lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav H.G ik XXX, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 07.11.2016 otsusega
lg 2 p 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 4 kuud vangistust
MS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi H.G
MS § 238 lg 2 alusel H.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta ja 4 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vastavalt
Vastavalt LS § 127 on H.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 17.12.2018.a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.G-lt riigituludesse sundraha 810 eurot ja menetluskulud 939 eurot (joobeseisundi tuvastamise kulu 549 eurot, kaitsjatasu 390 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1749 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 154,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD H.G on koht u alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 22.06.2018 kella 14.46 ajal Tallinnas, xxx tänaval mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin, MDMA). Lisaks juhtis H.G uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 11.09.2018 kella 08.02 ajal Tallinnas, xx ja xx tee ristmiku juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojooveuriinist tuvastatud kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin) ning uuesti 24.11.2018 kella 23.45 ajal Tallinnas, xx tänava xx ja xxx vahelisel alal mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin, MDMA). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 2 Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. H.G pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav H.G , et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast sõiduki joobes juhtimises süüdi, nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud. H.G on kahtlustatavana ülekuulamistel tunnistanud, et juhtis korduvalt, so 22.06.2018, 11.09.2018 ja 24.11.2018 sõidukit narkojoobes. Narkootilisi aineid (amfetamiini) tarvitas ta kas eelmisel või üle-eelmisel päeval enne kinnipidamisi (tl 1-3, 31-33, 82-87). Prokurör palu s kohtul H.G süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 7.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 4 kuud vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 10 kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja sellest tulenevalt lugeda karistuse algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 17.12.2018.a.
Kaitsja süüdistus e põhjendatust ei vaidlustanud. Kaitsja taotles karistuseks sellise pikkusega vangistuse mõistmist, mis võimaldaks karistuse asendamist üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et H.G süü
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). 3 Peale süü omaksvõtu tõendavad H.G süüd mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis 22.06.2018.a, 11.09.2018.a ja 24.11.2018.a tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et puudub igasugune vaidlus selles, et H.G juhtis 22.06.2018.a, 11.09.2018.a ja 24.11.2018.a, so korduvalt, mootorsõidukit joobeseisundis ning tema organismis sisaldus kõigil nimetatud kuupäevadel narkootilisi aineid sellisel määral, et tal tuvastati narkojoove. Politseiametnikust tunnistaja E. M ütluste kohaselt märkas ta 22.06.2018.a kella 14.45 ajal patrullis olles Tallinnas, xxx tänaval liikuvat sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx, sõidukil esiosas rippus lahtine plastmassosa, sõiduki juht nägi välja väsinud ja uimane. Peale sõiduki peatamist selgus, et sõidukit juhtis H.G , kellel esinesid narkojoobe tunnused – silmade punetus, väikesed silmapupillid, mis ei reageerinud valgusele, unisus, sõidukist väljumisel kerged koordinatsioonihäired ja häiritud reaktsioonikiirus. Kohale kutsutud patrull teostas kiirtesti, mis näitas amfetamiini tarvitamise tunnuseid. Ka H.G ise tunnistas, et oli eelnevalt tarvitanud amfetamiini. H.G toimetati raviasutusse ekspertiisi (tl 11). Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (tl 8-10) tõendavad, et H.G uriinist leiti narkootilisi aineid amfetamiini, metamfetamiini, MDMA ning tal esines joove narkootiliste ainete tarvitamisest 11.09.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollidest, liiklusõnnetuse skeemist ja liiklusõnnetuse lisalehest, samuti sõidukite vaatlusprotokollidest koos fotodega (tl 49-70) nähtub, et 11.09.2018.a kella 08.00 paiku toimus Tallinnas, xxx teel xx tn ja xx tee ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid autobuss xx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis T. T ja sõiduk xxx xxx, registreerimismärgiga xxx, mida juhtis H.G . Bussil oli deformeerunud vasakpoolne küljepeegel ning küljepeegli korpus oli eraldunud. Tunnistaja T Ti ütluste (tl 36-39) kohaselt töötas ta bussijuhina ning liikus bussiga xxx mööda xxx teed linna suunas. xxx tn ristmikul riivas vasakus reas sõitnud sõiduk registreerimismärgiga xxx bussi ja lõhkus bussi peegli koos toega. Sõiduk liikus peale juhtunut edasi. Tunnistaja jõudis talle järele, kirjutas üles sõiduki andmed ja helistas politseisse. Sõiduki xxx juht oli umbes 30-40 aastane eestlane, kes tundus olevat ebakaine. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (tl 42- 45) tõendavad, et H.G uriinist leiti 11.09.2018 narkootilisi aineid kokaiini, amfetamiini ja metamfetamiini ning tal esines joove narkootiliste ainete tarvitamisest. Politseiametnikest tunnistajate M P ja M V ütlused (tl 82-84,88) kinnitavad, et 24.11.2018.a toimunud politseioperatsiooni käigus peatati Tallinnas, xxx tänava xxx ja xxx vahelisel kontrolliks sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx , mida juhtis H.G . H.G-ga suheldes nägi M. P, et tal esinesid narkootiliste ainete tarvitamise tunnused – ahenenud pupillid, silmad punetasid, kä sivartel olid süstimisjäljed. Indikaatorvahendiga kontrollimisel reageeris indikaatorvahend positiivselt ainele MET. H.G ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid umbes kaks päeva tagasi. H.G suunati raviasutusse. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 91), joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (tl 93-95) tõenda vad H.G-l joobeseisundi olemasolu narkootilistest ainetest amfetamiin, metamfetamiin, MDMA. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (tl 116) kinnitab, et H.G omab mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 2 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et H.G pani korduva mootorsõiduki 4 juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad lisaks H.G süüd tunnistavatele ütlustele kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati H.G-l kõigi kinnipidamiste ajal narkojoobe tunnused. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.G poolt
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aastane vangistus. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes eisundis on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et H.G on sõiduki juhina liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaoluga, et H.G juhtis mootorsõidukit narkojoobes ka ajal, mil tema suhtes toimus menetlus kriminaalasjas tema süüdistuses
Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et H.G suhtes on põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmises määras. Vangistus 2 aastat vastab kohtu arvates H.G süü suurusele. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat põhikaristust vähendada 1/3 võrra ja mõista H.G-le karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud. Karistusregistri väljatrükist ja kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt on H.G-d karistatud Viru Maakohtu 07.11.2016.a otsusega
lg 2 p 9 järgi liitkaristusena 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
Seega pani H.G uue kuriteo toime katseajal . Eeltoodut arvestades tuleb H.G-le mõista liitkaristus
Kaitsja ja süüdistatav taotlesid asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et vastavalt
lg 1 võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Seega ei ole H.G-le mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik.
lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et H.G ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks võtta H.G mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. 5 Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on joobe tuvastamise kulud summas 549 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 390 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.