← Eesti

5-25-27/8

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-27

  1. september 2025 Eesistuja Margit Vutt, liikmed Julia Laffranque ja Saale Laos Sulev Švilponise ja MTÜ Ausad Valimised kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale Kaebaja Sulev Švilponis Kaebaja MTÜ Ausad Valimised Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
  2. Rahuldada Sulev Švilponise kaebus. MTÜ Ausad Valimised kaebus rahuldada osaliselt. Tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste tegemine 25.–
  3. augustil 2025 koosolekut kokku kutsumata e-kirjade teel õigusvastaseks.
  4. Jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus rahuldamata osas, mis puudutab taotlust tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni töökord osas, milles see võimaldab pidada koosolekut (võtta vastu otsuseid) teabevahetuse teel.
  5. Jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus rahuldamata osas, mis puudutab taotlust tunnistada õigusvastaseks riigi valimisteenistuse
  6. septembril 2025 avaldatud teade
  7. septembril 2025 toimunud Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku toimumise kohta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) korraldas 25.–
  9. augustil 2025 otsuste vastuvõtmise teabevahetuse korras e-posti teel, milles osalesid VVK ja riigi valimisteenistuse (RVT) liikmed. Selle kohta avaldati
  10. augustil 2025 protokoll, mille kohaselt võeti eelmärgitud viisil vastu kolm otsust. Esimesed kaks puudutasid valmiskaebuste lahendamist ja kolmandaga kooskõlastati RVT poolt
  11. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks kohalikele omavalitsustele eraldatud raha jaotus. 5-25-27
  12. Lisaks eelnevale pidas VVK
  13. septembril 2025 algusega kell 14 Tallinnas Komandandi majas (Toompea 1) koosoleku. Koosoleku toimumise kohta avaldas RVT valimised.ee lehel teate
  14. septembril
  15. Sulev Švilponise kaebus
  16. S. Švilponis esitas
  17. augustil 2025 kaebuse, milles palub tunnistada VVK 25.–
  18. augustil 2025 peetud koosoleku õigusvastaseks. Nii Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 12 lg-st 3 kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra (VVK töökord) p-st 4.3 tulenevalt on VVK koosolekud avalikud. Selleks, et soovijad saaksid koosolekul osaleda, tuleb koosoleku avalikkuse tagamiseks eelseisvast koosolekust avalikkust aegsasti teavitada. Koosoleku protokollist nähtub, et ühelgi päevakorrapunktil juurdepääsupiirangut ei ole. Seega on küsitav, millisel õiguslikul alusel võeti isikutelt võimalus avalikult toimuma pidanud koosolekul osaleda. VVK protokollid ei kajasta objektiivselt ega adekvaatselt koosolekul toimunut, mistõttu on kaebajal kõrgendatud huvi koosolekut vahetult jälgida. Kuna kaebajal ei olnud 25.–
  19. augustil 2025 toimunud avalikul koosolekul võimalik osaleda, on tema õigusi rikutud. MTÜ Ausad Valimised kaebus
  20. MTÜ Ausad Valimised esitas
  21. septembril 2025 kaebuse, milles taotleb Riigikohtult VVK 25.–
  22. augusti
  23. a koosoleku ning VVK töökorra p 7.1 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja palub hinnata ka seda, kas VVK töökord on kooskõlas RKVS § 12 lg-ga 3, §-ga 194 ning põhiseaduse (PS) §-dega 1 ja
  24. Samuti taotleb kaebaja VVK
  25. septembril 2025 toimunud koosoleku korralduse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist osas, mis puudutab VVK 25.–
  26. augusti koosolekuga seotud kaebust, kuna koosoleku toimumisest sai ta teada alles Riigikogu dokumendiregistris avaldatud koosoleku protokolliga tutvudes.
  27. VVK 25.–
  28. augusti
  29. a koosolek oli salajane, kuna selle toimumise kohta ei avaldatud eelteadet ja avalikkusel ei olnud võimalik seda koosolekut jälgida ega taotleda selle jälgimist VVK töökorra p 7.4 alusel. Koosoleku protokollist ei nähtu kaalukaid põhjusi, miks koosolek korraldati teabevahetuse teel. Koosolekute korraldamine viisil, mis ei võimalda avalikkusel nendel osaleda ning kus otsuste langetamine toimub koosolekut kokku kutsumata, ei ole kooskõlas RKVS § 12 lg-st 3 tuleneva VVK koosolekute avalikkuse nõudega ega valimistoimingute avalikkuse põhimõttega. Seega ei võimalda seadus VVK-l langetada otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Seda ei tohiks võimaldada ka VVK töökord.
  30. Kehtiv VVK töökord jätab koosolekul osalemise passiivsed ja aktiivsed rollid määratlemata. See on toonud kaasa VVK meelevalla ja vaatlejate põhjendamatu takistamise. Seetõttu peaks VVK töökord ammendavalt määratlema koosoleku osalejate rollid, õigused ja kohustused.
  32. septembril 2025 toimunud VVK koosoleku toimumise kohta avaldati teade liiga lühikese etteteatamisajaga. Umbes 24-tunnist etteteatamisaega ei saa lugeda piisavaks ajavaruks VVK töökorra p 7.3 tähenduses, mistõttu oli see vaatlejatele, sh kaebajale ebakohaseks takistuseks koosolekul osalemisele. Tavapäraselt annab VVK oma koosolekute toimumisest teada kolm päeva enne nende toimumist. Kaebajal ei olnud sedavõrd lühikese etteteatamisajaga võimalik oma esindajat
  33. septembri
  34. a koosolekule saata. Koosoleku teates ei kajastunud võimalust osaleda koosolekul elektrooniliselt – see oleks lühikest etteteatamisaega korvanud. 2

(5)5-25-27
  1. MTÜ Ausad Valimised esitas
  2. septembril 2025 kaebuse täienduse, mille kohaselt soovis kaebaja vaadelda
  3. septembri
  4. a koosolekut elektrooniliselt, aga seda talle ei võimaldatud. Seega on rikutud kaebaja õigust vaadelda VVK koosolekuid, mis on seaduse kohaselt avalikud. Vastus kaebustele
  5. VVK vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. VVK otsused võivad olla väga suure kaaluga ja need vajavad riigi korrapärase toimimise tagamiseks kiireid lahendusi. Seda silmas pidades on seadusandja kehtestanud kaebuste läbivaatamisele lühikesed tähtajad. Valimiskaebusi tuleb lahendada erakordselt kiiresti. Seda õigustab asjaolu, et valimistega seotud küsimustel on eriline kaal. Samas peab VVK lahendama ka selliseid kaebusi, millel ei ole seost valimiste legitiimsuse ega valimistulemuste väljakuulutamisega. 25.–
  6. augusti
  7. a koosolekul lahendati kahte kaebust, mille läbivaatamiseks ei olnud alust. Kui arutluse all olev küsimus on ülimalt kiireloomuline või kui lahendatakse kaebusi, millel ei ole edulootust, on teabevahetuse korras koosoleku läbiviimine õigustatud. VVK liikmetel oli võimalik anda oma seisukoht eelnevalt ette valmistatud lahendi projekti kohta pärast sellega tutvumist neile sobival ajal umbes 24 tunni jooksul.
  8. Menetlusökonoomia on kaalukas argument. Kaebused tuleb lahendada nii menetlusosaliste kui ka menetleja jaoks võimalikult väikese kuluga. Seda toetavad ka haldusmenetluse üldpõhimõtted, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti lihtsalt ja kiirelt, et vältida isikutele tekkivaid üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Lisaks määrab VVK tegevusele kohalduva haldusmenetluse seaduse § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel.
  9. Vaidlusalusel koosolekul lahendati Tartumaal elavate isikute kaebusi. VVK koosolekud toimuvad Tallinnas, mistõttu oleks kaebajatele kaasnenud koosolekule sõitmisega rahalised kulutused. Koosoleku korraldamine elektrooniliselt või kohapeal oli keeruline ka VVK liikmetele endile, kuna koosolek peeti puhkuste perioodil, ühel liikmel ning ühel asendusliikmel oli sel ajal osalemine üldse välistatud ning ühel liikmel olid jätkuvad tehnilised probleemid virtuaalruumiga liitumisel. Koosolekut ei ole põhjendatud kokku kutsuda üksnes selleks, et anda teada valimiskaebuste läbi vaatamata jätmisest.
  11. septembri
  12. a koosoleku toimumise aja tingis päevakorras olnud kaebuste lahendamiseks ettenähtud lühike tähtaeg. Lühikese tähtaja jooksul tuleb leida kõigi VVK liikmete jaoks sobiv koosoleku toimumise aeg. Teade koosoleku toimumise kohta avaldatakse kohe pärast koosoleku kokku kutsumist.
  13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis kohtuasjad nr 5-25-27 (S. Švilponise kaebus) ning 5-25-30 (MTÜ Ausad Valimised kaebus)
  14. septembri
  15. a määrusega ühte menetlusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  16. Kolleegium leiab, et kaebused on lubatavad. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)
  17. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses saavad isikud kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKm 27.06.2025, 5-25-11/3, p 9). Koosoleku kui VVK 3
(5)5-25-27 otsustusprotsessi vaatlemise täielik välistamine ning ebapiisav aeg koosoleku toimumisest etteteatamisel riivavad kaebajate vaatlejaõigust. Kaebused on tähtaegsed.
  1. RKVS § 12 lg 6 kohaselt kehtestab VVK otsusega oma töökorra. Seadusandja ei ole VVK-le töökorra kehtestamiseks täpsustavaid suuniseid sätestanud. Sellest järeldub seadusandja tahe anda VVK-le oma töö korraldamisel avar otsustusruum, mida piiravad üksnes seadusest tulenevad nõuded. Seejuures on VVK töökord komisjoni sisemist töökorraldust reguleeriv akt, mis ei ole otseselt suunatud kolmandate isikute, sh vaatlejate õiguste ega kohustuste reguleerimisele (vt ka nt RKPJKo 13.06.2024, 5-24-2/3, p 38).
  2. VVK on otsuste vastuvõtmist ilma koosolekut kokku kutsumata põhjendanud sellega, et RKVS § 12 lg 6 alusel kehtestatud VVK töökorra p 4.2 sätestab mh, et koosoleku võib korraldada ka teabevahetuse korras ehk sidevahendite abil. Töökorra p 7.1 kohaselt võib VVK koosoleku korraldada kaalukate põhjuste olemasolul koosoleku kokkukutsuja otsusel teabevahetuse (e-kirja, SMS-i, telefonikõne vms) teel. Iseenesest pole õiguslikult välistatud, et teatud otsustuskogule – olgu see siis era- või avalikõiguslik – võib olla antud õigus võtta otsuseid vastu mitte ainult koosolekul, vaid ka koosolekut kokku kutsumata, hääletades sidevahendite (nt e-kirja, SMS-i jmt) abil. VVK puhul sätestab RKVS § 12 lg 1 aga sõnaselgelt, et VVK töövorm on koosolek. Seega ei näe seadus VVK-le ette võimalust võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata.
  3. VVK töökorra p 4.2 ja 7.1 tuleb tõlgendada selliselt, et sidevahendeid kasutades on VVK-l õigus edastada otsustamist vajavates küsimustes komisjoni liikmetele teavet ja vahetada samadel teemadel mõtteid, kuid otsuseid niimoodi vastu võtta ei saa. Teabevahetus ega ka sidevahendite abil hääletamine ei ole koosolek RKVS § 12 lg 1 tähenduses. Koosolek tähendab füüsiliselt või elektrooniliselt (sh hübriidvormis) toimuvat vahetut, reaalajas toimuvat ja jälgitavat arutelu. Siiski on teabevahetuse korras VVK töökorra mõttes lubatud jagada enne koosoleku toimumist koosoleku materjale, samuti vahetada mõtteid otsustamisele tulevates küsimustes. Teabevahetus ei tohi aga olla peamine arutelu viis VVK pädevuses olevate küsimuste otsustamisel, nii et koosolek muutuks üksnes otsuse formaalseks kinnitamiseks. Kuna teabevahetust e-kirjade vahetamise teel ei saa käsitada koosolekuna RKVS § 12 lg 1 tähenduses, rahuldab kolleegium S. Švilponise kaebuse ja kõnealuses osas ka MTÜ Ausad Valimised kaebuse ning tunnistab VVK otsuste tegemise 25.–
  4. augustil 2025 koosolekut kokku kutsumata e-kirjade teel PSJKS § 46 lg 1 p 1 alusel õigusvastaseks. Kuna VVK töökorra sätteid on võimalik tõlgendada selliselt, et need oleks kooskõlas seadusega, ei ole põhjust rahuldada MTÜ Ausad Valimised kaebust osas, milles kaebaja taotleb töökorra õigusvastaseks tunnistamist.
  5. MTÜ Ausad Valimised on vaidlustanud ka
  6. septembril 2025 toimunud VVK koosoleku korralduse, leides, et teade selle koosoleku toimumise kohta avaldati liiga lühikese etteteatamisajaga. Kolleegium tõlgendab taotlust selliselt, et kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks RVT
  7. septembri
  8. a toimingu, millega avaldati valimised.ee veebilehel uudis
  9. septembril 2025 toimuva koosoleku kohta. Kolleegium märgib, et lühike etteteatamisaeg VVK koosoleku toimumise kohta võib sõltuvalt koosoleku pidamise viisist, s.o kohapeal toimuv, elektrooniline või hübriidvorm, ja arutlusele tulevatest küsimustest kitsendada isikute võimalusi VVK koosolekuid jälgida ning riivata seega vaatlejate õigusi. Vaatlemisõigus ei ole aga piiramatu. Vaatlemisõiguse riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei ole ebamõistlik (viimati RKPJKo 24.07.2025, 5-25-21/2, p 13).
  10. Valimised.ee veebilehel
  11. septembril 2025 avaldatud uudisest nähtub, et
  12. septembril 2025 toimunud koosolek plaaniti läbi viia üksnes kohapeal. VVK sõnul põhjustas umbes 24-tunnise etteteatamisaja asjaolu, et valimiskaebemenetluses on kaebuste lahendamiseks ette nähtud lühikesed 4
(5)5-25-27 menetlustähtajad. Tegemist on legitiimse eesmärgiga VVK koosoleku vaatlemise õiguse piiramisel. Koosoleku päevakorrast nähtuvalt tuli arutlusele mh ühe valimiskaebuse lahendamine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 66 lg 2 kohaselt peab VVK kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest. On usutav, et sedavõrd lühikese tähtaja puhul võib juhtuda, et VVK liikmetel on oma teiste ametikohustuste või puhkuste tõttu võimalik kaebuse lahendamiseks koguneda vaid ühel kindlal tööpäeval. Seejuures võib ka koosoleku täpse aja kokkuleppimine olla VVK liikmete jaoks nimetatud põhjustel raskendatud ja võtta aega. Neil põhjustel ei kujuta umbes ööpäevane etteteatamisaeg koosoleku toimumisest endast ebamõistlikku vaatlejaõiguse riivet. Kolleegiumi hinnangul on üldjuhul siiski soovitatav, et juhul, kui koosolekut plaanitakse läbi viia üksnes kohapeal, luuakse tavapärasest lühema etteteatamisaja puhul potentsiaalsetele vaatlejatele võimalus jälgida koosolekut elektrooniliselt. 20. Eeltoodud põhjusel jätab kolleegium PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel MTÜ Ausad Valimised kaebuse rahuldamata osas, milles on vaidlustatud RVT toimingut, millega avaldati 2. septembril 2025 toimunud VVK koosoleku toimumise teade umbes 24-tunnise etteteatamisajaga. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.