Obsah (4)

§ 44§ 121§ 2§ 175

3-25-2574 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-25-2574 22.08.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise n

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lg 2 p-st 1 tuleneb, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 10. Esmalt märgib kohus, et kaebaja taotles 25.06.2025 vanglale esitatud vaides nr 18/225/151-1 nimetatud nõuete rahuldamist. Vaides taotles kaebaja Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsuse nr 2-2/2-25/3030-2 tühistamist ja vanglaametnike suhtes juurdluse alustamist. Seega tegemist on kaebusega, mis on esitatud Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsuse nr 2-2/2-25/3030-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks alustada sisejuurdlust (distsiplinaarmenetlust). Halduskohus märgib, et kaebuse eesmärgiks on vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine, mis peab selgitama välja, kas vanglaametnikud võiksid rikkuda enda teenistuslikke kohustusi. 11.

§ 44lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 3 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

1. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsus nr 2-2/2-25/3030-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlused vanglaametnike suhtes sisejuurdluse alustamiseks, ei riiva mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi. 2 3-25-2574 Tegemist on vanglasisese otsusega, millel puudub välismõju, sh mõju kinnipeetavate õigustele. Kaebajal on küll võimalus vajaduse korral teavitada vangla juhtkonda vanglaametnike võimalikest distsiplinaarrikkumisest, kuid see ei anna talle õigust vaidlustada distsiplinaarmenetluse alustamata jätmise otsust haldusmenetluses, kuna tegemist pole kaebaja õigusi puudutava otsusega või toiminguga. Juhul, kui kaebaja leiab, et vanglaametnik käitus tema suhtes õigusvastaselt, on tal õigus vaidlustada vanglaametniku toimingut või otsust haldus- ja halduskohtumenetluses. Sellega on tagatud kaebajale kui kinnipeetavale õigusete tõhus õiguskaitse.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudest

121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes. 14.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt 5.08.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

1. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus tegi kindlaks, et kaebajal (taotlejal) puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse (juurdluse) alustamist ning distsiplinaarmenetluse alustamata jätmise otsus ei riiva mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi. Sellest tulenevalt tagastas kohus kaebuse tervikuna. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja taotluse tasuta riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus riigi tasuta õigusabi andmisest keeldumiseks.
2. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3 3-25-2574 4