3-25-2555/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene

1. september 2025, Tartu 3-25-2555 X.X. riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus X.X. riigi õigusabi taotlus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja / määruskaebuse esitaja – X.X. RESOLUTSIOON
4. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1). ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. X.X. esitas
9. augustil 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgitas, et ta soovib esitada Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Eesti Töötukassa vastu, kuna teda koheldi ebainimlikult ja alandavalt. Asjas esineb tungiv avalik huvi, sest Eesti Töötukassa võib töövõimetoetuse maksmisel kohelda teisigi viisil, nagu koheldi teda.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. augusti
12. a määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus oli seisukohal, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et nõuda Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitist. Käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega ei ole riigi õigusabi andmine ka sel põhjusel lubatud.
13. X.X. esitas
14. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgitas, et vajab riigi õigusabi
15. augusti
16. a määruse vaidlustamiseks.
17. X.X. esitas
18. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
19. augusti
20. a määruse peale.
21. Ringkonnakohus leiab, et X.X. riigi õigusabi taotluses märgitut arvestades soovib ta esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu
22. augusti
23. a määruse peale.
24. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS §-s 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas X.X. taotluse halduskohtule. Samuti on kaebaja esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse halduskohtu
25. augusti
26. a määruse peale, mille koostamiseks ja esitamiseks kaebaja riigi õigusabi soovib. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.le riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus X.X. riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2