lg 3 määrata E.G-le elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. E.G vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. E. G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.06.2017 otsusega KarS § 213 lg 2 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 600 tunn i üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Katseajaks allutati E. G kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 29.06.2017. Harju Maakohtu 31.05.2018 määrusega pöörati täitmisele E.G-le Harju Maakohtu 06.06.2017 otsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja vangistuses viibib teist korda. Vägivaldseid kuritegusid ta sooritanud pole, küll aga paneb toime majanduskuritegusid. Soodusteguriks on narkosõltuvus, millele viitavad ka varasemad kuriteod (kelmus, vargus), sest kuigi narkootikumide hankimine ei olnud siis primaarne kuritegude sooritamise eesmärk, kulutas kinnipeetav siiski kriminaalsel teel saadud tulu ka mingil määral narkootikumide hankimiseks. Tulenevalt E. G ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung 2 E.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et on vanglas aru saanud, et karistuse kandmisest ei ole võimalik kõrvale hoiduda ja oma tegude eest tuleb vastutada. Selgitas, et läheb tööle ja kinnitas, et kriminaalhoolduse nõuete täitmine on tall e jõukohane. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt p rokuratuur nõustub vangla seisukohaga ning samuti toetab E.G tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on E.G ära kandnud 1-aasta ja 8-kuulisest vangistusest 1 aasta ja 25 päeva ehk rohkem kui ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. E.G puhul on täidetud ka KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud tingimus: teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtae ga vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega saab E.G taotleda enne tähtaega vangistusest vabastamist ka ilma elektroonilise valveta. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on vabatahtlikult võtnud endale kohustuseks alluda ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilisele valvele.
lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et E.G saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et E.G-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, ku na E.G- l puuduvad distsiplinaarkaristused, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxxx. Tegemist on 1-toalise heade tingimustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava tädile ja mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on E.G-l olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. E. G-l küll puudub eriala, kuid tal on ehitusel töötami se kogemused. Ka on isik väljendanud lootust Töötukassa vahendusel kokakursused läbida ja kokana tööd leida, kuna talle meeldib süüa teha. Samas on ta ka välja toonud, et kuna raha on ilmselt vaja kohe, siis ta loodab Töötukassast esialgu kasvõi mingi muu töö leida. Seega on kinnipeetavsaanud aru töö olulisusest. Ka kinnipeetava vanaema, tädi ja isa on valmis teda materiaalselt toetama. Vabanemisfondis on E.G-l 252 eurot, mis võimaldab tal tagasihoidlikult majandades esimesed nädalad vabaduses majanduslikult toime tulla. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded, mis võiksid mõjutada tema materiaalset toimetulekut. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas tüdruksõber, õde ja vanavanemad, omavahelised suhted lähedastega on head ja toetavad. Eriti hindab ta xxxx elavat õde, kuna õde toetab ja abistab teda igapäevaelus väga palju. Tüdruksõbra plaanib enda juurde tädi korterisse elama kutsuda. Seega on isikut vabaduses ootamas toetav lähisuhtevõrgustik. Isiku enda sõnul on ta katkestanud igasugused suhted oma endiste "sõpradega", kes talle kogu aeg pahandusi kaela tõmbasid, kuna ta on mõjutatav ja seda ta tunnistab ka ise. Endistest sõpradest on alles ainult üks, aga see on seadusekuulekas ja elab xxxx. Kinnipeetaval ei ole pr obleeme alkoholi tarvitamisega, enda sõnul on ta tavatarvitaja. Joobes vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Ka on isik vanglas jõudnud arusaamisele, et ka senist alkoholi tarvitamise hulka peaks vähendama ning keskenduma hoopis spordiga tegemisele. Kohtu hinnangul on selline hoiak igati positiivne. Samas on E. G-l probleeme narkootikumidega: noorukina oli ta toksikomaan (nuusutas atsetooni), mis tekitas talle pikemaajalise puude, millest ta on käesolevaks ajaks üle saanud. Hiljem on regulaarselt tarvitanud kanepit – Eestis olles vähem ja xxxx olles rohkem. Lisaks ise tarvitamisele oli tal vaja ka enda ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, seega tegeles ka narkootikumide müügiga. Isik on küll väljendanud soovi elada seadusekuulekalt, mis eeldab ka narkootikumidest loobumist, kuid arvestades isiku suhet kanepiga ning tema mõjutatavust teistest isikutest, siis ei pruugi olla usutav, et isik narkootikumide tarvitamisest iseseisvalt täielikult loobuda suudaks, eriti kui ta on varasemalt pidanud kanepit pigem positiivseks asjaks - stressi langetajaks. Kuritegusid narkojoobes sooritanud ei ole. Vangla hinnangul on kinnipeetava suhtlemisoskused eakohased ja normaalsed, kriminaalse subkultuuriga end ei samasta, vanglas on rahulik, ametnikega suhtleb viisakalt, rikkumisi toime ei pane. Isik ise tunnistab, et vangla on talle hästi mõjunud, kuna ta on saavutanud normaalse kehakaalu ning teinud palju edusamme enese üldfüüsilisel treenimisel. Samas leiab ka seda, et vangla on talle olnu d külma duši eest ja tahab oma elu korda seada, et mitte iialgi vanglasse tagasi sattuda. Isik on oma eesmärkideks seadnud töökoha leidmise, enda tervise hoidmise ja edendamise, pere loomise ja säilitamise (sh on välja toonud mitmeid mooduseid, kuidas elu on teda õpetanud ja kuidas ta soovib olla teistmoodi oma vanematest, kui kunagi oma lapsi kasvatab). Ühe kõrvalise eesmärgina on välja toonud ka autojuhilubade tegemise, mis teda elus hakkamasaamisel ilmselt palju abistaks. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid –narkootikumid ja mõjutatavus) ja seetõttu leiab kohus , et E. G kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisegaühes lisakohustus te määramisega. Siinjuures aitab E.G 4 E. G üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p -des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada majandusliku kindlustatuse tunde puudumine ja sõltuvusainete tarvitamine. Kohus selgitab, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on E. G-l kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata käitumiskontrolli pikkuseks karistusaja pikkus ja elektroonilise valve pikkuseks 2 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse E.G lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud k ohustusi. Seega peab E.G suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.