes aspektides hagi täpsustamata. Eestkostetava lapse toetus kui riiklik toetus ühele lapsele on 240 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja haridusega seotud kulusid. Samuti sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Lisaks sätestab PHS § 20 lg 1, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Kuigi PKS § 101 lg 5 ei maini otseselt eestkostetava lapse toetust elatise määramise arvestamisel, tuleb seda normi tõlgendada süstemaatiliselt teiste seadustega ning peretoetuste eesmärki arvestades pidada ka eestkostetava lapse toetust analoogselt lapsetoetuse ja lapserikka pere toetusega lapse ülalpidamist katvaks rahaliseks vahendiks. Vastasel juhul, st elatise väljamõistmisel eestkostetava toetuse suuruse mittearvestamisel, on tegemist alusetu rikastumise olukorraga, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui lapse ülalpidamiseks riigi ja lapsevanemate poolt kokku makstavad summad. Kuivõrd hagejate esindaja ei ole täiendavalt hagis taotletud elatissummasid põhistanud (laste vajadused, eestkostetava toetus), tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 4.
lg 1 alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulusid ei ole samas kohtule teadaolevalt tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.