) § 361 lg 2 p-de 1˗6 alusel. PPA võttis 23.06.2025 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12506230002 vastu. 2. PPA esitas 23.06.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
2 lg 1 ning
Soome Vabariigi Migratsiooniameti poolt on isikule koostatud 02.12.2022 lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumise tähtajaga 30 päeva Marokosse. Isik vaidlustas otsuse ning tema kaebus jäeti rahuldamata ja lahkumisettekirjutus on jõus. Seega on isik end pikalt varjanud Soome ametivõimude eest ning üritas lahkuda läbi Eesti Iirimaale. Isikuga ei ole jõutud läbi viia
§-s 15 loetletud toiminguid. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Marokosse. Isik väidab, et on poliitilistel põhjustel Marokos taga kiusatud. Ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku ütlustest nähtuvalt oli tema eesmärk läbida Eesti transiidina ning minna Iirimaale (Dublinisse). Ei ole usutav, et vabaduses viibides ootaks ta enda rahvusvahelise kaitse menetluse lõppu ning võimalikku väljasaatmist. Isiku käitumine ja hoiakud viitavad selgelt, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda. Isik ei ole teinud koostööd PPA-ga, on andnud valeütlusi ning takistanud menetluse läbiviimist. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega ja see ei ärata usaldust isiku suhtes. 22.06.2025 küsitluse käigus väitis isik, et saabus Eestisse Itaaliast, kuid 23.06.2025 menetluse käigus, et saabus Eestisse laevaga Soomest. Seega ei ole PPA-l hetkel teada isiku tegelik teekond Eestisse. Rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise takistamiseks. Taotlus esitati pärast seda, kui isik oli kinni peetud VSS § 15 lg 1 alusel ning lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames toimunud küsitluse käigus. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik rahvusvahelise kaitse menetluse ja tulevikus väljasaatmise tarbeks, kuna on alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ning võib varjata end nii siseriiklikult kui liikuda edasi Schengeni alal. Põgenemisohu tõttu ei ole
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada.
PPA on usutavalt ja arusaadavalt selgitanud, et isikuga ei ole jõutud läbi viia
§-s 15 loetletud toiminguid. Ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Seda kinnitavad ka isiku poolt kohtus antud ütlused. Muu hulgas selgitas isik kohtus, et ta ei teadnud ka ise, millisel alusel esitada vastav taotlus ja soovis enne selle esitamist konsulteerida õigusasjatundjatega ja tuttavate marokolastega oma taotlusele suurema edulootuse saamiseks. Samuti on ebaselged ja väheusutavad isiku selgitused, et ta on oma kriitiliste meediaesinemistega Maroko kuninga ja kuningapere suhtes sattunud Maroko võimude musta nimekirja ja teda ähvardab kodumaale jõudes kohene arreteerimine. Lisaks on PPA välja toonud, et 22.06.2025 läbi viidud küsitlusel väitis isik, et saabus Eestisse Itaaliast, kuid 23.06.2025 menetluse käigus, et saabus Eestisse laevaga Soomest. Seega ei ole PPA-l käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond ja saabumise aeg Eestisse. Neid asjaolusid tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida ja see võtab täiendavat aega. Täpsete ja detailsete andmete esitamisega vastavas menetluses saab isik Eesti võimudega heauskselt koostööd tehes ise nende andmete kontrollimist oluliselt kiirendada. Esineb isiku põgenemisoht ja puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik ise on selgitanud 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ta ei soovi naasta Marokosse. Samuti oli isik Soomes tagasisaatmisotsuse saamisel teadlik, et ta ei tohi Soomest lahkuda. Kohtuistungil selgitas ta, et ta teadlikult hankis endale Itaalia võltspassi ja kasutas seda Euroopa Liidus liikumiseks, sest ei soovinud kaks aastat ainult Soomes olla ja tema arvates negatiivset lõplikku kohtuotsust oodata. Seega on isik näidanud, et tal on nii vahendid, tahtmine kui ka oskused ja kontaktid võltsdokumentide saamiseks ja võimude eest põgenemiseks. Neil asjaoludel on usutav, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabastamisel Eestist lahkuda ja edasisest taotluse menetlusest kõrvale hoiduda.
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isik võib põgeneda. Kinnipidamiskeskusse paigutamine kuni kaheks kuuks on proportsionaalne ja vajalik meede tagamaks, et isik ei lahkuks Eestist, ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Asjaoludest tulenevalt on ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Isegi kui uskuda isiku juttu, et ta viibib Eestis juba kuu aega ja soovib siia elama jääda, ei ole usutav, et olukorras, kus tema suhtes eksisteerib Soomes kohtulikult kontrollitud ja jõustunud väljasaatmisotsus, ei saa ta aru, et tema võimalused rahvusvahelist kaitset saada on suhteliselt kasinad. Isik on ilmselgelt sellest aru saanud ja jätnud vastava taotluse esitamise n-ö viimaseks päästerõngaks väljasaatmise edasilükkamiseks. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks, kättesaadav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X palub 01.07.2025 määruskaebuses (täiendatud 14.07.2025) tühistada Tallinna Halduskohtu 24.06.2025 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isik nõustub kohtuga, et asjaolusid tuleb menetluses kontrollida ja see võtab täiendavat aega. Samas ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et isik võib põgeneda. Isik kinnitab, 3
Kohus oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud
36¹ lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. 9. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib
lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 317-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Isikuga on 22.06.2025 läbi viidud küsitlus. PPA on 23.06.2025 taotluses piisava põhjalikkusega selgitanud, et ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks veel jõudnud puudutatud isikuga
Ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Seda kinnitavad ka isiku poolt halduskohtu istungil antud selgitused. Puudutatud isik selgitas istungil muu hulgas, et soovis pärast Dublinis puhkamist konsulteerida õigusasjatundjatega ja tuttavatega, et jõuda selgusele, millisel alusel rahvusvahelise kaitse taotlus esitada, et sellel oleks suurem edulootus. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema taotlusega seotud 4
lg 2 p 5 järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrused nr 3-23-2204 ja nr 3-23-2232). Puudutatud isik soovis kasutada Eestit transiitriigina ning lennata võltsitud Itaalia passi kasutades Iirimaale. Isik peeti kinni VSS § 15 lg 1 p 1 alusel ning ta avaldas soovi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks pärast seda, kui talle oli selgitatud, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ja ta kuulub väljasaatmisele Marokosse tulenevalt Soome Vabariigi Migratsiooniameti koostatud lahkumisettekirjutusest. Eelneva tõttu on ilmne, et ta kasutas taotluse esitamist viimase võimalusena, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmist. 11.
lg-te 4 ja 5 alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama.
lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 6⁸ kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.