KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-164

) ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Osas, milles KOKS-is ei ole osavalla ja linnaosa vanemate kohta toodud erisusi, tuleb aga KOKS § 571 lg 11 alusel pidada nende suhtes kohaldatavaks

-i (vt TlnRngKo 3-16-549, p 10); 4) kuna ametniku varalise vastutuse alused oma teenistusülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamisel on reguleeritud

§-s 80 ning KOKS-is ei ole sätestatud, et ametniku vastutuse kohaldumine osavalla või linnaosa vanemale oleks välistatud, siis järeldub, et sellest normist tulenev vastutus laieneb ka linnaosa vanema ülesannete täitmisel tekitatud kahjule. Kuna kaebaja väidab, et puudutatud isik on oma ülesannete täitmisel tahtlikult kahju tekitanud, siis vastutaks ta sellise kahju tekitamise eest täies ulatuses (

§ 80

lg 3); 5)

§ 80

kohaldamisel on määrav, et isik tekitas kahju ametnikuks oleku ajal oma teenistusülesandeid rikkudes, mitte see, et isik on kahjunõude esitamise ajal veel teenistuses ametnikuna. Seetõttu ei saa puudutatud isiku suhtes kohaldada TsÜS §-i 37; 6)

§ 81sätestab kohustusliku kohtueelse menetluskorra.

Esmalt tuleb kahju hüvitamiseks teha puudutatud isikule kirjalik ettepanek ning kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse alles juhul, kui isik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud.

§ 81

lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamise ettepaneku teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

§ 81

lg 4 kohaselt võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes pärast seda, kui sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatud menetlus kahju kohtueelseks nõudmiseks on läbitud. Viimati viidatud norm sätestab kohustusliku kohtueelse menetluskorra. Kaebaja ei ole vastustajale kahju hüvitamiseks

§ 81lg 1 kohast kirjalikku ettepanekut esitanud; 2

§ 81

lg 3 kohane kolme kuu pikkune kohtueelse kahjunõude esitamise tähtaeg käesoleva kaebusega kohtusse pöördumise hetkeks (

1. maiks 2025) möödunud ja kaebaja on jätnud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korra tähtaegselt läbimata. Kaebaja ei ole kohtule ka selgitanud, et tal oli objektiivselt võimatu eeldatavale vastustajale kirjaliku kahju hüvitamise nõude esitamine; 8) TsÜS § 37 ei kohalduks ka põhjusel, et osavald või linnaosa ei ole iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid valla või linna kui juriidilise isiku maa-alal ja koosseisus tegutsev üksus (KOKS § 56 lg 1). Seadustest ei nähtu, et linnaosa vanemal oleks ülesandeid valla või linna kui juriidilise isiku juhtimisel. Samuti ei ole linnaosa vanem või linnaosa valitsus omavalitsusorgan KOKS § 4 tähenduses; 9) kuna kaebus on perspektiivitu, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohaldada tuleb TsÜS § 37, sest KOKS § 57 1 lg 1 ja

§ 80ei kohaldu linnaosa vanemale; 2) viide Tln

RngKo asjas nr 3-16-549 pole õige, sest see lahend käsitles linnaosa vanema vabastamist; 3) kui linnaosa vanema suhtes peaks kohalduma

§ 80

, ei oleks see ühitatav demokraatliku õigusriigi ja avaliku võimu seaduslikkuse põhimõtetega, kuna ametiisik vabaneks kahju hüvitamisest. Linn ei saanud puudutatud isikule teha ettepanekut kahju hüvitamiseks

§ 81alusel, sest ta ei olnud alates 15.

juulist 2022 enam ametnik

§ 7

lg 1 mõttes; 4) puudutatud isiku ülesanne oli juhtida tegutsevat üksust, hoolimata sellest et Pirita linnaosa ei ole eraldi avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaebaja oli Pirita linnaosa juhtorgani liige (linnaosavanem). Seega saab TsÜS § 37 kohaldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Vaidluse all on küsimus, kas Tallinna linn saab esitatud kaebusega endiselt Pirita linnaosa vanemalt nõuda halduskohtu kaudu kahju hüvitamist. Halduskohus asus seisukohale, et

-i §-d 80 ja 81 näevad endiselt Pirita linnaosa vanemalt kahju hüvitamise nõudmiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra, mida Tallinna linn aga ei järginud. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 5. Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4). Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). 3

§ 80

lg-tes 3–5 nimetatud ulatuses (

§ 80lg 1).

Kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku, märkides kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud (

§ 81lg 1).

Kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse (

§ 81lg 3).

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kui ametiasutus soovib ametnikult teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist nõuda, siis näeb

§ 81sellise nõude esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse.

Ametiasutus peab esmalt andma isikule vabatahtliku täitmise tähtaja. Normi mõtteks on esmalt leida lahendus poolte endi vahelise suhtlemise teel ja selle läbi vähendada kohtute töökoormust. 8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et

§ 80

lg 1 kohaldamise eelduseks pole see, et ametnik oleks nõude esitamise hetkel teenistuses. Nõude esitamise hetkel teenistuses olemise eeldust viidatud norm ei sätesta. Normi kohaselt on oluline, et isik oleks süüliselt oma kohustusi rikkunud siis, kui ta oli ametnik ja ta teenistusülesannete raames põhjustas ametiasutusele kahju. 9. Vaidluse all on küsimus, kas Pirita linnaosa vanemat saab käsitada ametnikuna

-i mõttes ja kas temale saab nõude esitada

§ 80lg 1 alusel.

10.

-i kohaldatakse mh kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning

-s sätestatud juhtudel kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele (

§ 2lg 1).

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis ei kohaldata

-i linnaosavanemale (

§ 2lg 3 p 11).

Avaliku teenistuse seaduse 193SE (eelnõu 193) seletuskirja kohaselt (lk 5) jäeti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad

-i reguleerimisalast välja, sest tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid.

-i eesmärgiks oli reguleerida neutraalsete ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. 11.

§ 2

lg-t 3 on võimalik mõista nii, et seadus võib näha ette konkreetsed olukorrad, millal

-i kohaldatakse lg-s 3 nimetatud ametikandjatele. Näiteks volikogu liikme, vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse

-s sätestatud tingimustel ja korras (KOKS § 17 lg 42 ja § 49 lg 44). 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista

§ 2

lg 3 tõlgendust, et eriseaduses võidakse teatud ametikandjate grupi suhtes näha ette üldine viide, mille kohaselt kohaldatakse neile

-i kõiki sätteid, v.a, kui eriseadus ei näe ette teisti. Praeguses asjas on küsimus, kas KOKS § 571 lg-ga 11 taheti teha üldine viide, et osavalla ja linnaosavanematele kohaldatakse

-i sätteid, v.a juhul, kui KOKS näeb ette selle, milliseid

-i sätteid ei kohaldata. 13. Vastata tuleb küsimusele, kas KOKS § 57 1 lg-st 11 järeldub, et osavalla- või linnaosavanem vastutab ametiasutuse ees

§ 80

lg 1 alustel ja ulatuses ning

§-s 81 sätestatud korras. 4

-s ametniku kohta sätestatu, kui KOKS ei näe ette teisiti. Normis on viidatud üldiselt, et osavalla- ja linnaosavanemale laiendatakse

-i norme. Seega viidatud lõike grammatiline tõlgendus ei toeta lähenemist, et see norm oleks seotud üksnes ametisse nimetamise ja vabastamise küsimusega. 16.2. Eelnõuga 193 täiendati KOKS-i § 571 lg-tega 11 ja 12 ning seletuskirjas põhjendati (lk 83) muudatusi üksnes sellega, et viidati normi sõnastusele (s.o „osavalla- ja linnaosavanemale laieneb

-s ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd KOKS-s ei sätestata teisiti). Üksnes lg 12 osas toodi välja, et osavalla- ja linnaosavanema vaba ametikoha täitmiseks ei pea korraldama konkurssi, sest nad täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Eelnõu 193 SE seletuskirjast pole võimalik teha kindlat järeldust, et KOKS § 57 1 lg-t 11 sooviti osavalla- ja linnaosavanematele kohaldada üksnes ametisse nimetamise ja vabastamise küsimustes. Seega eelnev arusaam räägib halduskohtu valitud tõlgenduse kasuks. 17. Sõltumata sellest, millist tõlgendust eelistada, tuleks praeguses asjas nõustuda halduskohtuga, et kohaldamisele kuulusid

-i §-d 80 ja 81. Isegi juhul, kui KOKS § 57 1 lg 11 on mõeldud kohalduma üksnes linnaosa vanema teenistusse võtmise ja vabastamise küsimustes – nii nagu on märgitud paragrahvi pealkiri –, ei välista see norm

-i §-de 80 ja 81 kohaldamist.

reguleerib seda, millisel alusel ja korras peab ametnik ametiasutuse ees vastutama. Olemuslikult on see üks osa nendest küsimuste ringist, mis seondub teenistuses jätkamise tingimuste ja vabastamisega. Linnaosa vanema ameti täitmisega kaasnev rahaline vastutus omavalitsuse üksuse ees on võimalik samuti seostada ametis jätkamise tingimuse ja vabastamist puudutava küsimusega. KOKS § 571 lg-d 12 ei näe ette, et linnaosa vanema puhul ei kuulu kohaldamisele

-i §-d 80 ja

2. Halduskohus toob õigesti esile, et antud juhtumil TsÜS § 37 kohaldamine poleks ebaloogiline. Linnaosavanemat ei saa käsitada juhtorgani liikmena. Kas ta on poliitiliselt nimetatud või mitte, see pole määrav. Linnaosavanem ei tegele linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse juhtimise ega esindamisega.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tallinna linna määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. 5