1-19-4781/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-19-4781 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Prokurör Keili Rosar Tiina Viru Kaitsja Toomas Laanemaa (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu K.G , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.06.2019 ja lõpp 09.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.12.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 19.11.2019 toimunud kohtuistungiga seotud kaitsetasu summas 193,20 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista K.G-lt menetluskuluna riigituludesse 128,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99919700031578, selgitusse märkida: „1-19-4781, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 128,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa poolt süüdimõistetu K.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. K.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 423 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistis talle liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 20.05.2019 mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuud 6 päeva vangistust võrra ning mõistis K.G-le lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 03.06.2019 karistusaja hulka ning luges K.G karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 03.06.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja vanglas viibib isik teist korda. Samuti on isikut välismaal karistatud narkootikumide vahendamise eest. Süütegu on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Alaealisena on isikut väärteo korras karistatud Alkoholiseaduse alusel. Praegune kuritegu on varavastane ja mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Isikut on ka varasemalt karistatud väärteo korras varavastaste süütegude eest. Varasemad varavastased süüteod on isik oma sõnul pannud toime alkoholijoobes ning peamiselt majandusliku kasu eesmärgil. Soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, kuigi viimase kuriteo juures mitte. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et vabanemise korral hakkab elama koos vanavanematega ja kasvatama oma last. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid võimalus on saada tööle xxxx või xxxx, keskharidus on olemas ja xxxx oli ehitust õppinud. Lähedasteks nimetas xxxx elavad õed-vennad. Ka naine ja laps elavad xxxx, kuid tulid jõuludeks Eestisse, ta on naisele lubanud, et lõpetab lollused ja hakkab normaalse inimese kombel elama ja last kasvatama, ka pere kolib lõpuks Eestisse ja nad hakkavad kõik koos vanavanemate pool elama. Selgitas, et narkootikume tarvitas xxxx, sattus halba seltskonda ja hakkas neid ka vahendama, aga Eestis ei ole narkootikumidega probleeme olnud. Selgitas distsiplinaarkaristuse asjaolusid ja kinnitas, et varasem kriminaalhooldus ei olnud edukas, kuid nüüd on elu üle järele mõelnud. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. 2 Kaitsja Toomas Laanemaa oli seisukohal, et toimepandud rikkumised ei ole rasked olnud, kuid vanglas viibitud aeg on pannud kinnipeetavat tuleviku suhtes järele mõtlema. Isikul on naine ja 6-aastane poeg, kes tulevad Eestisse elama, tal on toeks vanavanemad ja see kõik peaks hoidma teda uutest kuritegudest eemal. xxxx tegusid ei peaks kaitsja hinnangul käesolevas asjas arvestama. Kaitsja toetas taotlust ning palus K.G vangistusest ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on K.G ära kandnud 1-aastasest 3-kuulisest 6päevasest vangistusest 6 kuud ja 3 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning tema vanuse juures korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka ei ole K.G käitumine vanglas olnud seaduskuulekas ja isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanavanemate juurde 3-toalisesse majja, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja vanavanemad on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedasteks on vanaema ja vanaisa, kes on kinnipeetavat kasvatanud lapsest peale ja suhted nende vahel on väga head ning toetavad. Kinnipeetava lähedasteks on veel ema, õde, elukaaslane ja ühine alaealine laps, kes kõik elavad xxxx, kuid kellega suhted on igati toetavad ja head. Samas võib kinnipeetav negatiivses suunas mõjutatav olla ning kuritegudega kaasa minna, seda tunnistab ta ka ise. Oma sõnul halba mõju avaldava seltskonnaga enam ei suhtle. 3 Samas negatiivse mõjuga tuttavatest ja isiku mõjutatavusest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul tööle määratud ja teda ei ole kutseharidust õppima suunatud. 22.10.2019 algas kinnipeetaval sotsiaalprogramm "Õige hetk", mis lõppeb
5. aasta alguses. Individuaalse täitmiskava kohta rohkem andmeid pole. K.G-l on tasumata nõudeid, vanaema sõnul kohtukulud ja järelmaksud, kuid kinnipeetava enda sõnul on ta valmis neid maksma juhul, kui tal tekib selleks rahaline võimalus. Kohus on seisukohal, et rahalise võimaluse hindamine sõltub eelkõige kinnipeetavast endast ning väidetu põhjal ei ole K.G motiveeritud likvideerima võlgnevusi. Ka võivad võlad ilmselgelt mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses ja kohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne, kuna varasemalt on isik pannud toime varavastaseid tegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemise korral isikul töökoht puudub. Ka on tema konkurentsivõime tööturul ilmselgelt problemaatiline, kuna tal puudub eriala. Xxxx omandatud kutsehariduse kohta puuduvad tõendid. Varasemalt on kinnipeetav lühiajaliselt töötanud xxxx OÜ-s ja xxxx OÜ-s ning on töökohti tihti vahetanud. Kinnipeetav on huvitatud kutseõppest, kuid ei ole selge, millisel erialal. K.G-l on probleeme alkoholi tarvitamisega, varavastased teod on ta enda sõnul toime pannud alkoholijoobes ja endale aru andmata, miks ta seda teeb. Kinnipeetav on lubanud alkoholi tarvitamist vähendada. Kohtu hinnangul aga sellisest seisukohast ei piisa, kuna alkoholi tarvitamise ning toimepandud kuri- ja väärtegude vahel on otsene seos, sest alkoholijoobes muutub K.G impulsiivseks. Narkootikumidest kasutas isik enne vangistust kanepit, kuid on proovinud ka heroiini ja amfetamiini. Vabanemisel soovib narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Siiski ei saa jätta märkimata, et K.G-d on xxxx karistatud vangistusega narkootikumide käitlemise eest. Isiku enda sõnul müüs ta raha saamise ja enda varustatuse eesmärgil kanepit ja heroiini. Seega sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise oht jääb püsima. Vangla iseloomustuse kohaselt ei oska K.G lahendada oma probleeme seadusekuulekalt, pigem valib kiirema ja lihtsama tee ega arvesta sealjuures sellega, kuidas tema käitumine võib mõjutada tulevikus teda ennast ning ka teisi. Vestlustel räägib seda, mida kuulda tahetakse, mis viitab manipuleerivale käitumisstiilile. Ametnikega teeb koostööd omakasu eesmärgil ja püüab tehtud kahju pisendada, mis omakorda viitab kuritegelikule hoiakule. Kinnipeetav on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid mõlemad katseajad ebaõnnestusid:
6. aastal kriminaalhooldusel olles rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele; 2019 aastal kriminaalhooldusel olles rikkus isik katseaja tingimusi sellega, et pani toime uue kuriteo, mistõttu karistus pöörati täitmisele Vangla hinnangul on K.G avalikkusele ohtlik. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud raskused, ta on mõjutatav suhtlusringkonna poolt ja kui ta käitub impulsiivselt. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 4 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu, lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja käitumist karistuse kandmise ajal (kehtiv distsiplinaarkaristus) ning K.G-l tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine ja uue kuriteo sooritamine katseajal, isiku käitumise impulsiivsus ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine ning kuritegelikud hoiakud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5