Obsah (5)

§ 152§ 43§ 109§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2971 Määruse kuupäev 22. august 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27. septembri 2024. a otsuse nr

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 alusel päästeametnikuna. SKA määras
3. märtsi
4. a otsusega nr 1 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
5. märtsist
6. Arvesse võetud väljateenitud aastate staaž oli kokku 25 aastat.
7. Kaebaja esitas
8. mail 2024 SKA-le avalduse, milles palus ümber arvestada tema väljateenitud aastate pension, kuna ta jätkas töötamist Päästeametis ja tema staaž on 3-24-2971 suurenenud. SKA arvutas
9. mai
10. a otsusega nr 2 kaebaja väljateenitud aastate pensioni ümber alates
11. maist 2024 staažiga 27 aastat 2 kuud ja 10 päeva.
12. SKA otsustas
13. septembri
14. a otsusega nr E11791-1 tunnistada SKA
15. märtsi
16. a otsuse nr 1 ja
17. mai
18. a otsuse nr 2 kehtetuks alates nende andmisest, uuendada kaebaja
19. märtsi
20. a pensioniavalduse menetluse, määrata kaebajale väljateenitud aastate pension alates
21. detsembrist 2022 staažiga 25 aastat ning arvutada väljateenitud aastate pension ümber alates
22. maist 2024 staažiga 26 aastat 4 kuud 21 päeva. Kaebaja õppimise aega alates
23. septembrist 2001 kuni
24. juunini 2002 ei arvata väljateenitud aastate staaži hulka.
25. märtsi
26. a seisuga oli kaebaja tegelik väljateenitud aastate staaž 24 aastat 2 kuud ja 11 päeva. Pärast pensioni määramist on kaebaja töötanud päästeametnikuna alates
27. märtsist 2022 kuni käesoleva ajani. Kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andev 25-aastane staaž täitus
28. detsembril
29. Väljateenitud aastate pensioni on enammakstud perioodil
30. märts 2022 kuni
31. detsember 2022 ja seoses pensioni ümber arvutamisega alates
32. maist 2024 kuni
33. septembrini
35. SKA määras
36. septembri
37. a otsustega nr 4 (SKA kaks erinevat otsust sama numbriga) kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
38. detsembrist 2022 staažiga 25 aastat ja alates
39. maist 2024 staažiga 26 aastat 4 kuud ja 21 päeva.
40. Kaebaja esitas
41. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada SKA
42. septembri
43. a otsuse nr E11791-1 ning otsused nr 4 täies ulatuses, kohustada SKA-d uuesti kaaluma kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramist ning mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja viivis alates
44. septembrist 2024 kuni vähemarvestatud pensioni väljamakse tegemiseni. Kaebaja taotleb otsuse avaldamisel oma nime initsiaalidega asendamist.
45. Tartu Halduskohus võttis
46. oktoobri
47. a määrusega X kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
48. Vastustaja esitas
49. detsembril 2024 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õppimise aeg Väike-Maarja Päästekoolis ei kuulu väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusse.
50. Kohus andis
51. mai
52. a määrusega SKA-le tähtaja X kaebuse põhjendatuse osas täiendavate seisukohtade esitamiseks, arvestades Tartu Halduskohtu
53. aprilli
54. a kohtuotsust asjas nr 3-24-2970, milles kohus asus seisukohale, et õppimise aeg Väike-Maarja Päästekoolis kuulub arvamisele VAPS § 12 lg-s 1 nimetatud 25 aasta hulka ehk väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusse.
55. SKA tunnistas
56. mai
57. a otsusega nr P5-V2025-172659 X käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsused kehtetuks ning määras sama päeva otsusega nr P5-V2025-172673 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
58. maist 2024 eluaegselt suuruses 658,67 eurot kuus. Arvesse võetud väljateenitud aastate staaž on kokku 27 aastat 2 kuud ja 10 päeva.
59. SKA esitas
60. mail,
61. juulil ja
62. augustil 2025 kohtule avaldused, milles palub võimalusel kohtumenetlus lõpetada. SKA selgitab, et kaebajale maksti saamata jäänud summa välja
63. mail 2025 ning kaebajale makstakse viivist sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 20 lg-st 1 tulenevalt alates
64. novembrist 2024 vähemarvestatud pensioni väljamakse tegemiseni. 2 3-24-2971
65. Kohus palus
66. augusti
67. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada menetluskulude tekkimisel menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
68. Kaebaja esitas
69. augustil 2025 kohtule vastuse, milles ei vaidle haldusasja menetluse lõpetamisele vastu. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 489 eurot ning määrata, et hüvitis tuleb kanda Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu arvelduskontole nr EE234204278601339500 ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kaebajale osutatud õigusteenuse tunnihind oli 122 eurot, sh käibemaks, ning talle osutati õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjale on lisatud Advokaadibüroo Haas & Jennsen
70. oktoobri
71. a arve nr 228/2024 ja
72. augusti
73. a arve nr 125/2025 ning maksekorraldus õigusteenuse eest tasumise kohta.
74. Vastustaja esitas
75. augustil 2025 kohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Vastustajal ei ole menetluskulude väljamõistmisele vastuväiteid, v.a viivise osas, kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe menetluskulude puhul viivise tasumist ette. KOHTU SEISUKOHT 14.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kuna SKA on
2. mai
3. a otsusega nr P5-V2025-172659 tunnistanud vaidlusalused haldusaktid kehtetuks, määranud sama päeva otsusega nr P5-V2025-172673 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
4. maist 2024 eluaegselt suuruses 658,67 eurot kuus ja maksab kaebajale välja viivise, siis on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt

§ 152lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 16. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 17. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast ja 3 3-24-2971 kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 488 eurot, s.o 122 eurot (õigusteenuse tunnihind, sh käibemaks) x 4 (õigusteenuse osutamisele kulunud tundide arv). Kuigi kaebaja taotleb vastustajalt 489 euro väljamõistmist, siis saab kohus aru, et tegemist on taotluses esineva ebatäpsusega ning et kaebaja taotleb vastustajalt tegelikkuses 488 euro väljamõistmist. Kohtu hinnangul ei ole õigusabiteenuse tunnihind ülemäärane ning kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Küll aga ei ole võimalik määrata, et vastustaja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt ning halduskohtumenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. veebruari 2021. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27; 20. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-16-1616, p 18). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 488 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määrab vastavalt kaebaja taotlusele, et vastustajal tuleb väljamõistetud menetluskulude hüvitis kanda Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu arvelduskontole nr EE234204278601339500. 18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4