RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-24 11. septemb

) §-le 62 tuginedes avalduse, viidates hooldekodudes toimuva e-hääletamise kontrollimise puudulikkusele. Kaebaja hinnangul on riigi valimisteenistus olnud tegevusetu valimiste kontrollitavuse ja usaldusväärsuse tagamisel, sest uuringuid hooldekodudes e-hääletamise asjus ei ole tehtud. 2. Kaebaja leidis, et

§-s 62 nimetatud avalduse esitamiseks annab alust riigi valimisteenistuse

1. juuli
2. a vastus tema teabenõudele. RVT teatas selles, et nemad ei ole Riigikogu
3. a valimiste järel asjaomaseid uuringuid tellinud.
5. juulil
6. a vastas RVT, et ei käsita kaebaja pöördumist avaldusena

§ 62

alusel, mille kohaselt tuleb avaldus esitada kolmandal päeval rikkumisest arvates. See säte on mõeldud alternatiivina kaebuste kiirema menetlemise huvides, kui tuvastatakse puudus valimiste korraldamises valimisperioodil.

1. Kaebaja avaldus on märgukiri märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 tähenduses. RVT
2. a tellitud uuringus „Biomeetrilise 5-25-24 näotuvastusmeetme rakendamine elektroonilisel hääletamisel“ on e-hääletamise anonüümistatud logide põhjal analüüsitud ka vanemaealiste inimeste grupiviisilist hääletamist ning ühtegi problemaatilist juhtumit ei leitud. Kuna pärast
3. a-t ei ole uut teavet seadusrikkumiste kohta ilmnenud, siis ei ole olnud vaja eraldi uuringut teha. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR)
4. a juunis avaldatud aruandes on tehtud soovitused seaduste edaspidiseks täiendamiseks, kuid selles puuduvad viited hindamise käigus tuvastatud tegevusetuse, rikkumiste või puuduste kohta.
6. juulil
7. a esitas kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse tema avaldusele puuduliku reageerimise kohta (

§ 66lg 1 p 2).

Kaebaja väitel rikkus riigi valimisteenistus tema õigusi sellega, et ei andnud eesmärgipärast vastust (haldusmenetluse seaduse § 5). 6. Avalduse seadust rikkuvate puuduste kohta

§ 62ja Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 68 alusel võib esitada igaüks.

Ekslik on valimisteenistuse arvamus, et

§ 62hõlmab üksnes valimisperioodil tehtavaid avaldusi.

7. Tegevusetus valimiste kontrollitavuse ja usaldusväärsuse tagamisel on oma olemuselt seadusrikkumine (RKVS § 1,

§ 1

). Riigi valimisteenistus on olnud tegevusetu hooldekodudes e-hääletamise kontrollimisel, kuigi kaebaja on aastaid sellele teemale tähelepanu juhtinud ning sellele on viidatud ODIHRi

1. a aruande p-s
4. augusti
5. a vastuses kaebaja pöördumisele teatas VVK esimees, et VVK ei käsita pöördumist kaebusena. Kaebuse saab esitada siis, kui RVT ei ole avaldust puuduse kohta valimiste korraldamisel kohaselt menetlenud, mitte siis, kui RVT vastas märgukirjale.
6. VVK-le esitatud vaidlusalune avaldus on nii märgukiri kui ka järelevalve algatamise avaldus. Seadus ei kohusta sellise avalduse alusel asutust järelevalvemenetlust algatama või rakendama muid konkreetseid meetmeid. Järelevalvemenetluse eesmärk ei ole isiku õiguste kaitse, vaid see toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides (RKPJKm 04.01.2016, 3-4-1-33-15, p 26). Seetõttu on isikul õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele (RKPJKo 04.07.2025, 5-25-13/5, p 11). RVT vastus ei anna alust valimisteenistuse üle järelevalve algatamiseks.
7. RVT vastus on sisuline ja piisav. Kui kaebaja hinnangul oli vastus ebapiisav, on tal õigus esitada uus ja täpsustatud pöördumine või teha RVT-le ettepanek täiendavaks aruteluks.
9. augustil
10. a esitas kaebaja VVK toimingute peale – tegevusetus tema
11. juuli
12. a kaebuse läbivaatamisel ja VVK esimehe
13. augustil
14. a saadetud kiri – kaebuse Riigikohtule.
15. Kaebaja seab kahtluse alla, kas VVK töökord annab esimehele volituse anda VVK nimel hinnanguid. On võimalik, et toimunud on VVK mitteavalik koosolek. Igal juhul on tema kaebus VVK-le jäetud ebaõigesti läbi vaatamata, kuna asjaomaseid aluseid

§ 65lg-st 3 ega RKVS § 71 lg-st 3 ei tulene.

Kaebuse meelevaldne tõlgendamine märgukirjaks või järelevalve taotluseks ei ole selle läbi vaatamata jätmise aluseks. 13. Kuigi

§-s 62 ja RKVS §-s 68 nimetatud avaldused puuduse kohta sisaldavad ilmselgelt ka märgukirja, selgitustaotluse ja järelevalve algatamise vajaduse tunnuseid, on valimisseadustes nimetatud avalduste menetlemise ja kaebeõiguse kohta käivad sätted erisätted muude seaduste suhtes. Ebaõige on seisukoht, et avalduse puuduste kohta võib esitada vaid valimisperioodil. Riigikohus on asjas nr 5-25-13 asunud seisukohale, et valimiste korraldamine hõlmab kõiki valimistega seotud küsimusi. 2

§ 62

lg 1 alusel võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses.

§ 62

lg 2 järgi tuleb selline avaldus esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval sama sätte lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates. Sisuliselt sama sätestab ka RKVS § 68. 19. Käesoleval juhul käsitas riigi valimisteenistus kaebaja 17. juuli 2025. a avaldust märgukirjana, mitte

§ 62järgse avaldusena.

Kolleegium sellega ei nõustu. Kaebajal on õigus selles, et

§-s 62 nimetatud avalduse esitamine ei ole piiratud valimiste ajaga.

§ 62

lg 1 kohaselt võib avalduse esitada valimiste korraldaja, st ka riigi valimisteenistuse (

§ 18lg 1 p 1) tegevuse peale.

Riigikohus on kaebuste liigitamise kohta selgitanud, et PSJKS § 37 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub alati, kui vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda. PSJKS 6. peatüki valimiskaebemenetlus ei ole ette nähtud üksnes selliste valimiste korraldajate ning valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamiseks, mis on vahetult seotud valimiste läbiviimisega. Teisisõnu, vaidlustatava toimingu või otsuse õiguspärasusest ei pea sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus. Eeskätt on määrav see, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks peab tulenema valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 13). Analoogselt ei ole

§ 62

alusel avalduse esitamise õigus piiratud üksnes juhtudega, mil valimiste korraldaja väidetav seadusrikkumine mõjutab välja kuulutatud valimiste hääletamis- või valimistulemuste legitiimsust.

1. Kaebaja pidas puuduseks valimiste korralduses asjaolu, et pärast Riigikogu
2. a valimisi ei ole tehtud isikukoodidel põhinevaid kontrolluuringuid e-hääletamise kohta hooldekodudes. See küsimus on seotud valimiste korraldamisega. Seega oli tegu avaldusega, mille lahendamisele kohaldub

§ 62. 3

§ 12

lg 3 kohaselt võtab VVK oma pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Riigi Teataja seaduse § 2 lg 4 p 8 järgi avaldatakse VVK otsused Riigi Teatajas. RKVS § 12 lg 1 kohaselt on VVK töövorm koosolek. VVK koosolek on avalik ja see protokollitakse (RKVS § 12 lg 3, vt ka RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 21). Koosoleku kui komisjoni ainsa töövormi, selle avalikkuse ja protokollimise nõuet on korratud RKVS § 12 lg 6 alusel kehtestatud VVK töökorra p-des 4.1 ja 4.

1. Seejuures on töökorra p-s 4.3 nähtud ette koosoleku aja, koha või toimumise viisi ja päevakorra avalikustamine valimiste veebilehel.
2. VVK
3. augustil
4. a kaebajale saadetud vastuse sõnastus jätab mulje, nagu oleks tegemist VVK kui kollegiaalse organi seisukohaga, kuid vastusest ei selgu, kas ja millal on VVK kaebust arutanud ja otsuse vastu võtnud. Veebilehelt valimised.ee ei nähtu, et kaebaja kaebuse arutamine oleks olnud mõne VVK koosoleku päevakorras, samuti ei ole Riigi Teatajas avaldatud VVK
5. augusti
6. a otsust. Seega on VVK rikkunud kohustust arutada kaebust avalikul koosolekul ning vormistada selle kohta kollegiaalne otsus. See, et RVT ja VVK liigitasid kaebaja pöördumised vääralt, tingis selle, et VVK-le esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata valel põhjusel. II
7. Kuigi VVK toimingud (kaebaja kaebuse läbivaatamiseks avaliku koosoleku pidamata jätmine, kollegiaalse otsuse vormistamata jätmine) on õigusvastased (PSJKS § 46 lg 1 p 1), ei pea kolleegium siiski otstarbekaks ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjendatuks kohustada VVK-d tegema uut otsust, vaid vaatab asja ise sisuliselt läbi. Kaebuse muus osas rahuldamiseks ei ole alust, kuna kaebaja esitas
8. juuli
9. a avalduse tähtaja rikkumisega (

§ 62lg 2).

25. Kolleegiumi arvates on kaebaja arvutanud

§ 62

lg-st 2 tulenevat kolmepäevast avalduse esitamise tähtaega ekslikult RVT vastusest tema teabenõudele. Kaebaja on märkinud avalduses RVT-le ja hilisemates kaebustes, et ta on tõstatanud hooldekodudes toimuva e-hääletamise kontrollimise vajaduse teemat erinevates institutsioonides alates

1. a-st. Ta vormistas oma teabenõude ja ka
2. juuli
3. a avalduse jätkuna
4. a peetud e-kirjavahetusele, milles arutati valimistulemuste analüüsi ja täiendavate uuringute tegemise üle. Seega ei esitanud kaebaja avaldust kolme päeva jooksul väidetava rikkumise toimumisest, nagu näeb ette

§ 62lg 2.

26. Seadusandja ei ole sidunud

§ 62

lg-s 2 sisalduvat tähtaega rikkumisest teadasaamisega, vaid rikkumise toimumisega („rikkumisest arvates“). See tuleneb asjaolust, et

1. a kehtestatud avaldusemenetluse eesmärk on võimaliku rikkumise kiire kõrvaldamine.
2. jaanuaril
3. a jõustunud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (160 SE, Riigikogu XIII kooseis) seletuskirja (lk 3) kohaselt on avaldus puuduse kohta mõeldud alternatiivina kaebusele. See võimaldab isikul pöörduda probleemi lihtsustatud korras lahendamiseks valimiste korraldaja poole ja saada lahendus kiiresti, st enne hääletamise lõppu valimistel. Seletuskirja leheküljel 15 on täpsustatud järgmist: „Avalduse eesmärgiks on anda isikutele esmane vahend lahenduse saamiseks neid võimalikult väheste formaalsustega koormates ning operatiivselt. Kui kaebemenetluses võib tihti tekkida olukord, kus isik võib küll tagantjärele õiguse saada, kuid aeg ühe või teise toimingu 4

§ 62

lg-te 1 ja 2 grammatilisest ja eesmärgipärasest tõlgendusest, on kolleegium seisukohal, et avalduse saab esitada vaid kolme päeva jooksul rikkumise toimumisest, mitte ajast, kui kolmas isik sai sellest teada. Vastasel juhul ei ole võimalik saavutada regulatsiooni eesmärki, milleks on probleemi lahendamine viivitamatult pärast selle ilmnemist. Seega sobib nimetatud avalduse esitamine eelkõige selleks, et juhtida tähelepanu konkreetsetele seadusrikkumistele, mille riigi valimisteenistus saaks kiirelt kõrvaldada.

§ 62

lg 1 eesmärk ei ole võimaldada esitada üldisi ettepanekuid valimiste korralduse kohta, mh analüüside, uuringute vms tegemiseks. Kaebaja ise möönis

1. juuli
2. a avalduses, et tema osutatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada mõne päevaga, ning avaldas soovi teha RVT-ga koostööd kontrolluuringu ettevalmistamisel. Seega ei olnud tegemist probleemiga, mida oleks saanud kõrvaldada kiiresti pärast selle ilmnemist.
3. Kuigi lõppastmes oli kaebaja VVK-le esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmine õige, siis puudub pädeva organi otsus VVK-le esitatud kaebuse kohta. Seetõttu tunnistab kolleegium kollegiaalse otsuse vormistamata jätmise ja avaliku koosoleku korraldamata jätmise õigusvastaseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5