Obsah (15)

§ 113§ 1§ 402§ 164§ 170§ 4062§ 94§ 406§ 408§ 4034§ 403§ 416§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-7057 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi K.

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta hageja menetluskulud 71,15% ulatuses kostja K. P. kanda ning 28,85% ulatuses hageja OÜ Aktiva Finance Group kanda.
2. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 953,41 eurot ning mõista nimetatud summa K. P. lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2-24-7057 Saata otsus menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu
6. mai
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). MENETLUSE KÄIK
8. Hageja esitas kohtule 03.05.2024 hagiavalduse K. P. vastu põhivõlgnevuse 9296,25 euro, intressi 502,24 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 4711,74 euro nõudes. Hageja nõue põhineb Swedbank AS ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr. 21-001689-VL, mille alusel sai kostja laenu 9500 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 09.02.2021 – 09.01.
9. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 203,75 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 09.02.2021 kuni 04.05.2021 summas 502,24 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 9296,25 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 05.05.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.05.2024 intressimääraga võrdses määras 16,90% aastas kooskõlas võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 4711,74 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 4.05.2024 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 16,90% aastas. 2-24-7057 Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank AS lepingu üles 04.05.2021 ning loovutas nõude hagejale 16.08.

2. Kohus jättis hagi 06.05.2024 määrusega käiguta. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 14.06.2024, milles täpsustab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingu ülesütlemise asjaolusid ning nõude loovutamist.
3. Kohus palus 26.06.2024 kirjaga täpsustada kohtualluvust. Hageja esitas 25.06.2024 seisukoha ning selgituse.
4. Pärnu Maakohus võttis 13.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte Ametlike Teadaannete kaudu 29.01.
5. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o 12.02.2025 esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Swedbank AS ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingut nr. 21-001689-VL. Lepingu alusel sai kostja laenu 9500 eurot (dtl 11). Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on krediidiandja majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija

§ 1lg 5 mõistes.

Kostja vastu esitatud nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingust

§ 402

lg 1 mõistes.

§ 402

lg 1 järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt 11.01.2021(dtl 10). 8.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse p 1.3 kohaselt ning kostjale edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (dtl 31) on Swedbank AS loovutanud lepingust nr 21-001689-VL tuleneva kostja vastase nõude 16.08.2021 OÜ-le Aktiva Finants. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on esialgne võlausaldaja nõude loovutamisest kostjat teavitanud. Hageja esitab nõude loovutamise osas tõendina hageja teate nõuete loovutamisest, mis on kostjale edastatud e-posti teel kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX, XXX, XXX (dtl 102), mille kostja on muuhulgas märkinud oma kontakt e-posti aadressiks sõlmitud 2-24-7057 laenulepingus. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest teavitatud. 9.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

§ 406lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse

§ 408

lg 4 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Swedbank AS ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 21-001689VL puhul on krediidi kulukuse määraks 19,79% (dtl 11). Lepingu tüüptingimuste (mille kostja on ka allkirjastanud 11.01.2021, dtl 10) kohaselt krediidi kulukuse määr avaldatakse protsentides laenusummast ja väljendab laenusaajale laenusumma kasutamisest tulenevate kulude (intress, lepingutasu) koormust aastas. Lepingus toodud krediidi kulukuse määr arvutatakse lepingu sõlmimise või lepingu muudatuse tegemise aja seisuga ning kehtib ainult juhul, kui tagastamise lõpptähtpäeva ei muudeta ja pooled täidavad oma lepingust tulenevad kohustused kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub pank Euroopa Liidu nõuete alusel Eesti Vabariigi rahandusministri kinnitatud valemist (dtl 12). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,09% ning selle kolmekordne suurus oli seega 60,27%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 10. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 1.5 (dtl 4 – 5) ja 14.06.2024 esitatud puuduste kõrvaldamise p-s 2 (dtl 73 – 76). Hageja märgib, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase ning maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist, ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi 2-24-7057 aktiivset maksehäiret. Hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja on teinud päringu maksehäireregistrisse. Hagis viidatud lisa nr 4 (dtl 32) on väikelaenu taotlus, mis ei tõenda päringute tegemist maksehäireregistrisse. Hageja selgitab, et kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja esitab 14.06.2024 menetlusdokumendi p-s 2.16 (dtl 75) selgituse, et tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja esitatud taotluse analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. P-s 2.1.7 (dtl 76) märgib hageja, et lepingu 21-001689-VL sõlmimise eelselt teostatud laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsil võeti arvesse järgmist: - laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul (analüüsitud väljavõtte periood 01.08.2020 – 11.01.2021) laekus laenusaaja Swedbanki kontole igakuiselt sissetulek tööandajalt MERREKS OÜ, keskmine töötasu suurus oli 1874 eurot; - kliendil puudusid krediidikohustused Swedbanki ees ja väljaspool Swedbanki; - sõlmitava lepingu kuumakse (ca 356 eurot) moodustas ca 19% kliendi sissetulekust; - Creditinfo aktiivseid maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; - laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1518 eurot; - tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et võlausaldaja on nimetatuid toiminguid krediidivõimelisuse analüüsiks teinud, samuti ei ole esitatud kostja konto väljavõtet. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida

§ 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, 2-24-7057 samuti ülalpeetavate arv (

§ 403

4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingute sõlmimist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Enne lepingu sõlmimist kostja kontoväljavõtet analüüsides või kostjalt täiendavate andmete küsimisel, oleks krediidiandja saanud hinnata kostja krediidivõimelisust. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. 11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 11.1 Hageja esitas 14.06.2024 ümberarvestuse (alternatiivnõude). Käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 9500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 346,25 eurot (203,75 eurot põhiosa katteks + 142,50 eurot intressi katteks). Eeltoodust tulenevalt, juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 9153,75 eurot (9500 - 346,25) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 05.05.2021

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-7057 11.2

§ 416

lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja tuua: 1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; 2) millal ütles krediidiandja lepingu üles ja mis kuupäeval lõppes leping ülesütlemisega. Kohus selgitab hagejale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav, mh täitmise täiendava tähtaja ning ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma tingimusteta tasumise nõude osas.

§ 416

lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. Krediidilepingu ülesülemine on võimalik pärast täiendava tähtaja edutut möödumist ning ülesütlemisavaldus peab vastama eelnimetatud nõuetele (avalduses peab olema märgitud täitmiseks antud täiendav tähtaeg ning mis kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud). Hageja märkis hagi p-s 1.2 (dtl 3), et kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Swedbank AS kostjale 16.04.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 04.05.2021 (dtl 30). 14.06.2024 menetlusdokumendis on hageja märkinud p-s 2.3 (dtl 77), et enne lepingu 21-001689-VL ülesütlemise teatise edastamist oli lepingus võlgnevuses 09.02.2021 (osaliselt), 09.03.2021, 09.04.2021 graafikujärgsed põhiosa maksed ja 09.02.2021, 09.03.2021, 09.04.2021 intressimaksed. Pank edastas 16.04.2021 kliendile lepingu ülesütlemise teatise võlgnevuse tasumise tähtajaga 03.05.2021 tähitud kirjana postiaadressile XXX, Haapsalu, 90403 ja e-postiga kliendi poolt pangale oma kontaktiks märgitud e-posti aadressile XXX. Tähitud kiri tuli tagasi hoiutähtaja möödumisel. Leping öeldi võlgnevuste tõttu ülesse 04.05.

1. Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta v. elu- ja asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi , mis võimaldab tal avalduse kohale jõudmist tõendada. (Riigikohtu
2. mai 2012 määrus 3-2-1-50-12 p 13, 14). Hageja ei ole seda tõendanud. 2-24-7057 Hagi lisast 2 (dtl 30) nähtub, et võlgnikule on aadressile XXX, Haapsalu edastatud ülesütlemise hoiatus, kuid hageja on tõdenud, et kiri tuli hoiutähtaja möödumisel võlausaldajale tagasi (dtl 77). Hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja on ülesütlemise hoiatuse edastanud võlgnikule e-posti aadressile XXX. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud ülesütlemisavalduse kostjale saatmist ega kättetoimetamist, leiab kohus, et laenulepingut ei ole kehtivalt 04.05.2021 üles öeldud. Riigikohus varem leidnud, et taganemisavalduse on võimalik esitada ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu
3. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-11, p 13). Seega on võimalik lepingu ülesütlemise avaldus esitada ka kohtumenetluses, mis tuleb samuti esitada

§ 416lõike 1 nõuetele vastavalt.

Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole praegusel juhul

§ 416lg 1 nõuetele vastavat ülesütlemisavaldust kohtumenetluses esitatud.

Kohus on tuvastanud, et Swedbank AS ja kostja vahel 11.01.2021 lepingu nr. 21-001689-VL puhul oli tegemist tarbijakrediidilepinguga. Seega ei piisanud kohtumenetluses lepingu ülesütlemiseks vaid 16.04.2021 ülesütlemise teate hagile lisamisest. Hageja märkis, et kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 346,25 (dtl 77). Maksegraafiku alusel (dtl 15 – 16) oli esimese põhiosamakse suurus 209,54 eurot ja teine põhiosamakse 216,80 eurot, s.o kokku 426,34 eurot. Seega on hageja olnud viivituses osaliselt alates teisest osamaksest. Tulenevalt lepingule ja maksegraafikule, oli laenu viimane osamakse tähtpäev 09.01.2024 (dtl 16). Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingut ei olnud kehtivalt 04.05.2021 üles öeldud, on leping lõppenud maksegraafikujärgse viimase osamakse tähtaja saabumisega s.o 09.01.2024. 12. Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,

§ 101lg 1 p 1, 6).

Tulenevalt Swedbank AS ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud lepingu 21001689-VL alusel sai kostja laenu 9500 eurot, millest on põhiosa katteks teinud tagasimakseid 346,25 eurot. Hageja ei ole tõendanud 346,25 euro tagastamist, aga kuivõrd hageja seda ise kinnitab, loeb kohus, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 346,25 euro ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud lepingu nr 21-001689-VL alusel põhivõlgnevuse 9153,75 eurot. 13. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja ei ole ümberarvestusega intressi nõuet esitanud. Seega, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja ei ole sel juhul intressi nõuet esitanud, jätab kohus hageja intressinõude kostja vastu rahuldamata. 14.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 2-24-7057 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja esitas 14.06.2024 viivise nõude (alternatiivnõudena) ning palub kohtul välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 05.05.2021. a

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 77). Vastavalt Ts

MS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi kohaselt nõuab kostja viivist ka edasiulatuvalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (dtl 7). Kohus on otsuse p-s 11 jõudnud järeldusele, et lepingut ei olnud kehtivalt üles öeldud ning põhivõlg muutus sissenõutavaks alates 09.01.2024. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.01.2024 kuni otsuse tegemiseni 11.03.2025 summas 1303,44 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhinõude s.o 9153,75 eurot jäägilt alates kohtuotsuse tegemisest s.o alates 11.03.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 50 euro tasumist

§ 113

² lg 2 p 3 alusel.

113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (

§ 403⁴ lg 7 ls 2).

Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Kolleegium leiab, et tasuna ei saa

§ 403

⁴ lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Hageja märgib, et on saatnud kostjale meeldetuletuskirju posti teel ning e-posti teel ning on teinud muid kulutusi, mis on seotud võlgniku makseviivitusega (dtl 80). Hageja esitab oma kulude tõendamiseks hagi lisa 7 (dtl 37 – 45) kostjale saadetud kirjad, millest nähtub et toimingut on tehtud 25.08.2021 kuni 13.04.2023. Muude kulude tekkimist tõendab hageja väljavõttega oma tööprogrammist (dtl 80 – 81), millest nähtub, et toimingud on teostatud 27.10.2021 kuni 03.12.2021. Kohus on otsuse p-s 11 jõudnud järeldusele, et lepingut ei olnud kehtivalt üles öeldud ning põhivõlg muutus sissenõutavaks alates 09.01.2024. Seega kuna leping lõppes 09.01.2024, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude tasumist 50 eurot

§ 113² lg 2 p 3 alusel.

16. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9153,75 eurot ja viivise

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.01.2024 kuni 11.03.2025 summas 1303,44 eurot ning edasiulatuva viivise

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. 2-24-7057

1. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
2. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot ning esindaja kulu 507 eurot, s.o kokku 1487 eurot. Esindaja tunnitasu on 169 eurot. Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3 tund. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
5. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.
6. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360 eurot.
7. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
8. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1340 eurot (980+360).
9. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 16 131,30 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (põhinõue 9153,75 eurot + viivis 1303,44 eurot + edasiulatuv viivis 1020,64 eurot, kokku 11 477,83 eurot ehk 71,15%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 71,15% ulatuses kostja kanda ning 28,85 % ulatuses hageja kanda. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 953,41 eurot (71,15% 1340-st)
10. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

1. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 2-24-7057 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik