5-25-29/3

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-29

1. september 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Juhan Sarv ja Nele Siitam Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. augusti
3. a otsuse nr 40 peale Kaebaja Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB Jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Märt Põder esitas
5. juulil 2025 riigi valimisteenistusele (RVT) avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. See seostus veebilehel valimised.ee
6. juunil 2025 avaldatud uudisega „ODIHR hindas e-hääletamise seadusandlust“. RVT vastas kaebaja avaldusele
7. augustil 2025, selgitades, et avalduses viidatud artikkel on RVT kommentaar, et kaebajat huvitavat soovitust on avatud ODIHR raportis ning et täpsemate selgituste saamiseks on võimalik pöörduda ODIHR või raporti autorite poole.
8. Kaebaja esitas
9. augustil 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles ta palus teha RVT-le ettekirjutuse vaadata kaebaja avaldus sisuliselt läbi ning lõpetada seadusrikkumine. VVK arutas M. Põdra kaebust
10. ja
11. augustil 2025 e-kirja teel teabevahetuse korras.
12. augusti
13. a otsusega nr 40 jättis VVK kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
14. Kaebaja esitas
15. septembril 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada VVK koosoleku vastuolus olevaks Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 12 lg-ga 3 ning taotleb VVK otsuse nr 40 õigusvastaseks tunnistamist. Ühtlasi palub kaebaja hinnata, kas valijatele on tagatud põhiseaduse järgi nõutav tõhus ja õiglane menetlus, tegelemaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 rikkumistega. RKVS § 12 lg 3 järgi on VVK kohustatud pidama oma koosolekuid avalikult. Teabevahetuse korras peetud koosolek ei ole avalik. RVT vastusest avaldusele ei ole tuvastatav, et avaldus oleks läbi vaadatud. 5-25-29
16. VVK märgib, et tema töökord lubab kaalukate põhjuste olemasolul korraldada koosoleku teabevahetuse teel. Arvestades konkreetse koosoleku päevakorda, otsustas VVK esimees koosoleku korraldada e-kirja teel. Menetluse eesmärk on asja õige lahendamine võimalikult väikese kuluga menetluses osalejate ja menetleja jaoks. Teabevahetuse teel korraldataval koosolekul toimunust saavad huvitatud isikud teada tagantjärele protokolli vahendusel. Seetõttu kaalus VVK esimees, kas kaebajale tuleks anda võimalus esitada lisaselgitusi, kuid ei pidanud seda vajalikuks. Kaebaja on ODIHR raporti kohta koostatud RVT kommentaari vaidlustanud korduvalt. Lisaselgitused ei oleks muutnud seda, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Kaebaja esitas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 62 lg 1 alusel RVT-le avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. RVT puudust ei tuvastanud. Seejärel esitas kaebaja KOVVS § 64 ja § 66 lg 1 p 2 järgi kaebuse VVK-le. Riigikohus on varem selgitanud, et juhul, kui avalduse on esitanud isik, kes ei vaidlusta enda õiguste rikkumist, vaid pöörab tähelepanu sellele, et valimiste korraldaja on rikkunud seadust muul viisil, saab ta vaidlustada RVT toiminguid või otsust vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist (RKPJKo 13.08.2025, 5-25-19/2, p 12). Kolleegium rõhutab, et ka avalduse läbivaatamise menetlusliku külje vaidlustamisel saab isik KOVVS § 64 järgi tugineda vaid õigusnormidele, mis annavad talle õigusi või kaitsevad tema huve. Kaebaja hinnangul rikub veebilehel valimised.ee avaldatud teave ennekõike AvTS § 32 lg 1 p-st 3 tulenevaid nõudeid.
18. VVK-le esitatud kaebuses puudub KOVVS § 65 lg 1 p-s 4 nõutud põhjendus, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav tegevus rikub tema õigusi. KOVVS § 65 lg 3 kohaselt andis niisugune puudus VVK-le aluse jätta kaebus läbi vaatamata.
19. Ka otsus jätta kaebus KOVVS § 65 lg 3 alusel läbi vaatamata tuleb VVK-l RKVS § 12 lg 1 kohaselt teha ainsas seadusega sätestatud töövormis ehk koosolekul. Komisjoniliikmete kirjavahetust ei saa lugeda koosolekuks. Ainuüksi see menetlusviga ei anna aga käesoleval juhul alust Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Esiteks ei vastanud VVK-le esitatud kaebus ilmselgelt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 ning teiseks puudub kaebajal ka sisuliselt kaebeõigus, kuivõrd RVT väidatavad õigusrikkumised ei puuduta kaebaja isiklikke õigusi.
20. Kolleegium märgib siiski, et asja materjalidest nähtub, et kaebaja on saanud esitada RVT-le avalduse ning sellele on vastatud. Sellega on kaebaja menetluslikud õigused olnud piisavalt tagatud. Asjaolu, et kaebaja RVT-lt saadud vastusega ei nõustu, ei tähenda, et RVT ei oleks tema avaldust läbi vaadanud. Seega isegi juhul, kui kaebuses oleksid olnud KOVVS § 65 lg 1 p 4 järgi nõutavad põhjendused, tulnuks see jätta rahuldamata.
21. Küsimuse, kas kehtivas õiguses on tagatud õiglane ja tõhus menetlus olukorras, kus on toime pandud AvTS §-ga 31 seotud rikkumine, on Riigikohus juba lahendanud (RKPJKo 18.07.2025, 5-25-16/3, p 12). Kolleegium ei pea vajalikuks oma varasemaid seisukohti korrata, kuid märgib, et seegi küsimus on põhiseaduse § 15 lg 1 järgi oluline vaid juhul, kui menetlus on vajalik isiku õiguste kaitseks.
22. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2