← Eesti

3-24-3353/29

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3353 Haldusasi X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt videokaame-rate salvestuste ja vestluste koopiafaili väljanõudmiseks Menetlusosalised Kaebaja X.X. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. mai
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta X.X.-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu
  5. mai
  6. a määruse peale menetlusse.
  7. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  8. mai
  9. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. X.X. esitas halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) tõendi välja nõudmiseks. Kaebaja selgitas lisaks, et soovib pöördumises kirjeldatud turvakaamerate identselt dateeritud väljavõtteid ja iPhone 13 koopiafaili Instagrami kohta käivatest andmetest. Kaebaja on vaidlustatava videotõendi üks osapool, mistõttu on tal alus selle tõendi kuupäev kahtluse alla seada ka juhul, kui visuaalselt või muul viisil tõend kahtlust ei ärata. Lõuna prefektuur on kriminaalasjas 23260100093 koostanud videokaamerate salvestuse vaatlus- 3-24-3353 protokolli 03.07.2023 kuupäeva tegevuse kohta. Väljavõtte on teinud uurija ja prokurörid on kasutanud tõendit kohtumenetluses. Prokuröride eetikakoodeks näeb ette, et ei esitata teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet kohtule. Kuna antud tõend on osa kogumist, millega on põhistatud kaebaja vabaduse kasutamise keelamist (HKMS § 37 lg 2 p 6), peab kaebaja vajalikuks rikkumine tuvastada.
  11. Tallinna Halduskohus tagastas
  12. mai
  13. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebuse nõue saada juurdepääs
  14. juulil 2023 toimunud sündmuse videokaamera salvestisele ning sotsiaalmeedia rakenduses Instagram kustunud sõnumitele tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja mõisteti
  15. märtsi
  16. a Tartu Maakohtu otsusega (jõustunud) kriminaalasjas nr 1-23-7243 süüdi KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi (tahtevastane sugulise iseloomuga tegu noorema kui 18-aastase isiku suhtes), KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (ahistav jälitamine ning omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) ja KarS § 1751 lg 2 järgi (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine). Talle on seatud kannatanute (alaealiste) suhtes lähenemiskeeld nii füüsiliselt kui ka sidepidamisvahendite kaudu. Viidatud tõendeid hinnati süüteomenetluses. Kaebaja on korduvalt proovinud kriminaalasja uurimistoiminguid, kogutud tõendeid ja nende alusel tehtud hinnanguid kahtluse alla seada. Neid väiteid hindas ringkonnakohus kriminaalasjas. Kaebaja esitas eelduslikult teistmisaluse saamise eesmärgil ka kuriteoteate, et videol on kunstlikult loodud kuupäev ning esitas seejärel kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamiseks riigi õigusabi taotluse Tallinna Ringkonnakohtule (kohtuasi nr 1-25-1455). Süüteomenetluses leiti, et salvestisel toimuva üle pole vaidlust ning väidet, et salvestis pärineb mõnest muust ajast, ei kinnita ükski teine kriminaalasja tõend ja see väide pole teiste tõendite valguses ka eluliselt usutav. Samasisulisi argumente on juba ka süüküsimust arutanud ringkonnakohus lugenud põhjendamatuks. Kaebaja tegelik eesmärk on halduskohtu kaudu tõendite väljanõudmisel taaskord seada kahtluse alla kriminaalmenetluses jõustunud kohtuotsus ja selle kaudu määratud karistus. Kriminaalmenetluse toimingud ja kohtulahendid on vaidlustatavad üksnes kriminaalmenetluse tingimusi ja korda järgides. Asjaolu, et kaebaja kriminaalmenetluses tehtud lahenditega ei nõustu ja proovib erinevate taotlustega kohtuotsuste õigusjõudu murda, ei tähenda, et tegemist saaks olla halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga HKMS § 4 lg 1 kohaselt; 2) kui möönda, et kaebajal võib olla mõnest muust avaliku õiguse normist lähtuv taotlus andmetele juurdepääsuks, tuleks nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 1 alusel. Kaebaja ei soovi enda väidete kohaselt videosalvestist iseendast, kuna väidete kohaselt ta sel ajal vaidlusaluses kohas ei viibinud. Seega ei ole tegemist enda isikuandmete väljanõudmiseks ja kaitseks esitatud kaebusega, nagu on selgitanud ka AKI oma seisukohtades. Kaebajal puudub kaebeõigus kohtusse pöördumiseks selleks, et kontrollida abstraktselt või avalikes huvides avaliku teabe seaduses sätestatud piiratud juurdepääsuga teabe nõuete täitmist. Kohtusse pöördumise õiguse eesmärgiga ei oleks kooskõlas kaebaja võimalik huvi või soov, et ta saaks uuesti tutvuda videoga, millel on kajastatud sündmus, mille eest kaebaja asjas nr 1-23-7243 KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi süüdi mõisteti. Sellise videoga uuesti ja võimalik korduv tutvumine oleks vastuolus AvTS § 35 lg 1 p-dega 11, 12 ja 15 (s.o kohustus kaitsta alaealist). Kaebaja soov sellise teabega tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõppu ei vaja halduskohtus õiguskaitset. Kuna kaebajaga seotud kohtuasjas on jõustunud maakohtu otsus, mida on kontrollinud kõrgemad kohtuastmed, ning sealjuures on kohtud hinnanud kohtuasjas kogutud tõendeid, tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kaebuse eduväljavaated on ilmselgelt vähesed. Maakohus analüüsis kohtuotsuses nr 1-23-7243 erinevate videokaamerate salvestisi, isikute ütluseid oma riietuse kohta sel päeval, kaebaja elukohast leitud riideid, kaebaja ütluseid, et tal olid
  17. juulil 2023 samad, videol nähtuvad 2

(3)3-24-3353 riided seljas, politsei andmebaasis sisalduvat teavet koos ründaja kirjeldusega, äratundmiseks esitamise protokolli ja kaebaja ütluseid sel päeval toimunu kohta. Seega puudub mõistlik kahtlus selles, et sama päeva kohta võiks olla olemas kriminaalasjas uuritud videote teine versioon, millelt neid sündmuseid ei nähtu; 3) kaebaja nõue saada iPhone 13 koopiafail Instagrami andmetest tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel. Jõustunud kohtuotsusega on määratud nii asitõenditel tehaseseadete taastamine ja ebaseaduslike andmete eemaldamine kui ka PPA andmehoidlas andmete hävitamine. Halduskohtul puuduvad volitused jõustunud kohtuotsuse muutmiseks. Nõude muul viisil sõnastamisel või muu vastustaja vastu esitades tuleb arvestada Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a määruses nr 1-22-1608 märgitut, milles Riigikohus leidis, et asitõendina äravõetud andmekandjate tagastamise nõuet ei saa tõlgendada viisil, mis kohustaks menetlejat panema toime õigusrikkumist. Kolmandate isikute põhiõiguste riive vältimiseks on õiguskaitseasutusel pärast kohtuotsuse jõustumist üldjuhul kohustus kustutada süüteomenetluses tõendamiseseme asjaolude selgitamise eesmärgil töödeldud isikuandmed, v.a juhul, kui andmete säilitamiseks on õiguslik alus ja säilitamine on kooskõlas eelviidatud andmekaitse põhimõtetega. Eeltoodud põhimõtet kohaldades ei ole võimalik anda kaebajale ühelgi juhul juurdepääsu andmetele, mida ta kogus KarS § 1573 lg-le 1 (ahistav jälitamine) vastavat tegu toime pannes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus leidis, et kohtusse kaebamiseks on alus. PPA on salvestist kasutanud lubamatult, mida tõendab ka toimuv liikluskaamerate kasutamise lubamatuse arutelu avalikkuses. Nimelt ei ole väljavõtete tegemine olnud kontrollitav. Õiguskaitseasutus on isikukaitse seadusega vastuolus kasutanud videosalvestist, mis on vastuolus liidu õigusega. Valesti kuupäevastatud video kasutust tõendab AKI tegeliku väljavõtte edastamisest keeldumine. PPA ametnik väljavõtte tegijana esitas videost kaks versiooni, ühel juhul saatis teenuse omanik selle ja teisel juhul tegi uurija isiklikult väljavõtte. Eelnevaga on rikutud kaebaja põhiõigusi ja põhivabadusi, kuna turvakaamerate kasutamisel on olnud õigusekaitseasutustel monopoolne seisund, see vajab riikliku järelevalve läbiviimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse, millega kohus tagastas kaebuse kokkuvõtlikult põhjusel, et kaebaja soovib halduskohtu abil kriminaalasjas kogutud ja hinnatud tõendeid uuesti kahtluse alla seada. Halduskohtumenetluse ülesanne pole luua tõendeid kriminaalmenetluse jaoks ega kontrollida kriminaalmenetluses kogutud tõendite seaduslikkust (RKHKo 3-19-2069, p 10). Kaebaja pole määruskaebuses esitanud sellised väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ja ei korda uuesti halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
  5. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.