KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2075 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnip

§ 361

lg 2 p-des 1;2;3;4;5 ja p 6 alusel ning lõpetati isikuga läbiviidav illegaalimenetlus. 23.06.2025 võttis PPA isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja registreeris selle andmebaasis nr-ga

1. 22.06.2025 läbiviidud küsitluses isik väitis, et saabus Eestisse Itaaliast kuid 23.06.2025 menetluse käigus isik väitis, et saabus Eestisse laevaga Soomest. Seega PPA-l ei ole käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond Eestisse. Isikule selgitatud taotluse sisu ja et PPA taotleb isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse.
2. 23.06.2025 saabus Tallinna Halduskohtule PPA taotlus isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. PPA taotleb luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 36

2 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

Taotluses toodud ja selles viidatud põhjendused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on järgmised: 2.1.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 2.2.

§ 361

lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-152-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes

§ 361

lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 6 8 p 6 mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p6). VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. 2.3. Soome Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3 (tagasisaatmisotsus), Otsuse viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01, mis on sisestatud 18.02.2025. Soome vastusest nähtub, et isikule koostati 2.12.2022 lahkumisettekirjutus Marokosse ning anti isikule vabatahtlik lahkumise tähtaeg 30 päeva. Isik 2

§ 15loetletud toiminguid.

Ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Marokosse. Isik väidab, et on poliitilistel põhjustel Marokos tagakiusatud. Antud ütluste pinnalt ei ole võimalik PPA-l järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset. Isiku ütlustest nähtub, et tema eesmärk oli Eestit läbida transiidina ning minna Iirimaale (Dublinisse) ning eluliselt ei ole usutav, et vabaduses viibides ootaks enda rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus võimaliku väljasaatmist. PPA on seisukohal, et selline isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda. 2.5. Isik ei ole teinud koostööd PPA-ga, on andnud valeütlusi ning takistanud menetluse läbiviimist. On eluliselt usutav, et vabaduses viibides isik ei asuks PPA-ga koostööle enda rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolude selgitamiseks ja võib hakata end varjama. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes. 2.6.

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik üritas läbida Eestit transiidina ning lennata võltsitud Itaalia passi kasutades Iirimaale. Isik oli kinni peetud kell 15:30 VSS § 15 lg 1 alusel illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui isikule selgitati, et Eestis on tema illegaal ja kuulub väljasaatmisele Marokosse, tulenevalt Soome poolt koostatud tagasisaatmisotsusest, esitas isik kell 21:23 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. On ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseke. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ise ei avaldanud oma õigeid isikuandmeid vaid need tulid biomeetrilise päringu tulemusena vastuseks. PPA on seisukohal, et isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui soov teha PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend rahvusvahelise kaitse menetluse ja tulevikus väljasaatmise tarbeks, kuna on alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ning võib varjata end nii siseriiklikult või liikuda edasi Schengeni alal. Riigikohus on haldusasjas nr 3-23-2204 leidnud, et//“… Vähemalt olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist

§ 361lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga.

See kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset.//. 3

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik on öelnud, et Marokosse tema tagasi ei kavatse pöörduda. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. 2.

1. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
2. Asja läbivaatamise käigus vaidles isik taotlusele sisuliselt vastu ja selgitas kokkuvõtvalt, et talle on seoses Soomes võimule tulnud valitsuse negatiivse suhtumisega välismaalastesse ja immigrantidesse tehtud väljasaatmisotsus, mida ta selle poliitilise iseloomu tõttu täita ei soovi. Samuti olevat tal seetõttu tekkinud soov asuda elama Eestisse ja tuua ka siia oma seni Soomes baseerunud ärid. Ta selgitas, et tal on Eestis tüdruksõber, kelle eesnimi on C ja kelle perekonnanime ta teab, kuid ei mäleta. Ta plaanivat pikemaajalist kooselu ja on Eestis elanud juba umbes kuu aega. Sellest tulenevalt olevat tal vajalik pääseda kinnipidamisest ja konsulteerida mõnede asjatundjatega, et esitada kas humanitaar või poliitilistel põhjustel rahvusvahelise kaitse taotlus, mida ta plaanis niigi teha pärast Dublinist puhkuselt tagasi jõudmist. Isik selgitas, et ta ei saa tagasi minna Marokosse, sest tema ringkond on teinud netisaateid , kus kritiseeritakse Maroko eliidis ja ka kuningakojas valitsevat korruptsiooni. Seetõttu ta arreteeritaks kohe kodumaale jõudes ja pannaks vanglasse ilma kohtuta nagu juhtus tema kohtunikust sõbraga. Viimane olevat nüüd juba 3 aastat vanglas ilma igasuguse kohtuotsuseta. Vastates küsimustele seoses võltspassi kasutamisega selgitas ta, et hankis selle seetõttu, et ta ei saa oma töö ja Itaalias elava perekonna ja haigestunud tütre Q tõttu oodata 2 aastat Soomes kohtuotsust tema väljasaatmisotsuse suhtes. Seetõttu hankis ta Itaaliast valepassi ja kasutas seda alates 2022 aasta lõpust ilma probleemideta reisimiseks Euroopa Liidus. Alles Tallinnas avastati paar päeva tagasi, et tegu on valepassiga. Ta selgitas, et oli teadlik valepassi hankimisest ja sellest, et sellel on tema kohta valeandmed. Samuti avaldas ta rahulolematust teda VSS alusel toimunud haldusmenetluses üle kuulanud ametnike tegevuse suhtes, mis ei olnud tema arvates kohane immigrandi suhtes ja meenutas pigem kurjategijate kohtlemist. Ta tõi välja, et selle tulemusel keeldus ta vastamast küsimustele ja koostatud protokollis olevat tema vastuste asemel teda üle kuulanud isiku väljamõeldised. Kokku võttes palus ta kohtul aidata kaasa talle Eestis elamise loa saamisel ja mitte paigutada end kinnipidamiskeskusse. 4

§ 36

1 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 361

lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 6 8 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3- 3-152-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes

§ 36

1 lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.

§ 361

lg 2 p 4 ja p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 p 6). Samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).

1. Kohus märgib kõigepealt seda, et käesolevas asjas ei ole vaidlust taotluses toodud faktiliste asjaolude üle seoses isiku kinnipidamisega Tallinna lennujaamas, kui ta soovis lennata Iirimaale Dublinisse. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle et tal oli tagasilennupilet Tallinna 29.06.
2. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et isik kasutas reisimiseks võltsitud Itaalia Vabariigi kodaniku passi nr ITA nr YB1031442, mis oli väljastatud Y. Y, mees, sünd xx.xx.xxxx nimele. Isik peeti kell 15:30 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning toimetati edasisteks menetlustoiminguteks Kinnipidamiskeskusesse. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega. Menetluses kinnitas isik algselt, et tema nimi on Y. Y ja ta on sündinud xx.xx.xxxx Liibanonis. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et biomeetriahõive järel tehtud päringut oli selle tulem NOHIT ning et PPA andmebaasi SIS tehtud päringu (sõrmejälgede ja peopesade päringuga) vastusest ilmnes, et Soome Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3 (tagasisaatmisotsus), Otsuse viitenumber: 1262/450/
3. ID.0015.02252420165582400000001.01, mis on sisestatud 18.02.
4. Sellest täiendavast informatsioonist nähtus, et isik esitas enda kohta valeandmeid ja tegelikult on tegemist Maroko Vabariigi kodanikuga X. X, kelle sünniaeg on xx.xx.xxxx. Vaidlust ei ole, et alles seejärel esitas isik läbiviidava küsitluse käigus 22.06.2025 kell 21.15 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ning seejärel kell 21.23 peeti isik kinni

alusel ning. 23.06.2025 võttis PPA isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja registreeris selle andmebaasis nr-ga 12506230002. Kohtuistungil 24.06.2025 kinnitas isik, et ta on Maroko Vabariigi kodanik X. X. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole tõsist põhjust kahelda, et isik on tuvastatud vaatamata algselt Eesti võimudele esitatud valeandmetele. 5

§ 361

lg 2 p 4 ja p 5 eeldused ka isiku võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest käesoleval juhul on olemas nii põgenemise oht kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus leiab kõigepealt, et PPA on usutavalt ja arusaadavalt selgitanud, et isikuga ei ole jõutud läbi viia

§ 15loetletud toiminguid.

Kohus nõustub, PPA seisukohaga, et ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Seda kinnitavad ka isiku poolt kohtus antud ütlused. Muuhulgas selgitas isik kohtus, et ta ei teadnud ka ise, millisel alusel esitada vastav taotlus ja soovis enne selle esitamist konsulteerida õigusasjatundjatega ja tuttavate marokolastega oma taotlusele suurema edulootuse saamiseks. Samuti on kohtu hinnangul ebaselged ja ilma täiendavate tõendite kogumiseta väheusutavad isiku selgitused, et ta on oma kriitiliste meediaesinemistega Maroko kuninga ja kuningapere suhtes sattunud Maroko võimude musta nimekirja ja teda ähvardab kodumaale jõudes kohene arreteerimine. Lisaks on PPA välja toonud, et 22.06.2025 läbiviidud küsitluses isik väitis, et saabus Eestisse Itaaliast kuid 23.06.2025 menetluse käigus isik väitis, et saabus Eestisse laevaga Soomest. Seega PPA-l ei ole käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond ja saabumise aeg Eestisse. Kohus märgib, et neid asjaolusid tuleb kaheldamatult rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida ja see võtab kindlasti ka täiendavat aega. Kohus märgib, et täpsete ja detailsete andmete esitamisega vastavas menetluses saab isik Eesti võimudega heauskselt koostööd tehes ise nende andmete kontrollimist oluliselt kiirendada. 7. Kohus nõustub asjaolusid kaaludes PPA hinnanguga, et käesoleval juhul esineb isiku põgenemisoht ja puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik ise on selgitanud 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ta ei soovi naasta Marokosse. Samuti oli isik Soomes tagasisaatmisotsuse saamisel teadlik sellest, et ta ei tohi Soomest lahkuda. Kohtuistungil selgitas ta, et ta teadlikult hankis endale Itaalia võltspassi ja kasutas seda Euroopa Liidus liikumiseks, sest ei soovinud 2 aastat ainult Soomes olla ja tema arvates negatiivset lõplikku kohtuotsust oodata. Seega on isik ise näidanud, et tal on nii vahendid, tahtmine kui ka oskused ja kontaktid võltsdokumentide saamiseks ja võimude eest põgenemiseks, arvestades, et tema suhtes kehtib jätkuvalt Soome tagasisaatmisotsus. Kohus peab neid asjaolusid teades eluliselt oluliselt usutavamaks, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabastamisel Eestist lahkuda ja edasisest RVK menetlusest kõrvale hoiduda, kui seda, et ta jääb kuni vastava menetluse lõpuni Eestisse ja on püsivalt kättesaadav Eesti võimudele. Arvestades, et ka muid

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, on kinnipidamiskeskusse paigutamine kuni kaheks kuuks nii proportsionaalne kui ka vajalik meede tagamaks, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. PPA on siinkohal selgitanud, et asjaolude muutumisel ja kinnipidamise aluse kadumisel vabastatakse isik viivitamatult. 8. Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige kodumaale väljasaatmise vältimiseks, millega on täidetud

§ 361 lg 2 p p 5 toodud eeldus tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks. 6