Obsah (5)

§ 97§ 99§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-1554 Tsiviilasi D. R. hagiavaldus E. S. vastu el

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 9.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse 2 2-24-1554 arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 79-81); - hageja elab koos emaga ning kostja hageja ülalpidamises ei osale; - hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures ulatuses on kostja kohustatud elatist tasuma. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 12. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on alust elatist välja mõista alla miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
2. Kostja on käesolevas menetluses välja toonud, et kostjale on Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega määratud osaline töövõime kestusega 2 aastat, periood 15.06.2023-14.06.
3. Töötukassa otsuse kohaselt on kostjal XXX. Kostja kirjeldatud piirangud XXX, kuid piirangud XXXkinnitust. Kostjal on XXX tõttu takistatud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ja inimestevaheline suhtlemine (dtl 121-123). Kohus leiab, et üksnes Eesti Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend töövõimetuse tõttu sissetuleku teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumist. Kohus on teinud päringu Maksu- ja Tolliametile saamaks teavet kostja sissetulekute kohta. Päringu vastuse kohaselt on perioodil juuni-detsember 2024 kostja töötasu brutosumma 2024 juuni olnud 559,09 eurot, 2024 juuli 1238,26 eurot ning 2024 august 423,04 eurot. Muud töötasu kostja päringu vastuse kohaselt antud perioodil saanud ei ole (dtl 139-140). Seega on kohtul alust 3 2-24-1554 arvata, et kostja on lisaks töövõimetuspensionile võimeline vähemalt mingis osas teenime lisatulu.
4. Samuti on kostja esile toonud, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last, kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus. Kostja on kohtule avaldanud, et käesoleval hetkel on tema sissetulekuks üksnes töövõimetuspension 360 eurot ning tema viimane töötasu oli suvel 2024 umbes 1000 eurot. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et on võimeline maksma hagejale elatist 100 eurot kuus.
5. Kohus leiab, et arvestades

§ 102

lg-s 2 sätestatut, hageja poolt hagiavalduses välja toodud lapse vajaduste suurust ühes kuus (264 eurot) ja asjaolusid, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last ning et kostjal on tuvastatud osaline töövõime, mis võimaldab töötamist piiratud tingimustel ja mahus, on põhjendatud välja mõista kostjalt alates 01.02.2024 elatis 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui kohus mõistaks elatise välja suuremas määras, siis ei jääks kostjal enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kohtule ei ole esile toodud ega esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks vara, mille realiseerimise arvelt oleks tal võimalik maksta hagejale suuremat elatist. 17. Kohus mõistab elatise hagiavalduse esitamisest 01.02.2024 kuni 31.12.2024 hageja kasuks välja ühekordse summana, milleks on 1100 eurot (11 x 100 eurot) ning alates 01.01.2025 elatise 100 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Käesoleval juhul pole menetlusosalised kohtule avaldanud, et kostja oleks menetluse ajal hagejale elatist tasunud. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda T. R. kontole nr XXX selgitusega „Elatis D. R.“ iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ka põhjusel, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt.
4. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik 4