← Eesti

5-25-28/5

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-28 11. septemb

) § 62 lg 5 alusel suuliselt esitatud avalduste ja taotluste protokollimist. Protokollitakse vajaduse korral telefonikõne järel, kui on selgunud kõnes esitatud avaldused või taotlused (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1). Protokolliga on võimalik tutvuda teabenõude teel. Kuna kaebaja telefonikõnedes ei olnud taotlusi ega avaldusi, siis protokolle ei koostatud.

  2. augustil
  3. a esitas kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles leidis, et talle e-hääletamise kohta vastatu ei pruugi olla õige. Arusaamatuks jääb e-hääletamise kohta tehtud märke kellaaeg, mis oli varasem kellaajast, milleni ta oleks saanud oma e-häält muuta (sel ajal kehtinud Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 48⁵). Kaebaja märkis, et suuliste avalduste protokollide kohta ei ole talle seni teavet saadetud. RVT viivitus on õigusvastane ja rikub tema subjektiivseid õigusi. 5-25-28
  5. augustil
  6. a täiendas kaebaja kaebust. Valimiskaebuste esitamise aeg ei ole piiratud valimisperioodiga.

§-s 62 nimetatud suulise avalduse protokollimine on kohustuslik. Kaebaja palus käsitada

  1. juuni ja
  2. augusti
  3. a pöördumisi avaldustena. Protokolli küsimine avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel ei ole asjakohane. Suulise avalduse protokoll oleks tulnud talle edastada hiljemalt koos RVT vastusega.
  4. VVK jättis
  5. augusti
  6. a otsusega nr 39 kaebaja
  7. augusti
  8. a kaebuse läbi vaatamata. VVK hinnangul
  9. augusti
  10. a kaebuses uusi asjaolusid ega taotlusi ei olnud. Avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine kuulub üldjuhul halduskohtu pädevusse, kuid seadusega võidakse ette näha teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Valimisseadustes (

, RKVS) on sätestatud teistsugune menetluskord. Riigikohus on andnud juhised kohase menetluskorra kindlakstegemiseks (RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 13). Käesolev vaidlus tuleneb kaebaja teabenõude menetlemisest. Teabenõudele vastamist reguleerib AvTS ning kohtueelse menetluse pädevus on Andmekaitse Inspektsioonil (AvTS § 46 lg 1). Samuti on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (AvTS § 46 lg 2).

  1. Kaebaja esitas
  2. augustil
  3. a kaebuse VVK
  4. augusti
  5. a otsuse ja toimingute peale. Kaebaja taotles Riigikohtult selle tuvastamist, et VVK otsusega ja eelnenud RVT toimingutega on rikutud tema õigust korrektsele menetlusele ning menetlus ei olnud eesmärgipärane (HMS § 3 lg 2 ja § 5 lg 2). Kaebaja sõnul eiras VVK valimisseadustes sätestatud puudusi käsitlevate avalduste menetluskorda. VVK tegi otsuse avalikku koosolekut pidamata ning menetlusosalisi koosoleku toimumise viisist ja protokollist informeerimata. Alust kaebuse läbivaatamata jätmiseks ei olnud (

§ 65lg 3).

VVK koosoleku protokollimine kolme päeva jooksul ei ole seadustega kooskõlas. Selliselt kahjustatakse kaebeõigust, kuna protokoll saadakse pärast kaebetähtaja möödumist. VVK ja RVT peaksid tõsisemalt arvestama vabade valimiste kontrollitavuse aspektidega, sh soovitusega teavitada isikut e-hääletamisest e-kirja teel. E-hääletamise kontrolli tagamiseks säilitatavate isiklike hääletamisest osavõtmise andmete väljanõudmine ei saa toimuda AvTS alusel, kuna tegemist ei ole avalike andmetega. Kui andmesubjekt küsib andmeid enda kohta, tuleb need väljastada tarbetu viivituseta (PS § 44, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art-d 15 ja 16). RVT jättis kaebaja kõnedes tehtud avaldused protokollimata, ehkki

§ 62lg 5 selleks kohustab.

Protokoll tulnuks saata avaldajale hiljemalt koos vastusega avaldusele.

  1. VVK jääb kaebaja
  2. augusti
  3. a kaebuse Riigikohtule edastamisel otsuses nr 39 avaldatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. VVK selgitab täiendavalt, et 25.–
  4. augusti
  5. a koosoleku korraldamiseks teabevahetuse (e-kirjad) kaudu olid kaalukad põhjused ning VVK tugines menetlusökonoomia põhimõttele (vt ka RKPJKo 11.09.2025, 5-25-27/8, p-d 9–11). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. VVK otsus jätta kaebus

§ 65

lg 3 alusel läbi vaatamata tuleb VVK-l RKVS § 12 lg 1 kohaselt teha ainsas seadusega sätestatud töövormis ehk koosolekul. Komisjoniliikmete kirjavahetust ei saa lugeda koosolekuks (RKPJKo 11.09.2025, 5-25-27/8, p-d 16–17). Ainuüksi see menetlusviga ei anna aga käesoleval juhul alust Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. VVK jättis kaebuse õigesti läbi vaatamata. 10. Kolleegium nõustub VVK-ga, et kaebaja 6. augusti 2025. a pöördumine enda e-hääletamisel osalemise andmete saamiseks ei ole käsitatav avaldusena valimiste korraldaja seadusrikkumise kohta 2

(3)5-25-28 (

§ 62

). Kaebaja küsis andmeid enda hääletamise kohta varasematel valimistel, s.o esitas isikuandmete saamise taotluse. Lisaks oleks väidetav rikkumine olnud toimunud 2021. a valimistel, kuid

§ 62lg 1 kohaselt tuleb avaldus esitada kolme päeva jooksul rikkumisest.

Kuigi kaebaja ei olnud rahul RVT

  1. augusti
  2. a vastusega ning kahtles, kas ta tegelikult e-hääletas
  3. a valimistel, ei nähtu ka tema
  4. augusti
  5. a kaebusest VVK-le selget kaebust e-hääletamise kohta. Seega puudus kaebus, mida VVK oleks pidanud sisuliselt läbi vaatama. Eelnevast tulenevalt jättis VVK kaebuse selles osas õigesti läbi vaatamata.
  6. VVK märkis oma otsuses, et kaebaja
  7. augusti
  8. a kaebuse täienduses uusi asjaolusid ega taotlusi ei olnud. Kaebuse täiendusest nähtub, et kaebaja on algset kaebust täiendanud sellega, et ta ei olnud saanud RVT vastust suuliste avalduste protokollimise kohta.
  9. Kolleegium selgitab, et protokollimine on menetlustoiming, mille õiguspärasust hinnatakse koos põhimenetluse tulemuse õiguspärasusega. Käesoleval juhul puudutas kaebaja etteheide tema
  10. juuni ja
  11. augusti
  12. a suuliste avalduste protokollimata jätmist. Mõlemal juhul oli tegemist kirjaliku avalduse suuliselt täiendamisega. Asjaomaste kirjalike avalduste peale esitatud kaebused on juba lahendatud (RKPJKo 13.08.2025, 5-25-19/2; RKPJKo 11.09.2025, 5-25-24/4). Kaebajal puudus alus esitada VVK-le väljaspool neid põhimenetlusi eraldi kaebust seonduva menetlustoimingu peale. Seega jättis VVK kaebuse ka selles osas õigesti läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.