MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.Y-lt menetluskuluna riigituludesse 148,80 (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99919700019257. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 148,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arvo Suubani poolt süüdimõistetu A.Y kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, A.Y-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.04.2019 otsusega tunnistati A.Y süüdi
lg 2 p 8,9 (28.08.2017 episood) järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 07.12.2017 otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest arvati maha Viru Maakohtu 07.12.2017 otsuse järgi täies ulatuses ärakantud karistus 1 aasta vangistust ning karistus loeti täielikult ärakantuks. A.Y tunnistati süüdi
lg 2 p 8,9 ja § 121 lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.12.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta A.Y tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A.Y ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Praegu on väga õige aeg, et vabaneda ja alustada uut elu. Tal on olemas töö- ja elukoht. Tööle läheb firmasse B, mis valmistab xxxx. Kinnipeetav helistas sinna ja nad kinnitasid, et on nõus teda tööle võtma. On otsustanud, et ei taha enam suhelda nende inimestega, kes tarvitavad ja müüvad narkootikume. Ema ja vend on nõus teda abistama. Teod pani toime narkootikumide pärast, kuid ta ei taha sellist elu enam elada. Esimest korda proovis narkootikume 14-aastaselt, tarvitas erinevaid narkootikume. Ta ise soovib väga narkootikumide tarvitamisest lahti saada. Leiab, et kui ta ei tarvita narkootikume, siis ei satu enam ka vanglasse. Ta sai enne vanglat töövõimetuspensioni ning vabanemisel pöördub kohe asju ajama, et taastada pension. Kaitsja Ruzlan A.Y kirjeldas, et kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest, tegemist oli vargustega ja löömisega. Kuivõrd tegemist oli ühekordse vägivalla kasutamisega, siis leiab kaitsja, et vangla on oma iseloomustuses üle hinnanud võimaliku vägivalla elementi isiku edaspidises käitumises. Varasemat elukäiku iseloomustab korduvkaristatus, kehtivaid on hetkel neli. Ta on varasemalt jõudnud omandada töökogemuse ehitajana ja tal on eriala mööbelsepp-restaureerija. Mis puudutab käitumist karistuse kandmise ajal, siis puuduvad distsiplinaarkaristused, ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja leidsid aset mitmed vestlused probleemide lahendamise oskuse arendamiseks. Iseloomustuse 2 kohaselt oli nii programm kui ka vestlused edukalt läbitud, positiivsete tulemustega. Vangla on märkinud, et isik on analüüsiva võimega ja mõistab, mida ta tahab tulevikus saada. Isik viibib avavanglas ja on pikemat aega hõivatud tööga, alguses koristajana, hiljem ja käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat. Kaitsja rõhutab, et kui eelmise aasta juulis jäeti kinnipeetav elektroonilise valve alla vabastamata, kuna täitmiskava ei olnud täielikult täidetud, siis tänaseks on need takistused täidetud. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et individuaalne täitmiskava näeks tema osas ette veel mingisuguseid tegevusi. Käesolevaks ajaks on tal kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Oluline on see, et ta ise soovis asuda vabanemise korral xxxx, et eemalduda endisest suhtlusringkonnast xxxx. Tal on võimalus taastada töövõimetuspension, mis oleks täiendavaks sissetuleku allikaks töökohal saadavale töötasule. Seega materiaalselt oleks ta kindlustatud ja tal ei oleks vajadust toime panna uusi süütegusid oma varalise olukorra parandamiseks. Oluline on ka see, et ta on nõus osalema programmis „Sütik“ tugiteenusel ja nõusolek sellesse projekti lülitumise osas on ka programmi läbiviija poolt antud. Karistuse eesmärgid on vangla iseloomustuse kohaselt põhimõtteliselt täidetud, võimalused vabaduses on head, aga probleemiks jääb muidugi narkootikumide võimalik edasine tarvitamine. Iseloomustuses on märgitud, et ta tahab oma elu muuta, on teadlik riskifaktoritest ning ta on omandanud teadmised nendega toime tulemiseks. Eesmärkideks on süüdimõistetav seadnud tugiteenuse abil stabiilse elu korraldamise, vangla märgib, et selle eesmärgi täitmine on täiesti reaalne. Oluline on ka see, et varasemalt pole ta katseajal olnud ja kriminaalhooldaja abi võimaldab tal normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Juhul, kui ta kannaks karistuse lõpuni ära, siis jääks ta sellest hooldaja abist ilma. Iseloomustuses on märgitud, et probleeme ametnikega suhtlemisel tal ei ole, seega peaks ka koostöö kriminaalhooldusega sujuma ja võib eeldada, et ta läbib katseaja edukalt. Kokkuvõtvalt palub kaitsja Ruzlan A.Y ennetähtaegselt vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A.Y ära kandnud üle 1 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 1 aasta 8 kuu 28 päevasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Isiku kuritegelik käitumine on sarnane eelnevale, kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel. Käesolevad kuriteod on kehaline väärkohtlemine ja vargused, varem on ta toime pannud samuti vargusi. Seega muster kordub. 3 Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja saanud enda sõnul aru sõltuvusainete tarvitamise mõjust ja tagajärgedest, temaga on vesteldud probleemide lahendamise oskuse arendamisest ja vägivaldsusest ning ta on töötanud vangla majandustöödel koristajana. Alates 06.11.2019 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning ta töötab väljaspool vanglat AS-s E. Lisaks on ta kahel korral käinud lühiajalisel väljasõidul lähedaste juurde, mis on kulgenud probleemideta. Seega võib isiku käitumisest vangistuses järeldada, et ta on teinud teatavaid samme õiguskuulekuse suunas ning on motiveeritud ka edaspidi käituma seaduspäraselt. Vabanemisjärgseid elutingimusi saab samuti pidada positiivseks. Tal on olemas kindel elukoht ühiselamus aadressil xxxx, mille juhataja on kinnitanud, et kinnipeetavale tagatakse ühiselamus vabanemisel elukoht. Samas oli isikul ka enne vangistust kindel elukoht ning see ei aidanud uute kuritegude toimepanemist ära hoida. Praegusel juhul on elukohaga seoses uue kuriteo toimepanemise risk minimaalne, kuid olemas. Nimelt võib ühiselamus elada ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad isikule negatiivselt mõjuda. Kinnipeetav on korduvalt pannud kuritegusid toime grupis, mis viitab sellele, et on vähemalt mingil määral teiste poolt mõjutatav. Enda sõnul tal kriminaalse tutvusringkonnaga suhted säilinud ei ole ning soovib vahetada keskkonda seetõttu, et vanadest tuttavatest eemalduda. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s B, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne käesolevat vangistust jõudis isik olla ligikaudu 3 kuud vabaduses, enne kui ta jälle vanglasse sattus ning selle aja jooksul ta tööle ei asunud. Tema sissetulekuks oli töövõimetuspension ja varguste eest saadud vahendid. Enda sõnul varastas, kuna ei jäänud muud üle. Majanduslikest raskustest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski maandab kindel töökoht ja sissetulek, samuti on tal võimalik vabanemisel taastada töövõimetuspension. Isikul on iseloomustuse kohaselt tasuma üle 7000 euro rahalisi nõudeid ning nende tasumine on ebatõenäoline. Kuigi risk on väike, on siiski majanduslikesse raskustesse sattumine kuritegeliku eluviisiga jätkamise riskiks. Isik on tunnistanud, et rahaliste vahendite puudumisel läks kergema vastupanu teed ja varastas. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on sõltuvusainete tarvitamine. Isik tunnistab, et varasemalt oli tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid siis vahetas alkoholi narkootikumide vastu. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Tarvitamist alustas varakult, seega on pikalt tarvitanud ning loobumine võib olla raskendatud. On kirjeldanud, et tarvitas erinevaid narkootilisi aineid erineval viisil ning igapäevaselt. Seega on kujunenud raske sõltuvus, millest loobumine on raske ja tagasilanguse tekkimine tõenäoline. Positiivne on, et isik ise tunnistab narkosõltuvust, soovib oma elu muuta ja enam sõltuvusaineid mitte tarvitada ning on andnud nõusoleku osalemiseks tugiteenusel SÜTIK. Eeltoodu on suur samm muutumise suunas, kuid kohtul puudub kindlus, et isik suudab seda saavutada. Siiani ei ole ta tarvitamisest suutnud loobuda ning on jätkanud kuritegude toimepanemist narkosõltuvuse tagajärjel. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et A.Y vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning et just tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Isik ei ole varem kriminaalhooldusele olnud allutatud, seega kogemus selles osas puudub. Isikul on reaalsed ja teostatavad eesmärgid tulevikuks, kuid ta vajab nende teostamiseks abi ja toetust, mis oleks pikaajalisem, kuid ettenähtud katseaeg 6 kuud. Vastasel juhul võib tekkida tagasilangus kuritegelikule teele. Kohtu hinnangul on majanduslike raskuste tekkimine ja narkootikumide tarvitama asumine uue kuriteo toimepanemist soodustavateks teguriteks, mille tekkimist ei saa välistada ainuüksi isikule kontrollnõuete 4 kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 148,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 23.04.2020 kohtumäärus 1-19-2377 jõustus 19. juunil 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.