← Eesti

1-17-7438/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7438

(17231601046)Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi L.N-i (L.N) süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  1. septembri 2017 otsus kokkuleppemenetluses süüdistatav L.N , isikukood: XXX, XXX, XXX, emakeel vene keel, XXX, elukoht: XXX (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 21.07.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel tuleb koheselt ära kanda 4 kuud 27 päeva vangistust ning katseajaks määrati 3 aastat. Karistus kandmata 2 aasta 1 kuu vangistuse osas - Harju Maakohtu menetluses on erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks; 23 kehtivat väärteokaristust; tõkend vahistamine kuni 07.09.
  2. Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta L.N-i apellatsioon Harju Maakohtu
  3. septembri 2017 otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. septembri 2017 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati L.N süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati 2 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.07.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse alguseks loeti 07.06.
  6. ST tsiviilhagi rahuldati ja L.N-ilt mõisteti ST kasuks välja 75 eurot. Menetluskuludena mõisteti L.N-ilt riigi tuludesse välja 1175 eurot sundraha ja kaitsjatasu 144 eurot, kokku 1319 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 109.91 eurot.
  7. septembril 2017 esitas L.N ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub temalt välja mõistetud menetluskulud tühistada või pikendada nende tasumiseks antud tähtaega. Ta ei ole maksujõuline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et L.N-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  9. Riigikohus asus 11.02.2016 määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, mis tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  10. Et süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  11. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumisel KrMS § 199 lg 1 p de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks kohtul volitused puuduvad. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  12. peatüki
  13. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16). 2
(3)
  1. L.N-i apellatsioonis ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust regul eeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on 4.07.2017 L.N-i , tema kaitsja S. Sillari ja prokurör N. Miilvee vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe (
  2. kd, tl 135-136), milles on muuhulgas ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt on lepitud kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatav kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude hüvitamise osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 18.09.2017 maakohtu istungil, kus L.N kinnitas, et kokkulepe on arusaadav, tunnistab ennast süüdi, nõustub kokkuleppega, kokkuleppe sõlmis vabal tahtel ja jääb selle juurde (
  3. kd, tl 143). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt 4.07.2017 kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
  4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p -st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus L.N-i apellatsiooni Harju Maakohtu
  5. septembri 2017 otsusele läbi vaatamata ja tagastab apellatsiooni apellandile. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.