← Eesti

3-25-630/20

Obsah (5)§ 7§ 14§ 17§ 1§ 9

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-630

§ 7

lg 1 ja § 9 lg 1 alusel; 5) hüvitamisnõue

§ 14lg 1 alusel pole esitatud tähtaegselt.

Kaebaja selgitas kaebuse täienduses, et ta on oma õiguste väidetavast rikkumisest teadlik alates

  1. a jaanuarist. Kuna kaebaja oli menetlusosaline kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtumenetluses, siis pidi ta vähemalt alates
  2. a märtsist olema teadlik Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-746/18 (vastus Riigikohtu eelotsuse taotlusele), mis on seostatav kaebaja õiguste väidetava rikkumisega. Seadusandja tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kaebuse kolme aasta jooksul alates hetkest, mil isik sai teada või pidi teada saama sellisest kahjust ja 2

(5)3-25-630 selle tekitajast (

§ 17lg 3 ja HKMS § 46 lg 4, RKHKm 3-22-717, p 13.2).

Kuna kaebaja esitas kaebuse

  1. märtsil 2025, siis on hüvitamiskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vaatamata kohtu selgitusele ei esitanud kaebaja tähtaja ennistamise taotlust. Asja menetlus tuleb lõpetada, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) sideettevõtja täidab avalikku ülesannet, kui ta kogub ja säilitab ESS-i alusel andmeid. Sideettevõtja on haldusorgan; 2) tegemist on vältava rikkumisega, mistõttu on kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaegselt.
  3. Justiits- ja Digiminsteerium taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole pädev kohustamisnõuet lahendama. Sideettevõtja pole haldusorgan; 2) kahju hüvitamise nõue esitati tähtaja rikkumisega. Kaebaja rikkus ka kümneaastast tähtaega. Lähtuda tuleb kahju ühtsuse printsiibist. Kui saab kahju hüvitamist mingis osas sooritushagiga nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue.
  4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb vastuses halduskohtu määruse muutmata jätmist ning enda eemaldamist haldusasja menetlusest põhjusel, et ta pole vastustaja. Alates
  5. jaanuarist 2025 on telekommunikatsiooni korraldamine ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  6. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).
  7. ESS §-st 1111 andmete kogumisest ja säilitamisest võrsunud suhe kaebaja ja sideettevõtja (AS Telia Eesti) vahel on eraõiguslik. Sideettevõtja on eraõiguslik isik ja talle seadusega peale pandud andmete säilitamise kohustus ei ole eraldiseisev haldusülesanne sõltumata sellest, et see kohustus on avalikes huvides. Tegemist on jätkuvalt andmetega, mis on kogutud eraõigussuhte raames ja teatud tingimuste esinemisel on antud avaliku-võimu kandjale õigus neid andmeid haldusülesande raames kasutada (

§ 1lg 2 ja lg 3 p 1).

See aga ei muuda kliendisuhtest võrsunud andmete kogumist ja säilitamist eraldiseisvaks avalikuks ülesandeks. AS Telia Eesti töötleb andmeid kaebajaga sõlmitud lepingu alusel ja eraõigussuhte raames. Suhete määratlemisel ei saa omistada määravat tähendust sellele, kas andmete kogumine ja säilitamine teenib nt ka avalikku huvi. Näiteks on ka teisi avaliku huvi teenuseid, mille alussuhe on eraõiguslik (vee- ja kanalisatsiooni teenus või jäätmeteveoteenus). Tegemist pole tavapäratu olukorraga, kus seadusandja on avalikes huvides asunud õigusnormidega reguleerima eraõiguslike isikute vahelisi lepingulisi suhteid (nt konkurentsi- või töösuhete valdkonnad). 3

(5)3-25-630
  1. Kuna andmete kogumise ja säilitamise alussuhteks on kliendisuhe kaebaja ja sideettevõtja vahel, siis sideettevõtja tegevuse vastu peab kaebaja kaitset otsima maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 1). Selle raames saab maakohus hinnata, kas lepingu teine pool omab õigust (sh ka vastavalt põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele) koguda ja säilitada kaebaja kohta käivaid andmeid.
  2. Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebaja nõudeid (vt käesolev määrus p 3 alap-d 2 ja 3), mis puudutavad sideettevõtja tegevust sideandmete kogumisel ja säilitamisel, ei ole halduskohus pädev menetlema. Seejuures on eelnevaga hõlmatud ka kaebuse nõue mõista sideettevõtjalt

§ 7lg 1 ja § 9 lg 1 alusel välja hüvitis mittevaralise kahju eest.

Kaebus selles osas tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal tuleb tema ja sideettevõtja vahelist eraõigussuhtest võrsunud vaidlused lahendada maakohtus. II 12. Isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma (

§ 14lg 1).

13. Kaebaja nõuab

§ 14lg 1 alusel kahju hüvitamist, kuna seadusandja oli tegevusetu.

Kaebaja on seisukohal, et tema kui advokaadi suhtes oleks seadusandja pidanud ette nägema erialused, sest kehtiv regulatsioon võimaldab sideandmete analüüsiga tuvastada kõik kaebaja kliendid. 14. Kui kaebaja soovib kahju hüvitamist nõuda

§ 14

lg 1 alusel põhjusel, et seadusandja on ESS-s jätnud põhiseadusega nõutava normi sätestamata, siis on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. 15.

§ 14

lg 1 kohaldamiseks on nõutav, et kahju on tekitatud vahetult õigustloova akti või selle andmata jätmisega, mitte õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga (vt RKHKo 3-16-1903, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see seisukoht avalik-õigusliku suhte kontekstis, s.t, kui avaliku võimu kandja erinevate võimuharude organid on isikule kahju põhjustanud. Sellisel juhul tuleb kahju nõuda haldusorganilt ja selle vaidluse raames kontrollitakse, kas õigusnormi, mille alusel haldusorgan tegutses, on põhiseaduspärane ja kas isikule tuleb põhiseadusvastase normi alusel tekitatud kahju hüvitada. Nimetatud seisukoht pole laiendatav olukorrale, kus eraõiguslik isik eraõigussuhtes täidab talle seadusega peale pandud kohustust. Eraisik pole antud suhte raames üks osa avaliku võimu kandjast. Sellises olukorras saab kaebaja vahetult ilma eraõigusliku isiku tegevust vaidlustamata esitada kahju hüvitamise nõude

§ 14alusel.

  1. Ringkonnakohtul tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja esitas kahjuhüvitamise kaebuse tähtaegselt.
  2. Halduskohtu hinnangul ei esitanud kaebaja kaebust tähtaegselt, sest kaebaja selgitas kaebuse täienduses, et ta oli oma õiguste väidetavast rikkumisest teadlik alates
  3. a jaanuarist. Halduskohus lisas, et kuna kaebaja oli menetlusosaline kriminaalasja nr X-XXXXXX, siis pidi ta vähemalt alates
  4. a märtsist olema teadlik Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-746/
  5. 4

(5)3-25-630 18. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (

§ 17lg 3).

Hüvitamisnõude esitamise kolmeaastane tähtaeg ei lähtu seega kahju tekitamise, vaid kahjust teadasaamise hetkest (vrd RKHKo 3-18-830, p 12).

  1. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle tõttu, et seadusandja on jätkuvalt tegevusetu õigustloova akti andmisel. Ka kaebuse esitamise hetkel oli seadusandja tegevusetu. Kaebaja saab Riigikogu tegevusetuse alusel nõuda sellise kahju hüvitamist, millest kaebaja sai või pidi teada saama viimase kolme aasta jooksul enne kahju hüvitamise nõude esitamist. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude
  2. märtsil 2025 saab ta selle alusel nõuda hüvitist kahju eest, millest ta sai teada alates
  3. märtsil 2022 (vrd RKHKm 3-17-717, p 13.2).
  4. Kaebus on seega õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise osas

§ 17lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 järgi tähtaegne.

Selles osas tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada. 21. Kas ESS § 1111 lg-ga 1 on kaebajale tema kutsetegevuses põhjustatud mittevaralist kahju ja kas see tuleks

§ 9lg 1 ja § 14 alusel rahas hüvitada, siis seda otsustab kohus asja sisulise arutamise käigus. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.