Obsah (9)

§ 155§ 20§ 15§ 24§ 21§ 152§ 43§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-716 M

) § 21 lg 5,

§ 155lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet on metsaressursi arvestuse riikliku registri andmetel Viljandi maakonnas Viljandi vallas Aimla metskond 288 kinnistule Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel registreerinud 07.12.2021 metsateatise nr 50000524083 harvendusraieks 8,15 ha-l, 08.12.2021 metsateatise nr 50000524081 harvendusraieks 3,24 ha-l, 13.12.2021 metsateatise nr 50000524085 harvendusraieks 12,93 ha-l ja 20.12.2021 metsateatise nr 50000524087 harvendusraieks 5,35 ha-l.
2. MTÜ Niilusoo esitas 25.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000524081, nr 50000524083, nr 50000524085 ja nr 50000524087, keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Aimla metskond 288 kinnistul katastriüksusele 32801:002:0147 ning kohustada Keskkonnaametit kaasama MTÜ-d Niilusoo sellele katastriüksusele metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse.
3. Tallinna Halduskohus kaasas 01.04.2022 määruse resolutsiooni p-ga 5 haldusasja menetlusse kolmanda isikuna RMK, kuna vaidlustatud metsateatised puudutavad RMK raieõigust.
4. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas 21.06.2022 määrusega asjas esialgset õiguskaitset ning peatas metsateatiste nr 50000524087, nr 50000524085, nr 50000524081 ja nr 50000524083 registreeringute kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning kohustas Keskkonnaametit läbi viima iga Viljandi maakonnas Viljandi vallas Aimla metskond 288 kinnistul katastriüksuse 32801:002:0147 kohta esitatud metsateatise registreerimise menetlust viisil, kus: 1) MTÜ Niilusoo kaasatakse menetlusse ja antakse talle vähemalt 5 tööpäeva pikkune tähtaeg seisukoha esitamiseks metsateatise kohta; 2) metsateatise registreerimise korral seatakse registreerimisel kõrvaltingimus, et raie on lubatud 30 päeva möödumisel metsateatise registreerimisest arvates ja 3) teavitatakse MTÜ-d Niilusoo viivitamatult selliste metsateatiste registreerimisest elektronposti aadressi niilusoo.mty@gmail.com kaudu.
5. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2022 otsusega MTÜ Niilusoo kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6. Kaebaja esitas 12.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 otsuse tühistamiseks osas, millega kohus jättis rahuldamata tühistamis- ja kohustamiskaebuse, ning uue otsuse tegemiseks, millega rahuldada kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas.
7. Keskkonnaamet esitas 20.01.2023 vastuses vaidlustatud metsateatiste kehtivuse lõppemise tõttu taotluse menetluse lõpetamiseks tühistamisnõuete osas.
8. Kaebaja leidis 12.12.2023 vastuses, et seoses vaidlusaluste haldusaktide kehtivuse lõppemisega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletud eesmärgi ning on nõus haldusasja 3-22-716 menetluse lõpetamisega

152 lg 1 p 4 alusel ning palus mõista Keskkonnaametilt välja menetluskulud summas 2078,90 eurot (käibemaksuga).

1. Keskkonnaamet palus 18.12.2023 vastuses jätta kaebaja taotlus Keskkonnaametilt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2078,90 eurot rahuldamata. Ühegi lahendiga ei ole kohus praeguses kohtuasjas tuvastanud Keskkonnaameti õigusvastast tegevust. Halduskohus leidis, et vaidlustatud haldusaktid olid õiguspärased. Samuti ei ole metsateatiste kehtivuse lõppemine tingitud kaebaja poolt kaebuse esitamisest. Seega tuleb kaebaja taotlus Keskkonnaametilt menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohus määrus haldusasjas 3-21-755, p 11). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohus kaasas 01.04.2022 määrusega RMK menetlusse kolmanda isikuna. Ringkonnakohus leiab, et RMK on menetlusse kaasatud ekslikult kolmanda isikuna. 11.

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. RMK on haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 ja

§ 15

lg 2 mõttes ning osaleb halduskohtumenetluses riigi nimel (Riigikohtu 31.05.2023 määrus nr 3-20-2402/47, p 14). Riigikohus on leidnud, et riiki võib olla põhjendatud kaasata menetlusse ka kolmanda isikuna omandiõiguse kaitseks, kuid raieloa vaidlustamise asjas ei ole tegemist omandivaidlusega (Riigikohtu 21.11.2023 määrus asjas nr 3-21-1203, p-d 4.1 ja 4.2). Vaidluse ese puudutab küll praegusel juhul RMK ülesandeid, kuid selliseks olukorraks on

-s ette nähtud haldusorgani kaasamine arvamuse andmiseks (

§ 24lg 1 p 2), mitte kolmanda isikuna.

Ka kaasatud haldusorganina saaks RMK kaebusele vastuväiteid esitada põhjusel, et metsateatised olid vajalikud tema seadus- ja põhikirjajärgsete ülesannete täitmiseks. Kolmanda isiku kaasamise eesmärk on kaitsta põhiseaduse § 24 teisest lausest tulenevat igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seda põhiõigust RMK-l kui riigitulundusasutusel ei ole. Seetõttu ei tule RMK-le tagada ka erametsaomanikuga samaväärset õigust vastustajaga samal poolel kaebajale vastu vaielda (Riigikohtu 21.11.2023 määrus asjas nr 3-21-1203, p-d 4.3). 12. Kuna RMK ei ole kolmas isik

§ 20

lg 1 mõttes, tuleb ta kohtumenetlusest kolmanda isikuna kõrvaldada (

§ 21lg 5).

Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus kaasata RMK menetlusse haldusorganina arvamuse andmiseks. 13.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 14.

§ 152

lg 1 p-s 4 toodud menetluse lõpetamise alust on kohtupraktikas tõlgendatud viisil, et see võimaldab menetluse lõpetada ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus (nt Riigikohtu 13.10.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). 3-22-716 15. MTÜ Niilusoo on esitanud kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000524081, nr 50000524083, nr 50000524085 ja nr 50000524087, keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Aimla metskond 288 kinnistul katastriüksusele 32801:002:0147 ning kohustada Keskkonnaametit kaasama MTÜ-d Niilusoo sellele katastriüksusele metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Vaidlustatud metsateatiste kehtivus on lõppenud. Seega on kaebusega taotletud eesmärk saavutatud ja esineb

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.

Vastustaja ja kaebaja on nõustunud asja menetluse lõpetamisega nimetatud alusel. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus menetlusosaliste taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks ja tühistab Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 otsuse. 16.

§ 43

lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. Seega ei saa MTÜ Niilusoo pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist pöörduda uuesti halduskohtusse sama kaebusega. 17.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

MTÜ Niilusoo eest on tasutud praeguses asjas kokku 60 eurot (kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 40 eurot; apellatsioonkaebuselt 20 eurot). 40 eurot kuulub tagastamisele X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja 20 eurot tagastatakse Advokaadibüroo COBALT OÜ pangakontole nr EE262200221062863828. 18.

§ 152

lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse lõpetamise korral peab menetluskulud

§ 108

lg 6 kohaselt kandma vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (nt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2021 määrus nr 3-21-259, p 9; 05.03.2021 määrus nr 3-20-1613, p 10; 11.08.2020 määrus nr 3-19-1997, p 15; 07.02.2020 määrus nr 3-19-2125, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2020 määrus nr 3-20- 538, p 15). 19. Menetluse lõppemise tingib vaidlustatud haldusaktide kehtivuse lõppemine tähtaja möödumise tõttu. Metsateatiste realiseerimist takistas esialgse õiguskaitse määrus. Seeläbi saavutas kaebaja kohtumenetluses oma eesmärgi ilma, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise oleks kaasa toonud mõni kohtumenetluse kestel muutunud asjaolu. Sellises olukorras ei ole põhjust

§ 108

lg-s 6 nimetatud erandit kohaldada ning menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. 20. Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluses esindajatasu väljamõistmist 2058,90 eurot (käibemaksuga) ja halduskohtus 3461,12 eurot. Esindajatasu suurus on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista seega 5520,02 eurot. 3-22-716 (allkirjastatud digitaalselt)