Obsah (8)

§ 227§ 127§ 106§ 50§ 14§ 73§ 228§ 215

4-25-942 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2025.a, Tallinn Väärteoasja number 4-25-942 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Julia Senkevitš Kaebuse sisu Mihkel A

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega ära 3 kuuks.

1. Määratud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile.

1. Tagastada väärteotoimik koos konfiskeeritud, Mihkel Asmannilt ära võetud kiirusmõõteseadet avastada võimaldava seadmega Genevo Max GXLV3D5DKA7 koos toitejuhtme ja kinnitusega peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale.
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 16.06 2025.a. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetlus kohtus:
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.02.2025 otsusega väärteoasjas 2302,25,001108 karistati M. Asmanni Liiklusseadus § 227 lg 2 ja § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. M. Asmannile heidetakse ette, et ta 24.01.2025 kella 14:56 ajal TallinnNarva mnt 59-ndal kilomeetril (Kuusalu vallas, Harjumaal) juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 122+/-4 km/h, esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samuti juhtis M. Asmann mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. M. Asmannile määrati eelkirjeldatud väärtegude toimepanemise eest üks karistus

§ 227

lg 2 järgi ning põhikaristusena määrati võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

1. 13.03.2025 esitas M. Asmann Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning teha asjas uus otsus, millega määrata menetlusalusele isikule rahatrahv vastavalt tema süü suurusele ja eripreventiivsele vajadusele. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramise põhimõtete vastu karistusliigi valikul ja teinud otsuse, mis on menetlusaluse isiku tegu ja tema isikut arvestades ebaproportsionaalselt raske. Kaebaja esindaja ei vaidle, et M. Asmann on kiirust ületanud kuid esindaja kahtleb tõendina esitatud videosalvestisest nähtuvalt, et kiirus ei olnud nii suur nagu politsei väidab. Seadme osas on selge, et kaebaja eesmärk ei olnud kiirusemõõte seadmeid avastada vaid ta soovis vältida enda hooletusest tingitud kiiruse ületamist. Esindaja hinnangul on kiiruse ületamine toimunud ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik eeldas, et see masin, mille ta endale soetas annab talle märku, kui ta kiirust ületab. Esindaja avaldas, et kõigil on alati need seadmed kaasas autos - Ways, Google maps jms rakendused teevad meie mobiiltelefonid seadmeteks, mis võimaldavad avastada kiirusemõõteseadmeid. Arvestades, et M. Asmanni näol on tegemist algaja juhiga siis ei tohiks talle ette heita kui ta soetas seadme selleks, et ta rikkumisi toime ei paneks.
2. Esindaja leiab, et eriprevetiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Kaebaja pani toime üheainsa kiiruseületamise inimliku eksimuse tõttu. Esindaja leiab, et kaebaja pani süüteo toime juhuslikult, tegemist ei ole harjumuspärase käitumisviisiga ning puuduvad põhjused miks peaks kohaldama juhtimisõiguse äravõtmist. Esindaja leiab, et otsuses pole näidatud mis toetavad ohuprognoosi, et ta paneb jätkuvalt toime rikkumisi. Puuduvad korduvad rahatrahvid, seega ei saa põhjendada tavapärasest erinevat karistusliiki. Esindaja hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine ebaproportsionaalselt raske karistus kuna ta on esmase juhiloa omanik ning

§ 106

lg 3 kohaselt saab ta taotleda uut juhtimisõigust alles aasta pärast seda, seega võetakse juhtimisõigus ära aastaks ja kolmeks kuuks ja seda on liiga palju. Lisaks leiab esindaja, et karistusregistri väljavõte ei vasta tegelikkusele, kohtuistungi toimumise seisuga ei ole karistusregistris enam kaebajale määratud varasem karistus kehtiv. Seega pole kaebaja esindaja sõnul M. Asmanni näeol korduva rikkujaga nagu kohtuväline menetleja on viidanud. Kaebaja esindaja hinnangul saab maakohus eripreventiivse otsustuse tegemisel tugineda vaid kohtuotsuse tegemise ajal kehtivatele karistustele mistõttu ei saa arvestada süü suuruse 2 määramisel arvestada kaebaja varasemaid väärteokaristusi. Esindaja palub teha uue otsuse kohtul kus tugineb vaid kehtivatele andmetele.

1. Kohtus jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde kaebuses toodud asjaolude põhjendustel. M. Asmann ei vaidle väärtegude toimepanemise osas kuid leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse liigi ja määra valikul ning kohaldanud ebaproportsionaalselt karmi karistust mis ei vasta isiku süüle ega arvesta eripreventiivseid vajadusi. Eripreventiivselt tuleb arvestada, et kaebaja ei ole korduv rikkuja ja tegu ei ole eriliselt raske ja ka süü ei ole suur. Kaebajat saab mõjutada rahatrahviga, eriti arvestades, et ta ei tööta kuna viibib ajateenistuses. Ka keskmises määras olev rahatrahv on kaebajale piisavalt keeruline ja piisavalt distsiplineeriv. Kaebaja esindaja rõhutab, et kehtivat karistust ei ole, 26.04.2024 tasus kaebaja rahatrahvi seega, kohtuistungi toimumise ajaks on väärtegu kehtetu. Samuti tõi kaebaja esindaja välja, et kaebaja ei ole korduv rikkuja, et tal oli väikene rahatrahv kiirmenetluses, et korduv rikkuja on isik, kes on saanud vähemalt 2 rahatrahvi.
2. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja põhjendas, et M. Asmanni poolt toimepandud teod on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja selgitas kiirusemõõteseadme tööpõhimõtteid, mõõtmise on teinud pädev mõõtja, mõõteseade oli taadeldud mistõttu mõõtetulemus on jälgitav. Kohtuväline menetleja ei pea kaebuse esitaja ütlusi usaldusväärseks. Menetlusalune isik sai juhtimisõiguse 19.03.2024, selleks pidi sooritama nii teooria- kui sõidueksami. Ebaseadusliku seadme soetamise osas leidis kohtuväline menetleja, et on seade on soetatud tahtlikult ning eesmärgipäraselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pidi tajuma ja aru saama, et kiirus on märkimisväärselt suurem kui lubatud. Juhtimisõigus antakse isikutele, kes on läbinud vajalikud eksamid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik kes esmase juhtimisõiguse ajal paneb korduvalt toime kiiruse ületamisi näitab üleolevat ja ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kiiruse ületamise osas leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja selgitus, et tal on ka keeruline keskenduda ja jälgida spidomeetrit on kummastav kuivõrd see on üks juhi kohustusi. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades rikkumisi ei ole kaebuse esitaja valmis osalema liikluses autojuhina, seega tuleb tal ajutiselt liikluses osalemist mootorsõidukiga keelata. Kohtuväline menetleja leidis, et esmase juhiloa omamise ajal on M. Asmann korduvalt pannud toime liiklussüüteod, seega on otsus seaduslik ja põhjendatud ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele mistõttu palub kohtult jätta kaebus rahuldamata ja koostatud otsus muutmata. Kohtu järeldused:
3. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused.
4. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse M. Asmannile ette

§ 50lg 2 ja § 73 lg 8 rikkumist, mis seisnes selles, et M.

Asmann juhtis 24.01.2025 kella 14.56 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt 59.kilomeetril suunaga Tallinna poole sõidukit BMW 320i reg nr: XXX kiirusega 122 km/h +/- 4 km/h teel. Esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samuti heidetakse M. Asmannile ette, et ta juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Selliselt rikkus M. Asmann

§ 50

lg 2 ja § 73 lg 8 ja pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 227lg 2 ja § 228 järgi.

3 8. M. Asmannilt võeti ära seade Genovo Max GXLV3D-5DKA7, mida on vaadeldud eraldi asitõendina. 9. Kui esialgu kohtumenetluses väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude osas vaidlus puudus jäi vastuoluliseks kas kaebaja nõustub kiiruse ületamisega või mitte. Täpsemalt kohtuvaidlustes muutis kaebaja esindaja oma seisukohta avaldades, et otseselt nad ei vaidle kiiruse ületamise osas kuid leiavad, et fikseeritud kiirus ei pruukinud olla see mis kohtuväline menetleja tuvastanud. 10. Liiklusseaduse § 50 lg 2 kohaselt esmase juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis, Mihkel Asmann'i poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 122 +/- 4 km/h. 11. Kohtule esitati 2 videosalvestist, esimene on kiirusemõõturi salvestis koos heli- ja videosalvestisega ja teine on videovaatlus kus viiakse läbi eksperiment, et tuvastada kas tegemist oli kiirusemõõte seadet tuvastada võiva seadmega. 12. Kaebaja esindaja taotles vaadelda kohtus kiirusemõõturi salvestist. Esindaja juhtis tähelepanu, et kiirust on mõõdetud lasertüüpi kiirusemõõteseadmega, ehk siis see seade mõõdab kiirust vaid asjal millele on sihik suunatud. Esindaja leidis, et sihik on suunatud asfaldile mis ei liigu aga kiiruseks on 122 km/h (kaadrid 19-21), samuti kaadritest 26-28 on näha, et täpp on suunatud tee peale ja tee kiirus on 122 km/h, kaadritel 33-43 on sihik suunatud auto peale kuid kiirus on 0 km/h, samuti edasi 90-96 on täpp kogu aeg enne ja pärast neid kaadreid auto peal aga kiirus on kogu aeg 0 km tunnis, alates kaadrist 126 on kiiruse näit auto peal ning kiirus on 90 km/h ja langeb. Esindaja leiab, et see tõend ei tõenda sõiduki kiirust mida mõõdeti ega osanud öelda mida siis mõõdeti, et see on kohtuvälise menetleja kohustus öelda. 13. Kohtuväline menetleja selgitas, et kiirusemõõturi seade koosneb videokaamerast ja kahest läätsest. Esimeses läätses saadab kiirusemõõteseade päästiku vajutamisel lained mõõdetavale objektile, seejärel see signaal peegeldub tagasi ja kiirusemõõtur võtab seda vastu teise läätsega ning see võtab pisut aega. Korraks võib kiirusemõõteseade kuvada näidu väikese viivitusega. Kui kiirusemõõtmist ei toimu siis seade kuvabki nulli. Selleks, et tabada objekti siis on loogiline, et kogu aeg ei ole stabiilselt täpike sõiduki peal kuivõrd käsi ei ole nii stabiilne ja see on ka videosalvestisest näha. Kui täpike ei ole autol siis kuvab nulli kuna kiirust ei mõõdeta. Menetleja selgitab, et kiirusemõõte seade on signaali vastu võtmas või signaali välja saatmas kaebaja esindaja poolt välja toodud kaadritel, samuti selgitas kohtuväline menetleja, et mõõdetud on siiski sõidki kiirust mitte asfaldi. 14. Kiirusmõõtur LaserCam 4 LE3246 salvestusandmete väljatrükilt (Prolog) nähtuvalt on Põhja prefektuuri ametnik M. V. 24.01.2025 kell 14:56:32 mõõtnud mõõtjale läheneva sõiduki BMW reg.nr. XXX kiiruseks 122 km/h. Mõõtekaugus mõõtjast oli 326-387,4 meetri kaugusel ja mõõtja asukoht on määratud Tallinn-Narva mnt 59 km. Fikseeritud ka asjaolu, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiirusmõõturi andmete väljatrükil kajastuvate andmete usaldusväärsust kinnitab väärteotoimikus olev ning kohtus vaadeldud videosalvestuselt nähtuv. Kohtumenetluses kaebaja esindaja poolt esitatud argumendid, et pole aru saada kas mõõdeti asfaldi kiirust või sõiduki kiirust on põhjendamata. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus kuidas kiirusemõõteseade töötab ning kuidas kuvab aparaat numbreid salvestisel. Kuivõrd andmete lugemise üle oli kohtus vaidlus selgitab kohus kaebajale ning tema esindajale kuidas andmeid väljatrükilt lugeda. Nimelt nähtub seadme väljatrükilt, et kaebaja poolt juhitud sõiduk, mille kiirust mõõdeti lähenes mõõtjale (vahemaa meetrites mõõtja ja sõiduki vahel järjest vähenes). Kui kaebaja sõiduk oli 387.4 meetri 4 kaugusel mõõtjast mõõdeti sõiduki kiiruseks 122 km/h, see kiirus püsis ca 60 meetrit (veel kaugusel 326 m oli kiiruseks 122 km/

1. h)ning hakkas siis langema. Väljatrüki juures on salvestuse andmena lisatud ka pilt, millelt on näha, et sihik (ristikujuline valget värvi märk diameetriga 39
2. cm)on suunatud otse sõiduki peale ja kiirus on mõõdetud 122 km/h 387.4 m kauguselt. Teisel pildil on fikseeritud sama sõiduki numbrimärk (103 m kauguselt). Seega puudub täielikult eksimisvõimalus, et mõõdetud võiks olla millegi muu peale selle sõiduki kiirust. Eelnevat kinnitab mõõteseadme videosalvestis, mida kohtus ka kaadrite täpsusega vaadeldi. 15. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teostanud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, jälgides asjakohast mõõtemetoodikat. On tuvastatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ametnik M. V. on läbinud mõõtealased koolitused 09.07.2014 ja 29.11.2005. Metrosert taatlustunnistus kinnitab, et kiirusmõõtur LaserCam 4 LE3246 oli taadeldud 23.10.2024 omab kehtivat taatlustunnistust (TTRS-24/00221 kuni 31.10.2025). Seega mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust vastava koolituse läbinud politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning kiirusmõõteseadme andmete väljatrüki ja videosalvestuse kohaselt on mõõtmisel jälgitud mõõtemetoodika nõudeid. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. 16. Kiiruse mõõtjat kohtueelses menetluses tunnistajana üle ei ole kuulatud ning kohtu hinnangul ei ole olnud selleks ka vajadust. Tunnistajana on üle kuulatud isik, kes menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki peatas, s.o R. R.. Tunnistaja sai teate kiiruse mõõtjalt, et sõiduauto BMW 320 reg märgiga XXX ületas Narva mnt 59 km lubatud sõidukiirust ning tunnistaja peatas sõiduki Tallinn-Narva mnt 57-kilomeetril suunaga Tallinna poole. Muid tehiolusid kiiruse ületamise kohta see tunnistaja oma ütlustes ei ole märkinud. Kohus, küsinud kohtuistungil menetluspooltelt seisukohti kas nad soovivad tunnistaja kohtulikku ülekuulamist vastasid nii kohtuväline menetleja kui ka kaebaja esindaja eitavalt. Seega kohtuvälise menetleja, kaebaja ja tema esindajaga kokkuleppel jättis kohus tunnistaja kohtusse kutsumata ning tõendina võeti vastu ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 17. M. Asmann ise selgitas, et tuli sõjaväelinnakust, koos 3 sõbraga, läksid linnaloale. Maanteele keerates sõitis ta enda arust sama kiirusega nagu eessõitev auto. Aparaati kasutas ta esimest korda ja ta arvas, et see teavitab kohe kui ta kiirust ületab. Sõber soovitas, et see on parem kui Ways. Tol korral hakkas see seade piiksuma, seade näitas 110 km/h ja minut hiljem peatas politsei ta kinni. Sõber pani aparaadi kindalaekasse. M. Asmann arvas, et see aparaat oli lubatud ja kasutas seda avalikult ning oli üllatunud kui sõber selle kindalaekasse pani politsei tulles. Eelmine rahatrahvi sai isik seepärast, et oli püstitatud kiiruskaamera ja kui tal oleks olnud Ways ei oleks ta kiirust ületanud. Tol korral ei vaadanud ta spidomeetrit, keskendus muudele asjadele, ületas kogemata kuna ei pannud kiirust tähele. Ta ei teadnud kas sellel autol, ida ta juhtis on püsikiirusehoidja olemas. M. Asmann selgitas, et sõitis liiklusvoos, eeldas, et kõik liiguvad korrektselt, tunnistas, et ta ei ta ei jälgi sõitmise ajal spidomeetrit. Arvas, et see seade piiksub kui kiirust ületab, annab märku kui on mingi kiiruskaamera kuhugi pandud. M. Asmanni selgitas, et ostis selle seadme jaanuaris 2025, kuulutuses oli kirjas, et tegemist kiirusmõõdikuga pluss politsei püstitatud kaamerate mõõtjaga. Sai juhtimisõiguse kevadel 2024, läbis teooriaeksami kuid ühtegi sellist küsimust ega teooriat, et selliseid seadmeid ei tohi kasutada ei olnud. Telefonihoidjat samuti kaebajal autos ei ole. Kohtuvälisele menetleja küsimusele, mis järeldused ta teinud on peale eelmist rikkumist selgitas M. Asmann, et esimene rikkumine juhtus kogemata ja möödasõidu ajal kiirustades akadeemilisele testile. Kohtu küsimustele selgitas M. Asmann, et soetas selle seadme eesmärgiga tuvastada nii iseenda kiirust (et see piiksuks kui ta ületab kiirust) ja et 5 tuvastada kiiruskaameraid ja politsei poolt paigaldatud kiiruskaameraid. Telefoni ei saa ta kasutada sõidu ajal kuna ta ei saa sõidu ajal telefoni vaadata ja telefoni hoidjat tal ei ole. 18. Liiklusseaduse kohaselt on iga mootorsõiduki juht kohustatud juhtima sõidukit hoolsalt, tähelepanelikult ja liiklusnõudeid järgides (

§ 14lg 2).

Juhtimisõiguse omandanud isik teadma ja järgima kehtivaid liikluseeskirju; jälgima sõidukiirust spidomeetrilt, mitte eeldama ega oletama. Iga mootorsõiduki juht peab tagama, et tema tegevus ei sea ohtu teisi liiklejaid ega rikuks seadust. M. Asmanni selgitus, et ta "ei vaata spidomeetrit" või "eeldas, et teised sõidavad korrektselt", on otseselt vastuolus seadusest tuleneva isikliku vastutusega. M. Asmanni iseloomustavatest andmetest nähtub, et vaatamata vähesele juhtimisõiguse kogemusele on ta varasemalt kiiruse ületamise eest juba karistada saanud, seega ta oli teadlik, et kiiruse kontrollimine on vajalik. Olenemata sellest, et käesoleval juhul eelmine karistus on kehtivuse kaotanud pidanuks eelmine rikkumine suurendama tema ettevaatlikkust, mitte julgustama seadusliku vastutuse nihutamist seadmele. Selline käitumine on objektiivselt ohtlik, subjektiivselt põhjendamatu ning vastuolus liiklusseaduse nõuetega. M. Asmanni selgitused kiiruseületamise ja keelatud seadme kasutamise kohta ei ole usutavad ega vabandatavad kuivõrd juht on seadusest tulenevalt kohustatud jälgima sõidukiirust, olema tähelepanelik ning järgima liiklusseadust sõltumata oma isiklikest arvamustest või tehniliste seadmete olemasolust.

1. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et uuritud tõendid tõendavad ja kinnitavad, et M. Asmann juhtis 24.01.2025 kella 14:56 Tallinn-Narva mnt 59-ndal kilomeetril (Kuusalu vallas, Harjumaal) suunaga Tallinna poole sõidukit BMW 320i reg tunnusega XXX kiirusega 122 km/h. Puudub vaidlus, et M. Asmannil on esmane juhiluba, kohtule esitatud detailandmete päringust isiku kohta nähtub, et M. Asmann omandas juhiloa 19.03.
2. Seega ei tohi M. Asmann sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis kuid ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 „Kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused“ p 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava kiiruse väärtuse laiendmääratuseks mõõtmisel 101-135 km/h +/- 4, mis on M. Asmanni mõõdetud kiirusest maha arvutatud.
3. Kohtu hinnangul tegutses kaebajast menetlusalune isik kiiruse ületamisel vähemalt kaudse tahtlusega. M. Asmanni ütlustest nähtub, et ta ei jälginud spidomeetrit, vaid lootis tehnilisele seadmele, mille tööpõhimõtteid ta ise täielikult ei tundnud. Ta teadis, et seade võib tuvastada kiiruseületust ja kiiruskaameraid, ning tugines sellele eeldades, et see annab õigel ajal märku. Samas ei võtnud ta tarvitusele mingeid meetmeid, et iseseisvalt tagada lubatud sõidukiiruse järgimine. Ta tunnistas, et ei kontrollinud kiirust visuaalselt, ei teadnud püsikiirusehoidja olemasolust ja ei vaadanud spidomeetrit, kuigi oli teadlik enda eelnevast rikkumisest, mille tõttu pidi olema eriti tähelepanelik. Selline käitumine viitab, et isik vähemalt pidas võimalikuks, et ta võib kiirust ületada, ja leppis sellega ükskõikselt, lootes, et seade hoiatab teda õigeaegselt. Kiirus oli ka märkimisväärselt suurem, sõites kiirusega 122 km/h on see ka füüsiliselt tajutav ning märgatav. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et isik pani kiiruseületamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4 mõttes), olles oma tegevuse võimalikust õigusvastasusest teadlik, kuid otsustas sellest hoolimata jätkata. Seega tuleb õiguslikult rääkida kaudse tahtlusega toimepandud teost.
4. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
5. Seega rikkus M. Asmann

§ 50

lg 2, mis sätestab, et esmase juhiloa omaja juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Kuna M. Asmann ületas 6 lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, siis ta pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

1. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 24.01.2025 kella 14:56 ajal kaebaja poolt juhitud sõidukist BMW 320i reg tunnusega XXX avastati ja võeti ära kiirusemõõte seadet tuvastav seade Genovo Max GXLV3D-5DKA
2. Kaebaja esindaja hinnangul ei olnud see soetatud kaebajal eesmärgiga avastada kiirusemõõteseadmeid selliselt nagu kohtuväline menetleja ette heitnud vaid see oli soetatud eesmärgiga mitte kiiruse ületamisi toime panna.
3. Tunnistaja R. R. ütlustest nähtub, et teenistuskaaslane M. H. küsis M. Asmannilt kui nad sõiduki peatasid kiiruse ületamise eest, kas M. Asmannil on sõidukis keelatud esemeid. Esialgu M. Asmann vastas, et ei ole kuid teistkordsel küsimisel tunnistas M. Asmann, et sõidukis on kiirusemõõteseadet avastav seade ning võttis sõiduki kindalaekast seadme koos toitekaabli ja iminappkinnitusega ning andis politseiametnik M. Hundi kätte. Seade ise ja selle töökorras olek nähtub uurimiseksperimendist (esitatud CD-plaadil), milles tuvastati, et seade reageeris kõigil kolmel katsel politseiautos kiirusemõõteseadme sisselülitamisel helisignaaliga ning tabloole ilmusid ka kirjed. Seega on tuvastatud, et tegemist oli kiirusemõõte seadet tuvastada võiva seadmega.

§ 73

lg 8 kohaselt ei või mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Omades mootorsõidukis kiirusemõõteseadet avastada võivat seadet on E. S. täitnud

§ 73lg 8 objektiivse koosseisu.

1. M. Asmann selgitas, et ostis seadme sõbra soovitusel jaanuaris 2025, teadmata, et tegemist on keelatud seadmega. Kuulutuses oli kirjas, et tegemist kiirusmõõdikuga pluss politsei püstitatud kaamerate mõõtjaga ning autokoolis ei räägitud midagi sellest, et selliseid seadmeid olla ei tohi ja ka eksamil polnud ühtegi sellist küsimust (vt käesolevas lahendis p 17).
2. M. Asmanni ja tema esindaja väide, et seadme kasutamine oli informatiivse eesmärgiga ning pidi aitama parandada juhi liikluskäitumist, ei ole veenev. Esiteks jäi M. Asmann seadme kasutamise ajal politseile vahele lubatud sõidukiiruse ületamisega. Teiseks ei ole kohtule usutav tema selgitus, et ta ei saanud kasutada tavakasutajatele kättesaadavaid rakendusi, nagu Waze, kuna sõidukis puudus mobiiltelefonihoidja. On üldteada, et sellised hoidjad on väga taskukohased ning kindlasti märkimisväärselt odavamad kui seadeldis, mille M. Asmann soetas 100 euro eest sotsiaalmeedia müügiplatvormi kaudu.
3. Kohtule antud ütluste kohaselt oli M. Asmann teadlik, et müügikuulutuses oli märgitud, et tegemist on ka politsei püstitatud kiiruskaamerate tuvastamise seadmega. Sellest järeldub, et ta teadis seadme otstarvet ning pidi soetama selle sihiliku kavatsusega vältida võimalikke õigusrikkumiste tuvastamisi. Väited, justkui ei saanud ta aru, miks kõrvalistuv sõber politsei peatumise hetkel seadme kindalaekasse peitis, ning selgitus, et autokoolis ei olnud seadme kasutamise kohta selgesõnalisi juhiseid, on kohtule selgelt ennastõigustavad ega muuda rikkumise olemust ega teadlikkust.
4. Kohtu hinnangul on üldteada, et sõidukis ei tohi kasutada seadmeid, mille eesmärk on kiirusemõõteseadmete avastamine või nende töö häirimine. Seda teadmist ei omanda üksnes autokoolist – see on liikluskultuuri ja -õiguse üldine alusprintsiip. M. Asmanni selgitused on omavahel vastuolulised: ühelt poolt väidab ta, et pidas seadet lubatuks ning kasutas seda kiiruse jälgimiseks, ent teisalt möönab, et seade oli mõeldud ka politsei kiiruse mõõtjate avastamiseks. Selline käitumine ei viita juhuslikule või teadmatusest 7 tingitud rikkumisele, vaid teadlikule ja sihipärasele tegevusele, mille eesmärk oli vältida liiklusjärelevalvega kaasnevaid tagajärgi.
5. Lisaks on märkimisväärne, et M. Asmann soetas seadme pärast seda, kui ta oli eelnevalt saanud rahatrahvi kiiruse ületamise eest. Selle asemel, et edaspidi oma kiirust hoolsamalt jälgida, otsustas ta hankida vahendi, mis aitaks avastada politsei kiirusemõõteseadmeid ning seeläbi olukordi kus politsei kiirust mõõdab. Piirkiiruse järgimine ei ole suvaline piirang, vaid oluline liiklusohutuse tagamise meede. M. Asmanni suhtumine viitab sellele, et ta ei võta liiklusseadusest tulenevaid kohustusi piisava tõsidusega.
6. Eelkirjeldatust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. Asmann on

§ 228kirjeldatud väärteo toime pannud kavatsetult (Kar

S § 16 lg 2).

1. Kohus selgitab, et M. Asmanni kasutuses olnud seade (Genevo Max) on oma olemuselt kiirusmõõteseadmeid avastav seade, mille eesmärk on tuvastada politsei kiirusemõõteseadmete olemasolu vahetus ümbruses. Sellist seadet ei saa samastada mobiilirakendusega, nagu näiteks Waze, millele kaebaja esindaja kohtus viitas. Waze ja sarnased rakendused ei tuvasta ega avasta ise kiirusmõõteseadmeid. Need rakendused töötavad kasutajate sisestatud andmete põhjal, kus tähistatakse näiteks politsei asukohti, liiklusõnnetusi, teetöid vms. Politsei asukoha märkimine ei tähenda iseenesest kiiruse mõõtmist, kuna politsei võib viibida teel ka muudel põhjustel. Rakendus ei reageeri tehnilistele signaalidele ega tuvasta radarit, lasermõõtjat ega muid mõõteseadmeid. See erineb sisuliselt ja tehniliselt seadmetest, nagu radaridetektorid, mis reageerivad reaalajas politsei mõõteriistade signaalidele, nagu ka uurimiseksperimendist nähtus. Seega ei ole Waze ega sarnased rakendused seaduse mõttes kiirusmõõteseadmeid avastavad või avastamist abistavad seadmed. Nad ei tööta iseseisvalt ega tuvasta mõõteriista olemasolu, vaid kuvavad infot juhul, kui see on rakendusse sisestatud (seda infot võib ka mitte olla, see võib olla aegunud või vale). Vastupidiselt on Genevo Max tüüpiline aktiivne avastusseade, mis reageerib seadme läheduses töötavatele mõõteriistadele.
2. Analoogia ei ole põhjendatud ka statsionaarsete kiiruskaameratega, mille asukohad võivad olla tähistatud nii liiklusmärkidega kui ka rakendustes, nagu Waze. Need kaamerad on avalikult paigaldatud ja seadusega ette nähtud hoiatustähistega, mistõttu nende info kättesaadavus ei tähenda, et neid tuvastatakse või avastatakse tehnilise seadme kaudu. Kaebaja esindaja väide, et mobiilirakendusi võiks justkui võrdsustuda avastava seadmena, ei ole kooskõlas liiklusseaduse § 73 lg 8 mõttega. Seadus keelab seadmed, mis tehniliselt avastavad kiirusmõõteseadmeid, mitte info vahendamist kellegi teise sisestatud andmete kaudu. Rõhk on just sõnal "seade", mis viitab tehnilisele abivahendile, mis on võimeline iseseisvalt teise seadme olemasolu tuvastama. Seetõttu ei ole karistatav nt see, kui keegi edastab näiteks raadio või rakenduse kaudu politsei asukoha kohta infot. Karistatav on see, kui juhil on autos tehniline seade, mis suudab automaatse tuvastuse abil avastada politsei kasutatava kiirusmõõteseadme signaali.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M. Asmanni süü on tõendatud, tema tegu on õigesti kvalifitseeritud ning süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 8
5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 36.

§ 227

lg 2 alusel karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni mootorsõidukijuhti tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 5 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

§ 228alusel karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 37. Kar

S § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 38. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227lg 2 ja § 228 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 2 järgi.

Tegemist on ühe käitumisaktiga – menetlusalune juhtis sõidukit kiirusega 122 km/h +/- 4 km/h teel kui esmase juhina ei tohtinud ta sõita kiiremini kui 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Samal ajal juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Kohtu hinnangul on need kaks toime pandud väärtegu kantud ühisest tahtlusest vältida vastutust kiiruse ületamise eest ja nad on ajalis- ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu on kohtuväline menetleja eelpool märgitud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. 39. Käesolevalt on kohtuväline menetleja M. Asmannile määranud karistuseks

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, seega on põhikaristus määratud keskmises määras. Otsustuse tegemisel on kergendava asjaoluna arvestatud nii M. Asmanni süü tunnistamist kui kahetsuse väljendamist. Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda M. Asmanni kahetsuse siiruses, seega arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

1. Samuti on kohtuväline menetleja viidanud, M. Asmanni karistusregistri andmetele, täpsemalt kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal kehtinud väärteokaristusele kiiruse ületamise eest.
2. Kohtumenetluses märkis menetlusaluse isiku esindaja korduvalt, et kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole M. Asmannil ühtegi kehtivat karistust ning sellega tuleb karistuse määramisel arvestada. Tõepoolest, kohtule esitatud karistusregistri andmetest nähtub, et M. Asmanni on karistatud 06.04.2024 toimepandud kiiruse ületamise eest rahatrahviga, mis on täidetud 26.04.
3. Kohtulahend kuulutati mais 2025, seega rikkumise toimepanemise ajal ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal oli M. Asmannil üks kehtiv väärteokaristus seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega kuid kohtuotsuse tegemise ajaks sellega tõepoolest arvestada ei saa, karistusregistris nähtuv on M. Asmanni iseloomustavaks teguriks. Analüüsides kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal 9 jätkuvalt on kohus seisukohal, et mõnevõrra omab kirjeldatu tähtsust. Täpsemalt ei saa mööda vaadata asjaolust, et M. Asmann on oma vähese juhtimiskogemuse ajal silma jäänud just kiiruse ületamisega ning selle asemel, et olla tähelepanelikum ja hoolsam soetas endale kiirusemõõteseadet avastava seadme. Seega karistusotsus rahatrahvi näol ei mõjutanud M. Asmanni positiivselt vaid pigem negatiivselt – ta jätkas liiklusseaduse rikkumist. Seega on varasem, tänaseks kehtetu rikkumine otseselt seotud käesoleva menetlusesemeks oleva kiiruse ületamise ning mittelubatava seadme soetamisega ja kasutamisega.
4. M. Asmanni süü suurust mõjutavaks asjaoluks on tegude toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Kohus leidis, et M. Asmann pani mõlemad teod toime tahtlikult. Kiiruse ületamise osas leidis kohus, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt väikseim kuid kiirusmõõteseadet avastava seadme osas leidis kohus, et tegu on toime pandud kavatsusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt suurim.
5. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on sõidukiiruse ületamise ulatus, s.o 28 km/ h.

§ 227

lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusalune isik ületas sõidukiirust selle sätte keskmise ulatuse lähedal. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolu, et tegu pandi toime teelõigul, kus on palju liiklejaid. Sage liiklusõnnetuste põhjustamise allikas on piirkiiruse mittejärgimine ning enda juhivõimete ülehindamine. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimastel aastatel on kaasa toonud ka ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul kaalu. Seadusandja on sätestanud algajale mootorsõidukijuhile kiiruspiirangu, mille kohaselt ei tohi algaja lubadega sõiduki juht sõita kiiremini kui 90 km/h. Kohus selgitab, et selle regulatsiooni eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine, arvestades, et algajal juhil puudub veel piisav praktiline kogemus erinevates liiklusolukordades toimetulekuks. Madalam kiirus aitab vähendada liiklusõnnetuste riski, kuna võimaldab juhil paremini reageerida ootamatutele olukordadele ning tagab sõiduki parema juhitavuse. Samuti lüheneb peatumisteekond ning väheneb võimalike kokkupõrgete raskusaste. Kohtumenetluse käigus jäi kohtule arusaam, et M. Asmanni ja tema esindaja käsitlus piirkiiruse regulatsioonist ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgi ega regulatsiooni sisulise tähendusega. Eelkõige ilmnes see kaebaja esindaja seisukohtadest, milles ei käsitletud piirkiirusest kinnipidamise kohustust algaja juhi puhul esmasel kiiruseületamisel sellise rangusega, nagu seda näeb ette kehtiv õiguspraktika ja liiklusohutuse tagamise põhimõtted. Kaebaja esindaja viitas korduvalt sellele, et varasem rikkumine oli üksikjuhtum ning selle eest määrati väike rahatrahv, püüdes sellega vähendada rikkumise tõsidust.

1. Kohus selgitab, et statistiliselt kuuluvad algajad juhid kõrgendatud õnnetusriski gruppi. Sellest tulenevalt on kiiruspiirangu kehtestamine algajatele juhtidele õigustatud ja proportsionaalne meede avaliku huvi – eeskätt liiklusohutuse – kaitseks. Samuti ei ole sellise eesmärgi valguses asjakohane kasutada seadeldisi, mille eesmärk on tuvastada politsei kiirusemõõteseadmete asukoht, et seeläbi vältida kontrolli ja vastutust nagu M. Asmann tegi.
2. Kokkuvõtlikult, arvestades kiiruse ületamise teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis, sõidukiiruse ületamise ulatust keskmises määras ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, jääb isiku süü selles teos alla keskmise.
3. Kiirusmõõteseadet avastava seadme osas on kohus seisukohal, et M. Asmanni süü on suur. M. Asmanni varasem karistatus kiiruse ületamise eest iseloomustava asjaoluna ning sellele järgnenud teadlik tegevus – kiirusmõõteseadmeid avastava seadme soetamine – osutab 10 sellele, et M. Asmann ei võtnud varasemat rikkumist kui hoiatust ega muutnud oma liikluskäitumist seaduskuulekamaks. Vastupidi, ta otsustas vältida võimalikku õiguskaitseasutuste kontrolli, mitte aga rikkumisi ennast. Selline käitumine näitab selget ükskõiksust seadusest tulenevate kohustuste suhtes ning vähendab karistuse kasvatavat mõju. Nagu kohus eelnevalt selgitas (vt käesoleva lahendi p 43), siis piirkiiruse järgimine ei ole pelgalt formaalne kohustus, vaid sisuliselt oluline meede liiklusohutuse tagamiseks, eriti arvestades, et tegemist oli algaja juhiga. Seetõttu viitab teadlik tegutsemine kontrolli vältimiseks sellele, et M. Asmann on oma käitumises valmis eirama liikluseeskirju, kui ta usub, et saab sellest hoiduda. Selline suhtumine suurendab süüd, kuna see ei ole juhuslik ega hooletusest kantud rikkumine, vaid viitab sihipärasele soovile vältida vastutust seaduse rikkumise eest.
4. Kokkuvõtlikult kogumina hindab kohus M. Asmanni süü keskmises määras olevaks.
5. Kaebaja taotles kohtult karistuseks rahatrahvi määramist. Samas selgitas kaebaja esindaja, et M. Asmann ei tööta ja viibib hetkel kaitseväes, mistõttu tal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Kohus ei ole saanud andmeid selle kohta, milliste vahendite arvelt ta oleks suuteline tasuma talle määratavat rahatrahvi. Kaebaja esindaja märkis kohtuistungil, et ka ligikaudu 400-eurone rahatrahv oleks kaebajale märkimisväärselt koormav ning omaks juba ainuüksi seetõttu distsiplineerivat mõju. Samuti viitas kaebaja esindaja, et kaitsekulud selles asjas ületavad juba niigi

§ 227

lõike 2 alusel määratava karistuse maksimummäära, mille tõttu rahaline koormus M. Asmannile on märkimisväärne. Kohus selgitab, et väärteomenetluse eesmärk ei piirdu üksnes isiku rahalise mõjutamisega, vaid karistuse määramisel tuleb arvestada ka üldpreventiivset ja liiklusohutust tagavat eesmärki.

1. Käesolevas asjas leiab kohus, et põhikaristusena on M. Asmannile põhjendatud ja vajalik määrata juhtimisõiguse äravõtmine. Juhtimisõiguse ajutine piiramine täidab karistuse eesmärki mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma ning aitab ennetada uute väärtegude toimepanekut. Arvestades kaebaja käitumist – sh tema teadlikkust eelnevast rikkumisest ja sellele järgnenud kiirusmõõteseadmeid tuvastava seadme kasutamist – ei saa kohus kogumina pidada rahatrahvi piisavaks mõjutusvahendiks. Sellise seadme soetamine viitab soovile vältida järelevalvet, mitte vältida rikkumisi. Kohtu hinnangul on käitumine, mille eesmärgiks on teadlikult rikkuda või eirata liiklusreegleid, piisavalt tõsine, et õigustada juhtimisõiguse äravõtmist kui proportsionaalset ja tõhusat mõjutusmeedet, eriti kui tegemist on algaja sõidukijuhiga kelle õiged juhtimisharjumused liikluses on kujunemas.
2. M. Asmann selgitas kohtus, et ta ei jälgi sõidu ajal spidomeetrit ning ta ei teadnud, et kiirusemõõturite tuvastamiseks mõeldud seadmete kasutamine on keelatud. Samuti kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtub, et M. Asmannil puudus sõiduki juhtimisel esitada ka isikut tõendav dokument, mis on liiklusseadusest tulenev kohustus iga juhi jaoks. Kuigi viimast rikkumist ei käsitleta eraldi käesolevas menetluses, viitab eelnev tervikuna isiku suhtumisele seadusest tulenevatesse nõuetesse. Kohus veendus menetluse käigus, et M. Asmann on omandanud küll sõiduki tehnilise juhtimise oskused, kuid tal on olulisi puudujääke liikluseeskirjade täitmise osas. Kui isik ei pea vajalikuks järgida elementaarseid liiklusreegleid – nagu piirkiiruse jälgimine – või otsib viise, kuidas järelevalvet vältida, ei saa teda pidada ohutuks liikluses osalejaks. Kuigi kaitse toonitas, et tegemist on noore ja kogenematu juhiga ning rikkujana võiks teda käsitleda leebemalt, ei pea kohus seda argumenti veenvaks. Liiklusreeglite täitmine ei ole seotud kogemuse või noorusega, vaid elementaarse vastutustundega. Kui juht ignoreerib reegleid või püüab neid sihilikult vältida, on see märk tõsisest ohust liiklusohutusele. Kohtu hinnangul ei ole M. Asmanni puhul väärtegude toimepanemine olnud juhuslik või hooletusest tingitud. M. Asmanni käitumine viitab soovile vältida järelevalvet, mitte soovile täita seadust. Radaripüüdja asumise ja kasutamise eesmärk 11 sõidukis ei ole liiklusohutuse või parema käitumise tagamine, vaid selle seadme eesmärgiks on avastada kiirusmõõtmisseadeid, mistõttu on selle kasutamise eesmärgiks elulise usutavuse ja kriminoloogilise kogemuse pinnalt soov vältida kiiruse ületamisest tulenevat karistust. Liiklusalast käitumist mõjutavad liikluses osalevad inimesed liiklusreegleid austades ja neid järgides, sh ise lubatud sõidukiirusest kinnipidades. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul veendumust, et M. Asmann osaleks edaspidi liikluses ohutul ja seaduskuulekal viisil.
3. Tõsi, juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb M. Asmannile

§ 106

lg 6 järgi uute eksamite edukas sooritamine, mis on mõistlik ja mõõdukas meede tagamaks, et isik on edaspidi võimeline oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kohus selgitab, et eksamite uuesti sooritamise nõue ei ole mitte täiendav või iseseisev karistus, vaid osa seadusandja kehtestatud mehhanismist, mille eesmärk on tagada, et isikud, kellel on väärteo rikkumistest tulenevalt tõsiselt kahtluse alla seatud tema liiklusalased teadmised või suhtumise liiklusreeglitesse, omavad vajalikku teadmiste ja hoiakute taset, et turvaliselt liikluses osaleda. Algaja juhi staatus ise eeldab kõrgendatud ettevaatlikkust ja kohusetundlikkust, kuna juhikogemus on alles kujunemisjärgus. Kui M. Asmann juba esmasel juhiloa perioodil ignoreerib kiiruspiiranguid (mis on algajale juhile veelgi rangemad), väldib järelevalvet ebaseadusliku kiirusmõõturi avastamise seadme kasutamisega, ega oma teadlikkust oma kohustuste osas, siis annab see alust kahelda, kas ta on omandanud need teadmised ja hoiakud, mis on ohutu juhtimise eelduseks. Uute eksamite sooritamise nõue ei ole ebaproportsionaalne, vaid on selgelt suunatud isiku enda kaitsele ja teiste liiklejate ohutusele. Tegemist ei ole karistusliku meetmega, vaid ennetava ja hariva mõjuga normiga. Samuti ei ole eksamite uuesti sooritamine liialt koormav ega raskesti ületatav – see on igale juhikandidaadile jõukohane ja seaduses selgelt ette nähtud tagasipöördumistee juhtimisõiguse juurde. M. Asmannil tuleb arvestada, et piirkiiruse järgimine ning seaduslike vahenditega sõitmine ei ole formaalsed kohustused, vaid olulised komponendid liiklusohutuse tagamisel. Kui ta püüab neid kohustusi vältida, tuleb riigil sekkuda viisil, mis tagab, et edaspidi osaletakse liikluses vastutustundlikult.

1. KarS § 48¹ lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et M. Asmannil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
3. Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis jääb ka muutmata kohtuvälise menetleja otsustus menetlusaluselt isikult ära võetud väärteo toimepanemise vahendi osas. Liiklusseaduse 263 lg 5 alusel konfiskeerib kohtuväline menetleja või kohus

§ 215ja § 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahendi.

Seega on kohtuvälise menetleja 14.02.2025 otsuses seade õigel alusel konfiskeeritud. Arvestades, et seadme kasutamine on Eestis keelatud tuleb see hävitada kohtuotsuse jõustumisel, mistõttu on õige ka kohtuvälise menetleja lahendus äravõetud eseme kohta. Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 § 11 lg 1 kohaselt on asitõendi hävitamise aluseks mh kohtuvälise menetleja otsus. 12 Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13